edastamine. Suur veakindlus tuleneb ka sellest, et kui juhuslikult märgatakse, et näiteks AM-raadio segab edastust teatud sagedusel, siis selle sagedusriba võib jätta kasutamata ja andmeedastus jätkub normaalselt. Kui see ei aita võib kasutada ka trellkodeerimist. Kuigi üleslaadimis- ja allalaadimiskanalid on osaliselt kattuvad, kajaeemaldustehnika tagab ikkagi toimiva ühenduse, sel juhul kasvab ka maksimaalne ribalaius. QAM-i puhul digitaalne andmevoog jaotatakse kahte ossa ja mõlemad moduleeritakse eraldi sagedusribale. Saadud signaalid liidetakse ja filtreritakse enne liinile saatmist CAP (Carrierless AM/PM) on QAM-iga sarnane moduleerimisviis. Teda on siiski kergem täide viia kui QAM-i. Ta on ka odavam kui DMT, kuna CAP-i kompleksus on väiksem kui DMT oma. Signaal kodeeritakse kvadratuur- ja vahefiltrites liinile sobivale kujule. CAP kasutab erinevalt DMT-st kindlat sagedusspektrit.
Best effort võrgustikus kõik kasutajad saavad parima teenuse, mis tähendab, et nad saavad määratlemata muutlik bitikiirus ja tarneaeg, sõltuvalt praeguse liikluskoormusest. IP pakett ja Type of Service Reeglina, saadetud võrgus paketid erinevad IP viie päisevälja baasil. IP paketi allika aadress, sihtpunkti aadress, IP protokolli väli, allika ja sihtpunkti pordid. Nemad kirjeldavad andmevoogu. Andmevoog koosneb pakettidest, genereeritud rakendusega, mis töötab allika arvuti peal ja on mõeldud saatmiseks rakendusele, mis töötab sihtpunkti arvuti peal. Ühe andmevoo pakettidel on kõik viis IP paketti päiseväljad samamoodi täidetud. Teenuse kvaliteet ei ole kellelgi geniaalne idee, mis oli välja mõeldud hiljuti. Juba need inimesed kes asutasid Interneti nägid ette selle vajadust ja mõtlesid välja teenuse tüüpi baiti, ehk Type of Service (ToS) IP paketi päises
G=Tt/Te. Eristatakse peeneteralist //fine-grain// ja jämedateralist //coarse-grain// rööpsust. 40. Arvutiarhitektuuride Flynni taksonoomia. Üks levinumaid süstemaatikaid arvutiarhidektuurides. Töötati välja 1960-ndate aastate keskel Michael J. Flynni poolt - nn voogklassifikatsioon. Flynn klassifitseeris arvuteid sõltuvalt sellest, mitut andme- ja käsuvoogu sai arvutis samaaegselt töödelda. Käsuvoog moodustub protsessoris töödeldavate käskude jadadest, andmevoog aga operandide jadadest. Flynni taksonoomia kohaselt eristatakse nelja erineva arhitektuuriga arvuteid: SISD (1 käsuvoog ja üks andmevoog), SIMD ( 1 käsuvoog, mitu andmevoogu), MISD (mitu käsuvoogu ja 1 andmevoog), MIMD (mitu käsu- ja andmevoogu) 41. Multiprotsessorsüsteemide ühendusvõrkude topoloogiad, näited (välja jääb oomegavõrk). Kaasaegne multiprotsessorsüsteem koosneb protsessorelementidest ja neid omavahel ühendavatest sidekanalitest
40. Arvutiarhitektuuride Flynni taksonoomia. Arvutiarhitektuuride üks levinumaid süstemaatikaid töötati välja 1960-ndate aastate keskel Michael J. Flynni (avaldati 1966. aastal) poolt - nn. voogklassifikatsioon. Flynn klassifitseeris arvuteid sõltuvalt sellest, mitut andme-ja käsuvoogu sai arvutis samaaegselt töödelda. Käsuvoog moodustub protsessoris töödeldavate käskude jadadest, andmevoog aga operandide jadadest. M. J. Flynni taksonoomia kohaselt eristatakse nelja erineva arhitektuuriga arvuteid: SISD Single Instruction, Single-Data - üks käsuvoog ja üks andmevoog ehk klassikaline von Neumanni uniprotsessori arhitektuur. SIMD Single Instruction, Multiple-Data - üks käsuvoog ja mitu andmevoogu. MISD Multiple-Instruction, Single-Data - mitu käsuvoogu ja üks andmevoog. MIMD Multiple-Instruction, Multiple-Data - mitu käsuvoogu ja mitu andmevoogu. 41
igale lugemile numbrilise väärtuse. Selleks, et piirata antavate väärtuste hulka, jagame amplituudi teljestiku vahemikeks ja omistame kõigile samasse vahemikku jäävatele lugemitele ühesuguse väärtuse. Kvantimine tähendab ka seda, et tulemusena me vähendame edastatava signaali täpsust. Tekkivat viga nimetatakse kvantimisveaks või heli edastuse korral ka kvantimismoonutuseks. Vastukaaluks väheneb edastatav andmevoog, lihtsustub seadmestik ja väheneb edastusvigade arv. Telefonitehnikas kasutatakse 256 kvantimisvahemikku. Eelmiselt jooniselt on näha, et kui kvantimisvahemikud on ühesuurused, siis on tekkivad kvantimismoonutused samuti ühesuurused ja signaali amplituudist sõltumatud. Väikeste signaaliamplituudide korral on tekkiv suhteline kvantimisviga suur. Sellise kvantimismooduse kasutamisel on nõrkade helisignaalide juures kvantimismoonutused suured.
Vastasel juhul muutub kirjutatav plaat kasutuskõlbmatuks. Selleks, et tagada ühtlast andmevoogu, on kasutusel mitmed meetodid, üheks neist on mälupuhvri kasutamine, teiseks kogu lähteinfo eelnevalt kõvakettale kirjutamine. Pauside ja aeglustuste tasandamiseks on olemas puhver, see on üsna väike ja selle tühjakssaamisel muutub ketas tavaliselt kõlbmatuks. Mida kiiremini kirjutamine toimub, seda suurem peab olema sissetulev andmevoog, ning seda suurem on oht ketta vigaselt kirjutamises. Seadme soetamisel tuleks arvestada, et kõige vähem veatundlikud on SCSI liidesega süsteemid. Eristatakse kahte salvestusviisi: ühe ja multisessioonilist. Iga sessiooni kirjutamise jooksul, peab info kulgema pidevalt. See tähendab, et näiteks 50 sessiooni korral kulub praktiliselt kogu CD maht sessioonide kirjeldamiseks ja vajalikku infot sinna enam ei mahugi. Vanem CD-ROM-
6. RAID-5 plokkidena, paarsus hajutatud 7. RAID-6 plokkidena, kontroll mitmele kettale SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. Valmistamiseks FLASH tehnoloogiat. SSD kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad. Töökindlamad, kergemad. Kallimad ja mahult väiksemad. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD) Mitme korraga töötava ALU-ga. SISD (single instruction single data) järjestiktöötlusega arvuti, millest on 1 protsessor, käsuvoog ja andmevoog. SIMD üks käsuvoog, mitu andmevoogu. Samad opid eri andmetega paralleelselt. Keskne juhtplokk. MIMD mitu käsuvoogu, mitu andmevoogu. Mitu protsessorit, kõik töötlevad samal ajal üksteisest sõltumatult. MISD n protsessorit teevad erinevaid ope ühe andmevooga. Kasutatakse ühiselt ühte mäluplokki. Printerid. Värviline trükk Löökprinterid printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kõige tuntum on
nimekiri (23) JUHATAJA busside nimekiri (24) 5 Andmevoogudele viitamiseks kasutatakse andmevoogude kirjeldusele lisatud numbreid. Andmevoog Kommentaar 2 Bussijuhtide töögraafik: missugune bussijuht sõidab missuguse bussiga, klienditeenindajate tööajad, puhuseajad. 6 Busside sõidugraafikud klientidele: busside saabumis- ja väljumisajad, liinid (lähtekoht- sihtkoht). 13 Piletite ostu ja müügiga seotud asjad. 16 Bussi numbrimärgi number, registreerimisnumber (bussi ID), kohtade arv.
indikaatorid, sisendid ning väljundid. Mudeli loomisel võib läheneda komponeerivast (kõik esile kerkinud pisitegevused omavahel sisudes ja süstematiseerides) või dekomponeerivast (terviklikku protsessi tükeldama asudes) aspektist. Protsessi mudeliga saab esitada erinevaid äriprotsessi aspekte, kus tähtsamateks on juhtimisvoog, andmetevoog ja ressursivoog. Juhtimisvoog määrab ära tegevused, mis on seotud sissetulnud tellimustega. Andmevoog määrab ära missuguseid andmeid kogutakse, töödeldakse ja liigutatakse erinevate tegevuste vahel. Ressursivoog märab ära, kes või mis peaks tegutsema või on vastutav erinevate tegevuste täitmisel 62. Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa näide Andmemudelid (ER, OM) annavad ülevaate säilitatavatest andmetest ning nende vahelistest seostest (reeglitest). Vastavad diagrammid on juba selgeks juhiseks infosüsteemi teostajatele.
Võib muuta väga hilise hetkeni vajalikke teoreetiliste valikute kogumeid networks) Mitmed tootjad kasutavad sama riistvara Disain on esitatud kui komponentide kogum, Sünkroonne andmevoog (Synchronous dataflow) Protsessorid on odavamad kui ASICud mida võib Sõnumite edastamise põhine sünkroniseerimine Andmete-põhine kattuvus Riistvara loomine on väga kallis! vaadelda kui isoleeritud monoliitseid mooduleid Kommunikatsiooni blokeerimine sõnumitega Andmevoo mudelid on väga sobivad
lipp ACK o ühendus loodud TCP ühenduse sulgemine A - ühenduse sulgemise algataja o A saadab B-le segmendi jrk nr-ga, lipp FIN o B saadab A-le segmendi kinnituse nr-ga x+1, lipp ACK o kui B otsustab samuti ühenduse sulgeda, saadab A-le segmendi jrk nr-ga y, kinnituse x+1, lipud FIN, ACK o A vastab segmendiga, kus kinnituse nr y+1, lipp ACK o Ühendus suletud TCP andmete edastamine Saadetav andmevoog jagatakse segmentideks Iga segmendi järjekorranumber suureneb segmendi andmete hulga võrra (baitides) Järjekorranumbrid on ühenduse eri suundades sõltumatud Mõni segment võib kaduma minna või jõuda kohale hiljem, kui järgmine segment Segmendile saadetakse kinnitus o kinnituse numbriks järgmise oodatava segmendi järjekorranumber Kui saatja ei saa teatud aja (nt 3s) jooksul kinnitust, siis saadetakse segment uuesti
juurdepääs voo andmetele on järjestikune (nn. jadapöördus). Java seisukohalt võib vood jagada: sisendvoog ja väljundvoog (ingl.k. input stream, output stream) - vastavalt rollile "tootja-tarbija" suhtes; baidivoog ja tekstivoog - vastavalt andmete tüübile, kahendandmed või tekst, baidivoogu saab edasi interpreteerida (andmevoog); puhverdatud ja puhverdamata voog - efektiivsuse kaalutlustel võib tegelikud S/V operatsioonid puhverdada; vastavalt voo kandjale: failivoog (ingl.k. file stream), massiivivoog (array stream), toruvoog (piped stream), ... Fail (ingl.k. file) Faile ja katalooge käsitletakse Javas koos (analoog Unix-tüüpi failisüsteemidega).
protsesse paralleelselt, pannes tööle n arv protsessorit korraga. Küsimusele, mida ja kui palju, üheselt vastata ei saa kuna protsessori töökiiruse ja paralleriseerimise vastastiksõltuvuse tõttu ammendub ühe ülesande lahendamisel paralleriseerimine kiiremini kui mõne teise ülesande puhul. Paralleelsust kasutatakse suurte süsteemide korral. Flynn’i klassifikatsiooni kohaselt jagunevad paralleelprotsessorid: SISD, SIMD, MIMD, MISD. SISD – üks käsuvoog ja üks andmevoog Kasutatakse juhul kui protsessori tööd on vaja kiirendada 5 kuni 10 korda. Käsuvoo täitmisel rakendatakse ühtainust protsessorit, mille korral andmed salvestatakse mällu. Käske täidetakse etappidena. Käsutasandi paralleelsusesse kuuluvad 1) konveier 2) superskalaarne arhitektuur (konveieril on mitu haru, mida täidetakse paraleelselt). SIMD – üks käsuvoog ja mitu andmevoogu Käsutasandi paralleelsusesse kuuluvad 1) vektor protsessor ja 2) maatriks protsessor
Kas tahame või mitte, aga andmekogumine on nüüdseks igapäevane osa meie elust ning erineval kujul jälitab see meid pea igal sammul. Hea ettekujutuse olukorrast annab tõsiasi, et ligi 90% andmetest mis eales kogutud, koguti vaid viimase kahe aasta jooksul. Kogutud andmemahud on muutunud niivõrd suureks ning keeruliseks, et sellele nähtusele on antud oma nimi: suurandmed ehk inglise keeles big data. Big data => andmete üleküllus. Suurandmete tekkimiseks vajaminev andmevoog pärineb peamiselt kolmest allikast: internet, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sensorid, ehkki nendevahelised piirid on muutumas üha hägusemaks. Aina suuremat andmevoogu tekitab ka nn asjade internet (internet of things) ehk tooted ja seadmed, mis on otse internetiga ühendatud. Suurandmete analüüsimisega kaasnevad potentsiaalsed kasutegurid saab laias laastus jagada kolmeks:
2)Esitluskiht Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega. 3)Sessioonikiht Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga. 4)Transpordikiht See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega ehk protsesside vahelise andmevahetusega. Ta ei tea millised võrgud all on ja kuidas läbi võrkude andmeid liigutada. Tema hoopis suhtleb teise otspunktiga. Selle ülesanne on tagada töökindel ja veakindel andmevoog. Selle kihi ülesanne on hakata faili tükkhaaval saatma. Transpordikiht tegeleb sellega loogilisel tasemel. 5)Võrgukiht Transpordib andmeid läbi erinevate võrkude. Ülesandeks on see, et ta loob transpordikihi jaoks sellise teenuse, et transpordikiht ei peaks muret tundma, kuidas tegelikult see andmete liikumine käib. Võrgukihi ülesandeks on ka tegeleda marsruutimisega. Võrgukiht teab seda, läbi milliste võrkude tuleb
Selleks, et tagada ühtlast andmevoogu, on kasutusel mitmed meetodid, üheks neist on mälupuhvri kasutamine, teiseks aga kogu lähteinfo eelnevalt kõvakettale kirjutamine e. tehakse diskimage-fail (ei loeta otse teiselt plaadilt). Pauside ja aeglustuste tasandamiseks on küll olemas puhver, kuid see on üsna väike ja selle tühjakssaamisel (buffer underrun, puhvri alatäitumine) muutub ketas tavaliselt kõlbmatuks. Mida kiiremini kirjutamine toimub, seda suurem peab olema sissetulev andmevoog, ning seda suurem on oht ketta vigaselt kirjutamises. Eristatakse kahte salvestusviisi: ühe ja multisessioonilist. Iga sessiooni kirjutamise jooksul, peab info kulgema pidevalt. Iga sessiooni kirjeldamine võtab CD-l ruumi umbes 13 MB. See tähendab, et näiteks 50 sessiooni korral kulub praktiliselt kogu CD maht sessioonide kirjeldamiseks ja vajalikku infot sinna enam ei mahugi. Kümne sessiooni kasutamine on aga täiesti tavaline. "Normaalne" st
Juhtimine: 0 - suund A >B 1 - suund B >A 73 Joonis 2.5. Kahesuunaline värat Juhtsignaali 0 korral edastab võimendi DA1 andmeid siinilt A seadmele B. Juhtsignaali 1 korral muutub aktiivseks võimendi DA2 ning andmevoog kulgeb seadmelt B siinile A. Samal ajal kui üks võimenditest on aktiivne, on teine võimendi suure sisetakistusega olekus. Seda olekut nimetatakse suletud ehk kolmandaks olekuks, mis tähendab, et see ei võrdu 1 ega 0-ga. 2.1.3. Töötsüklid Arvuti töötab mällu salvestatud programmi järgi. Protsessor loeb mälust programmi käske ning täidab neid käskude sisu alusel. Programmi täitmine toimub tsükliliselt käskude kaupa.
annaabi.ee 
