elu dünaamilise printsiibi. Elufilosoofia Prantslane Henri Bergson, kes on ehk tuntuim elufilosoofia esindaja, eristas kahte reaalsuse põhiprintsiipi ja vastavalt kahte eri laadi liikumist: elu tema tõusva, tungiva liikumisega ja surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud
riigivõimu organite seotust oma tegevuse ja õiguslike alustega Poliitilise reziimi põhitüübid: Demokraatlik – riigi võim lähtub rahvast. Väga oluline on võimude lahususe printsiip (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud). Autoritaarne – rajaneb isiku võimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatault, kusjuures selleks kasutatakse laialdlaselt sunni organeid. Totalitaarne – on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm, seda iseloomustab kodanike kogu elu allutamine riigi kontrollile. Kultuuri ja ideoloogiate politiseerimine ning massiteabe vahendite üle järelvalve teostamine. Tavaliselt tekib riigipöörde tulemusena. 7) Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid jagatakse kaheks: sise- ja välisfunktsioonid.Lähemalt lk 23
vabatahtlik koostöö, riigivalitse-mise läbipaistvus ning miks mitte ka kodanike poolt riigiasutuste vastu algatatud kohtuasjade olemus. c) poliitilised režiimid -Autoritaarne (rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte), totalitaarne (antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL), demokraatlik (riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav
riigivõimu organite seotust oma tegevuse ja õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid: Demokraatlik – riigi võim lähtub rahvast. Väga oluline on võimude lahususe printsiip (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud). Autoritaarne – rajaneb isiku võimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatault, kusjuures selleks kasutatakse laialdlaselt sunni organeid. Totalitaarne – on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm, seda iseloomustab kodanike kogu elu allutamine riigi kontrollile. Kultuuri ja ideoloogiate politiseerimine ning massiteabe vahendite üle järelvalve teostamine. Tavaliselt tekib riigipöörde tulemusena.
antikristlikuks, mille tõttu said kannatada ka Ida-Euroopa läänekirikud (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Jugoslaavias). Sealgi vaheldusid tagakiusamisperioodid ühiskondliku ignoreerimise ja kaasamise ajajärkudega. Nii katoliiklikud kui ka protestantlikud Kesk-Euroopa kirikud suhtusid pärast 1918. Aastast tekkinud demokraatiasse reserveeritult ja ebalevalt. Prantsusmaal mängis katoliku kirik isegi juhtivat osa antidemokraatliku ja profasistliku rühmituse ,,Action francaise" tegevuses ning toetas ka Austrias, Hispaanias ja Portugalis avalikult antidemokraatlikke ühiskondlikke tendentse. Kasutatud Kirjandus Maailma usundid Christopher Partridge Religioonide ajalugu John Bowker
• Vabadusest üldse ei räägi • Fasistlik ja natsistlik (Itaalia pärast) – liikumised kaaluvad fasismi poole • Antiparlamentaarne reziim • Riigi ülesus, teatud traditsioonide väärtuste ülestamine • Revolutsiooni pärand võetakse kõrvale • État français- on suveräänne riik, millel on pidevalt ahenev tegevusväli • Riigil on ometi kaks trumpi: merevägi ja koloniaalimpeerium • Pétain kuulutab end riigipeaks ja loob antidemokraatliku ja antiliberaalse režiimi • Révolution nationale (õigused pole garanteeritud, ülistati maaelu, kirik sai uue moraali, keelatakse vabamüürlased, salaorganisatsioonid, juudi vastandised,juudivastased seadused, ülistatakse perekonda, provintsi, korporatsioone, kiriku tähtsus) Rahvusvaheline p: • domineerib Saksamaa • Kollaboratsioon (okkupatsiooni võimuga sunnitud või vabatahtlik koostöö)
2) Autoritaarne-poliitiline režiim – rajaneb isikuvõimul ning võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Autoritaarne võim kontsentreerub ühe isiku või organi kätte. Sellest tulenevalt väheneb rahva esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsus, toimub opositsiooni mahasurumine ja omavalitsuslike ühenduste tegevuse piiramine. 3) Totalitaarne poliitiline režiim – antidemokraatliku poliitilise režiimi äärmuslik vorm, mis tekib tavaliselt riigipöörde tulemusena. Indiviidide huvid allutatakse täielikult riigivõimule ja kuulutatakse riigi või rahva huvidega võrreldes ebaolulisteks. (Nt kommunistlik režiim NSV Liidus 1917-1990 või natsionaalsotsialism Saksamaal 1933-1945.)
sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamine praktikas, võimude lahusus, sõltumatu kohtu olemasolu. Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse ebamuse tahtest sõltumatult, kasutades sunniorganeid. Võimu kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsuse vähenemine, opositsiooni mahasurumine, omavalitsuslike ühenduste tegevuse piiramine. Näilikult püüakse säilitada demokraatiat Totalitaarne antidemokraatliku öpoliitilise reziimi äärmuslik vorm. Kodanike kõigi eluvaldkondade allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine,kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning tsensuur. 2.2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS Lk 26 34 2.2.1. ÕIGUSE MÕISTE. ÕIGUSE ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA TAVADE
1.Demokraatlik riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.2.Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne antidemokraatliku poliitise reziimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fasism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused.- Monarhiad iseloomustab kõrgema riigivõimu
1.Demokraatlik riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.2.Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne antidemokraatliku poliitise reziimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fasism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused.- Monarhiad iseloomustab kõrgema riigivõimu
Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Autoritaarset võimu iseloomustab selle kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, sellest tulenevalt rahva esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsuse vähenemine, opositsiooni mahasurumine ja omavalitsuslike ühenduste (parteide, liitude, assotsiatsioonide jms) tegevuse piiramine. Totalitaarne poliitiline reziim on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm. Seda valitsemisviisi iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Totalitaarne poliitiline reziim tekib tavaliselt riigipöörde tulemusena. Tuntumateks totalitaarse poliitilise reziimi näideteks Euroopas loetakse tavaliselt fasismi Itaalias 1922-1943,
demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatlik poliitiline reziim on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Totalitaarne poliitiline reziim on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm ning seda valitsemisviisi iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, repressiivorganite süsteem jne. 4 Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni,
poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia oluliseks tagatiseks on võimude lahususe põhimõtte järgmine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Autoritaarne poliitiline režiim rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Totalitaarne poliitiline režiim on antidemokraatliku poliitilise režiimi äärmuslik vorm. Seda iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelvalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fašism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus
kaudu. Esindajad võivad olla kollegiaalsed (nt parlament; omavalitsuse volikogu) või ainuisikulised (nt president;linnapea). Vahetu osavõtt: 1)referendum ehk plebistsiid või 2) rahvaküsitlus. Vahetu osavõtu äärmuslikuks vormiks võiks pidada nt revolutsiooni või ülestõusu või mässu, kuid neile vormidele ei ole alust demokraatlikus ühiskonnas - need vormid eeldavad reeglina eelnevalt antidemokraatliku re?iimi olemasolu. Samas - mäss võib olla suunatud demokraatliku re?iimi kukutamisele. Referendumil on otsesed õiguslikud järelmid - reeglina on referendumi tulemused kohaldatavad kas vahetult (nt põhiseaduse rahvahääletus Eestis) või on nad aluseks parlamendi otsustusele referendumi tulemuste põhjal (nt rahvahääletused EL asutmise kohta Soomes, Rootsis, Norras ja muja). Rahvaküsitluse (-arutelu) tulemused ei ole küll formaalselt kohustuslikud, kuid
poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia oluliseks tagatiseks on võimude lahususe põhimõtte järgmine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Totalitaarne poliitiline reziim on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm. Seda iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelvalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fasism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990. 1.5. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIAPARAAT
annaabi.ee 
