1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.
diferentseerumisel. 2 6. Antikehade repertuaari genereerimise üldpõhimõtted. Kombinatoorika osatähtsus. 2 7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4 8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2 9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4 10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2 11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD koekspressioon B-rakkudel. 2. 12. MHCI retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine 2 13. MHCII retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine. 2 14. MHCI ja MHCII individuaalsete geenide struktuur. 2 15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2 16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2 17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4 18
Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n. ühemunakaksikutelt. Doonor ja retsipient geneetiliselt identsed (süngeensed). Allotransplantaat - pärinevad sama liigi mittesugulasloomadelt; Ksenotransplantaat - doonor pärineb teisest liigist.
hüperglükeemiline kooma tingitud väga kõrgest glükoosi sisaldusest veres! Kopsu ja südamehaiguste korral on kopsud häiritud, alveoolid võivad olla täitunud vedelikuga, häirides kopse. Südamehaigetel kopsud normis, aga süda kui pump ei suuda verd pumbata, neil esineb hingeldus juba väga väikese koormuse korral. Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba verevarustust kudedes. VEREGRUPP Veres erütrotsüütidel ja vereplasmas võivad sisalduda antigeensete omadustega kehakesed. Antigeenid paiknevad punaliblede pinnal ja vereplasmas võivad sisalduda antikehad. Neid kombinatsioone veres on erinevaid, tänapäeval on erinevaid antigeene ja vastavaid grupsüsteeme avastatud rohkem kui 1-2. Praktilist tähendust omavad igapäevaselt AB0 süsteem ja reesussüsteem. AB0 veregruppide süsteemi avastas Austria teadlane Landsteiner 1940. aastal. Vastavalt AB0- süsteemile võib esineda 4 erinevat veregruppi, vastavalt A ja B a-glutinogeenide esinemisele.
võipiima või piimapulbrit. Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim. Võib esineda ka juustuallergia. Sageli on toiduallergia põhjuseks munad ja nendes olevad proteiinid. Allergeeniks võib olla ainult munavalge või -kollane. Kala Kaladest tekitavad allergiat merekalad, krabid ja vähid. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes, võivad need isikud reageerida allergiliste nähtudega dafnia (vesikirbupuru) suhtes või vastupidi (vähk ja dafnia on lähedaste antigeensete omadustega). Harvem põhjustab allergiat liha (peamiselt sea-, hane-, pardi-, kana- ja küülikuliha). Teravili üks sagedamatest on ka teraviljast (rukis, nisu, oder, riis, kaer, mais ja tatrar) põhjustatud allergia. Ameerika ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes
peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. · Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. · Sellest väljaspool asetsevad nn. Vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. · Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. 4. Mükobakterite olulisemad reservuaarid · Inimene · Loomad 5. Mükobakterite epidemioloogia · Tuberkuloos levib peamiselt õhu kaudu, harvem otsese kontakti teel · Tuberkuloosi haigestumine on eriti kõrge arengumaades. 6. Olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid · Tuberkuloosile on iseloomulikud haigusprotsessi haaratud kudede destruktsioon ja fibroos, mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M
Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim. Võib esineda ka juustuallergia. Sageli on toiduallergia põhjuseks munad ja nendes olevad proteiinid. Allergeeniks võib olla ainult munavalge või -kollane.(1) Kala Kaladest tekitavad allergiat merekalad, krabid ja vähid. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes, võivad need isikud reageerida 7 allergiliste nähtudega dafnia (vesikirbupuru) suhtes või vastupidi (vähk ja dafnia on lähedaste antigeensete omadustega). Harvem põhjustab allergiat liha (peamiselt sea-, hane-, pardi-, kana- ja küülikuliha). (1) Mesi Meeallergia on tuntud ammu. Mesi võib põhjustada raskeid allergianähte. Põhjuseks võib olla mees leiduv õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur. Sageli põhjustavad allergiat mitmesugused pähklid (sealhulgas sarapuu, hiina ja kreeka pähklid) ja mandlid.(1) Teravili Üks sagedamatest on ka teraviljast (rukis, nisu, oder, riis, kaer, mais ja
Taimeraku kestas on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku kesta tugikomponendi moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Kleepumine pinnale. 5. Antigeensete omaduste määramine. Mükoplasmad rakukest puudub. G (+) bakterid rakukest paks, homogeenne G(-) bakterid rakukest mitmekihiline, rakukestas välismembraan Valgulise kestaga bakterid (osad arhed). Pseudopeptidoglükaankest (osad arhed). G(+) ja G(-) kesta vahepealsed vormid 35. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus.
Tavaliselt kasutatakse aktiivse immuunsuse loomist vaktsiinidega (vaktsinoprofülaktika: CocciVac -- kanade eimerioosi profülaktikaks, Dictol -- vasikate diktüokauloosi profülaktikaks jne.), harva passiivse immuunsuse tekitamist immuunseerumitega. immuunsus (ld. immunis -- vaba millestki) -- tõvekindlus. Esialgselt vastuvõtliku organismi poolt aktiivselt või passiivselt omandatud spetsiifiline kõrgendatud kaitsevalmiduse seisund antigeensete ühendite, sealhulgas parasiitide vastu. Immuunsuse aluseks on organismi võime eristada kehaomaseid ja kehavõõraid ühendeid ning valmistada viimaste vastu antikehi (humoraalne immuunsus) või spetsiifiliselt reageerivaid lümfotsüüte. Kontakt parasiitidega jätab jälje immunoloogilisse mälusse, mis võimaldab organismil uue kontakti korral väga kiiresti reageerida. Immuunsust jagatakse mitmeteks
NB! Grami järgi värvumine ehk gramreaktiivsus näitab rakukesta ehitustüüpi! Rakukesta funktsioonid o mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk, 2-5 atm ja isegi enam). o väliskuju säilitamine rakukest (just peptidoglükaankiht selles) määrab raku kuju (kui kest eemaldada, võtavad kõik rakud kera kuju). o viburi toestamine. o kleepumine pinnale (adhesiinid on seotud kestaga). o antigeensete omaduste määramine (lipoplüsahhariidid jne). Peptidoglükaani koostis o Peptidoglükaan on enamvähem sarnase koostisega kõigil g(-) bakteritel, kuid g(+) bakteritel on suuri erinevusi, näiteks erinevad diaminohapped tetrapeptiidis. o Väikseid modifikatsioone on ka peptidoglükaani glükaanahelas, näiteks mükobakteritel ja Nocardial on muraamhappe N-atsetüülrühm oksüdeerunud N-glükolüülrühmaks ja seda
optimaalne temperatuur 25-30° C. · sagedasti vanemates ahiküttega majades. · Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. · Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud)
peeti tüüpiliseks jämesooles elavaks kommensaaliks. Siiski juba 1907. a. näidati, et ta võib olla ka patogeenne, põhjustades imikutel kõhulahtisust. Escherichia liigid: E. blattae on isoleeritud prussaka soolest. E. fergusonii on isoleeritav nii inimese kui ka loomade soolest. E. hermanii'd (kollaselt pigmenteeritud) võib isoleerida haavadest, väljaheidetest ja ka verest. NB! Escherichia on väga lähedane perekonnale Shigella. Seda nii biokeemia kui ka antigeensete omaduste poolest. Enteroinvasiivsed E. coli tüved põhjustavad väga sarnast haiguspilti, nagu Shigella tüvedki. DNA hübridiseerimise alusel peaks Shigella ja Escherichia kuuluma ühte perekonda. E. coli detekteerimine ja isoleerimine. Kuna E. coli esineb pidevalt soolestikus ja arvati olevat mittepatogeenne ja väliskeskkonnas küllalt hästi vastupidav organism, hakati teda kasutama sanitaarse indikaatorina. Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema
Salmonella spp. või Shigella spp. infektsioone; ebaselge etioloogiaga haigusi (Proteus spp., Escherichia coli, Pseudomonas spp.). Bakterite ohtlik tegevus seedekulglas on seotud nende enterotoksiinidega, mis jagunevad: eksotoksiinid, mida bakterid väljastavad ümbritsevasse keskkonda; endotoksiinid, mida bakter säilitab oma rakus ning vabastab alles bakteriraku desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid. Need on põhiliselt antigeensete omadustega väga mürgised valgud, mis muutuvad aktiivseks pärast latentsusperioodi. Siia kuuluvad toksiinid, mida eritavad Clostridium botulinum, Cl. perfringens ja Staphylococcus aureus. Kõige sagedasemateks on (enamasti loomse päritoluga) toidu kaudu mürgistused just viimatimainitud mikroobiga. Sümptomiteks on oksendamine, kõhulahtisus ja -valud. Kõige ohtlikum on aga spooremoodustava anaeroobse bakteri Clostridium botulinum
Sarnaselt grampositiivsetele mikroobidele omavad mükobakterid suhteliselt paksu peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. Sellest väljaspool asetsevad nn. vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. TB epidemioloogia § Vanemaid ja levinumaid nakkushaigusi § Juhuslik nakatumine loomsete produktidega (näiteks piim) § Piima pastöriseerimine > enamus nakatumistest toimub ülekandega inimeselt inimesele. Peamine tee piisknakkus § 1/3 maailma elenikest infitseeritud M. tuberculosis pole nakkavad või haiged § TB uute juhtude arv aastas 8 miljonit § TB surmajuhtude arv aastas 3 miljonit § Eestis oli alates 1993. a
GRAMREAKTIIVSUS NÄITAB RAKUKESTA EHITUSTÜÜPI!!! Rakukesta funktsioonid 1. Mehhaaniline kaitse (kaitseb RAKU SEEST tuleva surve eest: raku sees kõrge osmootne rõhk, 2-5 atm ning isegi rohkem) 2. Väliskuju säilitamine- rakukest (just peptidoglükaankiht selles) määrab raku kuju (kesta eemaldamisel võtavad kõik rakud kera kuju). 3. Viburi toestamine 4. Kleepumine pinnale (adhesiinid- kleepimisvõimelised ained/molekulid- seotud kestaga) 5. Antigeensete omaduste määramine (lipopolüsahhariidid) Bacillus megaterium- pulkbakter. Vasakul näha tema aheldunud rakud. Kui rakke töödelda lüsotsüümiga (lüüsida kesta tugivõrgustik) ja rakkude keskkonnale lisada osmootse rõhu tõstmiseks sahharoosi, siis võtavad rakud kera kuju ja ei lõhke. Kui panna sellised rakud destilleeritud vette, siis nad lõhkevad. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid (tugikiud) ja maatriks. Võib
annaabi.ee 
