Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n....
)Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline Mõlemis reaktsioonis osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel • läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine • haigustekitajat e hävitamine • rohkesti kaelal, kaenla all, kõhuõõnes, kubemes http://www.immunology-info.org/index.php?fi lmid=0&play=true
erutavad närve c.iii. Paistetus c.iv. Vigastatud rakkude poolt eritatav histamiin põhjustab eeltoodud tunnused, mis põhjustabki veresoonte laienemise ja viib sellega paistetuse tekkeni. Omandatud kaitsemehhanismid ehk omandatud immuunsus · Lümfotsüüdid reageerivad patogeeni kindlatele valkudele ehk antigeenidele, võib organism muutuda immuunseks ehk vastuvõtmatuks selle haigusetekitaja suhtes · Antigeenispetsiifilised ehk vaktsineerimine??? · Organismi reaktsioon iga nakkusele kaasneb palaviku teke, sest organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Energeetiline pidevus Energeetiliseks pidevuseks nimetatakse organismi pidevat varustamist energiaga ATP kasutamine:
· Toodavad antikehi erilisi · Abistavad B-rakke ja valgumolekule, mis on tapavad organismi võimelised märgistama viirusnakatunuid rakke organismi tunginud võõrmolekule või rakke tänu patogeenide pinnal B- olevatele eriomastele lümfotsüüt molekulidele ehk antigeenidele Abistaja T- lümfotsüü t Vaata lisaks http://Teachers' Domain: Immune Cells in Action Lümfotsüütide areng Perifeerne lümfoidorgan- luuüdi tüümus lümfisõlm, põrn T-lümfotsüüdi eellane
hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke
Koesobivusgeenid paiknevad pindmiselt rakumembraanidel, moodustades vähem kui ühe protsendi membraanist. Oma keemiliselt koostiselt on nad glükoproteiidid. Koesobivus- ehk transplantatsiooniantigeene leidub organismi rakkudes erinevalt. Kõige enam on neid lümfoidses koes: põrnas, lümfisõlmedes, edasi maksas, kopsudes, siis soolestikus, neerudes, südamelihases, aordis ja ajus. Suure praktilise tähtsusega on see, et transplantantsiooniantigeenid vastavad leukotsütaarsetele antigeenidele, so. lümfotsüütide pinnal paiknevatele kudede individuaalsust määravatele antigeenidele HLA (Human Leukocyte Antigen). Sellel põhinebki transplantatsiooniantigeenide määramine praktikas. Teistest perifeerse vere rakkudest on leitud transplantatsiooniantigeene ka trombotsüütidel, kuid need on vähem aktiivsed kui leukotsütaarsed antigeenid. Samas on lümfotsüütidel transplantatsiooniantigeene rohkem kui granulotsüütidel.
IgG-antikehade leidumine veres näitab kas läbipõetud või krooniliselt kulgevat haigust. Mõnede haiguste puhul kaovad IgG-klassi antikehad pärast paranemist verest täielikult, teiste puhul jäävad pikemaks ajaks või isegi kogu eluks püsima (nt süüfilise korral). IgG-klassi antikehade tekkel põhineb ka vaktsineerimine. IgG1 on põhiline antikeha, mis reageerib lahustuvatele valkantigeenidele ja membraani valkudele. IgG2 reageerib bakteriaalsetele kapslipolüsahhariidi antigeenidele. IgG3 piiravad potentsiaalselt ülemäära põletikulisi reaktsioone. IgG4 kutsuvad esile allergeenid. Neid antikehasid toodetakse peale korduvat või pikaaegselt kestvat kokkupuudet antigeenidega keskkonnas, mis pole nakkav (pikaajalised mesinikud, immuunteraapia läbi teinud allergikud) Tegemist on monomeeriga, kus kaks rasket ahelat on disulfiidsilla abil seotud omavahel ja mõlemad ka ühe kerge ahelaga. IgA-antikehad moodustavad kõikidest antikehadest 1520%. Võib esineda nii
ülemaailmset kaubandust ning suurendab töötajate ja tarbijate ohutust. CLP- määrusega rakendatakse Euroopa Liidus ÜRO kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise üldist ühtlustatud süsteemi. Kuidas allergia tekib? Allergeenon antigeen, mis vallandab allergilise vastuse (IgE vahendatud immuunreaktsioon) ·Allergiaon organismi reaktsioon, mille põhjuseks on välisantigeenid ·Ülitundlikkuson organismi ülereageerimine antigeenidele (häiritud tolerantsuse mehhanismide korral). Ülitundlikkust jagatakse 4 koekahjustusmehhanismi järgi (Coombs ja Gell ülitundlikkusreaktsioonid)
Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omandada rohkem hapnikku. Harjutades püsivalt mõõduka koormusega, paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. Mõisted: Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Histamiin- vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuun-reaktsiooni. Humoraalne immuunsus- antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Immuunreaktsioon- reaktsioon organismi sattunud antigeenidele. Immuunsüsteem- kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Lümfotsüüt- Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist. Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile. Omandatud immuunsus- elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ,,tundmaõpitud" patogeenide vastu. Osteoporoos- luukoe hõrenemine. Küsimused lk 96
Klonaalne. Lümfotsüütide kloonidel on Retseptorite Mitteklonaalne. Sama rea rakkudel esialgsele sarnased retseptorid, kuid asetus on kõigil sama retseptor erinevad omavahel suurematse gruppides Võõras/oma Kehaomaseid rakke ei tunta ära või Selektsioon, et kõrvaldada keha enda vahettegemine neil on ekspresseeritud vastavad antigeenidele seonduvate retseptoritega antigeenid. lümfotsüüte. Samas võimalik ka autoimmuunhaiguste tekkeks. Reageerimisaeg Tunnid Päevad Reaktsioon peale Alati sama tugevusega Teistkordsel nakatumisel reageeritakse esmanakatumist kiiremini
Liigub organismis ringi. 2) rakupõhine – kaitsefaktoriks on elav rakk (T-lümfotsüüt). Asuvad punktidena teatud piirkondades. Antigeenid ja antikehad: Mis vahe on antigeenil ja antikehal? -antikeha toodab immuunsüsteem: spetsiifiline vahend, millega tuntakse ära võõrkeha -antigeen on võõrkeha ise antigeeni immunogeensus- võime esile kutsuda kehas immuunsüsteemi reaktsiooni keha reaktiivsus- võime reageerida antigeenidele haptenid- väikesed molekulid, mis ise ei põhjusta immuunreaktsiooni vaid teevad seda kinnitudes suurema molekuli(valgu) külge. Võimalik allergiate põhjustaja. Üks probleem meie keskkonnas- elame puhtas keskkonnas ja kui saame kuskilt (koera karv) võõra molekuli, võib tekkida allergia (haptenid aitavad allergiale kaasa) Kui me ei arvesta vastaste olemasoluga, siis me laseme viga teha endale asjadel, mis meile tegelikult viga ei teeks. Immuunsüsteemi komponendid:
Siia kuuluvad ka komplemendi valgud. Rakuline immuunsus on igasugune omandatud immuunsus, mille puhul organismile võõrad struktuurid tuntakse ära ja kõrvaldatakse teatud rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide sekreteerimise (neid toodavad T- abistaja rakud) teel saavutatud immuunsus. Antikehad vere plasma valgud, mis seostuvad spetsiifiliselt kindlatele molekulidele e. antigeenidele. Igal antikeha molekulil on unikaalne struktuur, mis võimaldab tal seostuda spetsiifilisele antigeenile. Immuunpuudulikkus on immuunsuse häire, mis on tingitud immuunsüsteemi mõne lüli defektist. Kliiniliselt väljendub retsidiveeruvate või püsivate infektsioonidena. Tolerants võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). 19
Naise immuunsüsteem aktiveeritakse seemnevedeliku antigeenide, sh FSH suhtes genitaaltrakti limaskestade poolt vahendatud partnerspetsiifilise tolerantsi käigus. Seega võivad naise vereringes leiduvad IgA-tüüpi anti-FSHd olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu. Seminal priming – naise immuunsüsteem tunneb seemnevedeliku komponendid ära kui võõra ja reageerib. Hakatakse tootma rasedust soodustavaid antikehasid seemnevedeliku antigeenidele, nagu Anti-sperm AK, anti-solMHCI ja –MHCII AK, anti-FSH AK. Progesteroon viib makrofaagide tsütokiinsuse alla, suurendab tolerogeenset aktivatsiooni. Mehe seemnevedelik põhjustab immunosupressiivsete tsütokiinide juurdevoolu. Põhjustab tsütokiinide ja põletiku aktivaatorite juurdevoolu, mis tagab naise suguteedes põletikulise vastuse, et meelitada sinna makrofaage ja spetsiifilisi dentriitrakke. Limaskesta
Millistele rakkudele esitavad APC rakud antigeene? – T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele Millest sõltub antigeeni immunogeensus? Too näite tugevast immunogeenist. – molekulmassist, keemilisest struktuurist, päritolus, resorptsioonist ja lammutamisest organismi, geneetilistest teguritest.. nt valgud Mis määrab antigeeni spetsiifilisuse? – antigeeni epitoobid ehk determinandid Miks kujunevad autoimmuunhaigused? – kõrvuti võimega reageerida antigeenidele peab immuunsüsteemi arenemisel kujunema tolerantsus organismi enda kudede suhtes – kui ei kujune, tekivad autoimmuunhaigused Kuidas tekib aktiivne loomulik immuunsus – peale nakkushaiguse läbipõdemist või haigustekitajaga kokkupuudet/ Aktiivne kunstlik immuunsus – vaktsineerimise järgselt/ Passiivne loomulik immuunsus – imik emalt transplantaarselt või rinnapiimaga/ Passiivne kunstlik immuunsus – in omandab immunoglobuliinide või ravimseerumiga
Kusepõis on veniv, lihaseline organ vaagnaõõnes. Kusiti on elund, mis ulatub kusepõie põhja sisemisest kusitiavast keha välispinnale. IMMUUNSÜSTEEM JA LÜMFIRINGE Organismi kaitse kahjulike substantside vastu tagavad kattekoed ja immuunsüsteem: katteepiteelide ülesandeks on võõrainete organismi tungimise vältimine, immuunsüsteem hävitab eriliste immuunreaktsioonide abil kõiki võõraineid antigeene kogu kehas. Immuunsüsteem reageerib põhimõtteliselt ühtmoodi kõigile antigeenidele. Immuunsüsteemi olulisim osa on lümfiringe. Antigeenideks nimetatakse kõiki aineid, mida organismi immuunsüsteem peab võõraks ja seega vastab neile immuunreaktsioonidega immuunvastusega. Antigeenide liigid: · eksogeensed (väljast pärit) nakkuslikud (mikroorganismid) mittenakkuslikud (ravimid, toiduained, taimsed ja loomsed tolmud, keemilised ained, koeantigeenid) · endogeensed muutunud rakud ja molekulid
bioaktiivsed ained, mis vabanevad siis. Veres kui antigeen seodnub antikehaga ei tohiks midagi juhtuda. IgE –seotud ülitundlikkus (tüüp I) ehk allergia. Ainult imetajatel Allergeenid – multideterminantsed IgE spetiifiliste Fc retseptorite ristsidumine käivatab immuunreaktsiooni Evolutsiooniliselt tekkinud võitluseks parasiitidega Atoopia-IgE reaktsioon mitteparasiitsetele antigeenidele, kala või pähkli suhtes Pärilikk eelsoodumus – 5 kromosoomi, polümorfismid geenides q õlas (IL3,IL4,IL5,IL9,IL13) 11kromosoomi q õlas (IgE retseptor), retseptori eri variantide olemasolu. 0,1-0,4 mikrogrammi ml veres - vähe Johansson ja Bennich 1967 IgE müeloom raskel ahelal lisa CH 4 domään IgE poolestusaeg vabana 2-3 päeva,seotuna nädalaid IgE spetsiifilised retseptorid basofiilidel ja nuumrakkudel
Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine. Immuunreaktioon - reaktsioon organismi sattunid antigeenidele (võõrainetele). Immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Indutseeritud mutatsioon - kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. Inimahvlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad suured ja suhteliselt suure peaajuga sabata ahvid: orangutan, gorilla ning tava ja kääbussimpans ehk bonobo. Inimlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad nüüdisinimene ja mitmed väljasurnud liigid, kelle ühisteks tunnusjoonteks olid kahejalgsus, hammastu omapära
Antikeha on immunoglobuliinid ehk antikehi, mis mitmel viisil aitavad sissetungijaid kahjutuks teha. 2. Nimetage vähemalt kaks olulist tunnust, mille poolest erinevad kaasasündinud ehk mittespetsiifiline ja omandatud ehk spetsiifiline immuunsus. Mittespetsiifiline kaitse ei suuda mikroobide või viiruste sissetungi organismi ära hoida ja Mittespetsiifi line kaitsesüsteem reageerib erinevatele antigeenidele ühtemoodi, sama kiiruse ja tugevusega sõltumata sellest, kas organism puutub konkreetse antigeeniga kokku esimest või mitmendat korda. Mittespetsiifilise kaitsesüsteemi esmane ülesanne on takistada haigusetekitajatel organismi sisenemist. Kui see aga ei õnnestu, asub mittespetsiifiline kaitsesüsteem sissetungijaid hävitama. Selle kaitsesüsteemi rakkudest on tähtsaimad õgirakud ehk fagotsüüdid ja loomulikud tappurrakud.
• Resistentsus seerumi bakteritsiidsele toimele: kihn+komplemendi sidumise takistamine • Antibiootikumresistentsus: plasmiididega liikide, perekondade vahel E. colil lisaks: • Adhesiinid: Kolonisatsioonifaktori antigeenid CFA/I, /II, /III. Agregatiivsed adherentsifimbriad AAF/I ja AAF/II. Bundle- moodustavad pilid. Intimin, P-pilid (seostub ka P veregrupiantigeenidele), Ipa (invasiooniplasmiidi antigeen) proteiin, Dr fimbriad (Dr veregrupi antigeenidele) • Eksotoksiinid: Shiga toksiinid (Stx-1, Stx-2, on mõlemad A/B tüüpi), termostabiilsed toksiinid STa ja STb, termolabiilsed toksiinid LT-I ja LT-II. Hemolüsiinid eriti uropatogeense E. coli patogeneesis. Haigused. • Bakterieemia. Septitseemia pärineb reeglina UTI või GI infektsioonidest (näiteks soole perforatsioonil vms). Suremus on kõrge immuunkompromiteeritutel, neil, kelle primaarne infektsioon on kõhus või KNSis. • UTI
Ülesanne 3. Viirushepatiidid Loetleda viirushepatiitide tekitajad, samuti viirushaigused, milliste puhul hepatiidid esinevad tüsistusena. A. Uuritav materjal hepatiitide korral. • HAV – roe, veri (harva), vereseerum; • HBV (+HDV) – veri, vereseerum; • HCV – veri, vereseerum; • HEV – roe, vereseerum. B. Diagnostika Serodiagnostika. Teostatakse EIA ja RIA meetoditel. Haiguse algfaasis ilmuvad tavaliselt IgM antikehad vastavatele antigeenidele, mis hiljem asenduvad IgG antikehadega. Nende ilmumise järgi määratakse haiguse staadium ja prognoos (krooniliste vormide võimalikkus). Molekulaarsed meetodid. PCR kasutatakse HBV, HBV(+HDV) ja HCV puhul viiruslike nukleiinhapete (vastavalt DNH, DNH (+RNH) ja RNH) testimiseks veres ja vere vorm- elementides nii ägedate kui ka krooniliste haigusvormide puhul, samuti doonoriveres. Ülesanne 4. Viiruslikud lööbenakkused Punetised, Leetrid Erythema infectiosum