docstxt/12001360832.txt
......................................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade....................................................5 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................6 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL...................................................................................... 7 4.2 ANDMEMUDEL................................................................................................... 8 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA...................................................8 5 Infosüsteemi ajaline vaade..................................................................9 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................10 Joonis 4. Pakkumise üldine protsess......................................................................10 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM......................................................................................
Kirjeldus: arve maksmise tähtaja lähenemisel või ületamisel tuleb teavitada klienti. Protsessi käigus vaadatakse PAKKUMINE ja PAKKUMISE SEISUND andmeid ja selle teostuse tulemusena saab PAKKUMINE seisundi „Makstud“ koos seisundi kuupäevaga või "maskmistähtaeg on üle" koos päevade kogusega. 10 4Infosüsteemi andmevaade Infosüsteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist ning andmetabelite ja atribuutide semantikast. 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja lausenditest. Kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 3. Kontseptuaaldiagramm Ettevõtet ja selle infosüsteemi iseloomustavad lausendid on järgmised: Klient esitab kaupadele pakkumise taotlus Klienditeenindaja hindab kliendi ajalugu/info Klienditeenindaja uurib kaupade olemasolu
¨ 3 INFOSUSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE 10 ¨ 4 INFOSUSTEEMI ANDMEVAADE 13 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 4.2 ANDMEMUDEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA . . . 14 4.4 CRUD MAATRIKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¨ 5 INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 18 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1 ¨ PEATUKK 1 ¨ ULDVAADE
abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete – kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks 39. Kontseptuaalse andmemudeli koostamise tehnikad Kontseptide kategooriate kasutus Äriobjektide määratlemisel saab kasutada kontseptide liigitust/kategooriaid Lausendite meetod Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit. Analüüsimustrite kasutamine Lisaks kontseptide kategooriatele ja lausendite meetodile
· kontseptuaalne · loogiline · füüsiline Äriobjektid ja nende modelleerimise eesmärgid Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: · määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) · anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida · anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis ,,oma elu elavate" äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutustega ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täpsemalt on vaja täiendada:
Mehaanik on firma töötaja. Raamatupidaja on firma töötaja. Administraator on firma töötaja. Mehaanik allub administraatorile Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. Raamatupidaja peab osade üle arvet. Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 4.2. ANDMEMUDEL 4.3. ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (FK) - välisvõti Nimetus Semantika KLIENT Firma või eraisik kes ostab sisse teenust .Klienti teenindavad mehaanikud. Kliendi nimi (PK) Kliendi nimetus, mille all klient tegutseb. Hooldatavaid masinaid Hooldatavate masinate arv kliendil. Eelnevad arved Palju on kleindile varem arveid esitatud ja kas nad on tasutud või
a) raporteid teha b) aitab andmetest mugavalt kokkuvõtteid teha. c) reporterit vaadata 16) Haldusliidese ülesanne? a) halduseid üle vaadata b) liikmeid otsida oma haldustesse c) üheaegse kasutuse transaktsioonide haldus. 17) Mida teeb andmebaasi kasutaja? a) pärib, muudab ja täiendab andmeid nii nagu tema töö juures vajalik ning õigused lubavad b) vaatab andmebaasi c) kasutab andmebaasi 18) Koostaja/disaineri ülesanne? a) koostada b) välja mõelda ja valmis teha andmetabelite ja juurdekuuluvate abivahendite ning õiguste struktuur ja süsteem kasutuskõlblikuks muuta. c) disainida 19) Programmeerija ülesanne? a) programmeerida b) otsida vastuseid c) aitab vajalike koodilõikude loomisega enamasti salvestatud protseduuride juures. 20) Andministraatori/haldaja ülesanne? a) valitseda b) hallata c) hoolitseda, et teised osalised sobivalt oma tööd teha saaksid, neil oleks parasjagu õigusi ja ressursse. 21) Mida mõistetakse abstraktse andmetüübi all?
dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) abstraktne (projekt, probleem, eesmärk, protsess) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Kontseptide modelleerimise tulemuseks on ettevõttes kasutatavaid mõisteid kajastav kontseptuaalne andmemudel ehk lühendatud kontseptuaalmudel. Kontseptuaalmudeli asemel kasutatakse ka mõisteid ,,valdkonna ehk domeenimudel" või ,,valdkonna ojektimudel". Äriobjekte esitav kontseptuaalmudel on alljärgneval joonisel: · Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid
andmebaasi akna tabeli- või päringulehelt. Viimaselt avab nupp NEW ja järgmisest aknast Design Viewuue päringu disainiakana, kuhu tuleb valida vajalikud tabelid. Akna ülemises pooles on avatud tabelite väljaloetelud, jooned näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel. Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeeritakse need hire abil akna alumises pooles olevasse väljanimede ja tingimuste loetelusse. Field Päringu väljad Table Andmetabelite nimed Sort Sorteerimise järjekord Show Kas näidata välja Criteria Kriteeriumid Kriteeriumid Kriteerium on loogikaavaldis, kus võib kasutada võrdlusi ja loogikatehteid. Andmeteks on konstandid, andmetabelite väljad, teised avaldised. Kui väla nimi koosneb mitmest sõnast, pannakse ta nurgasulgudesse. Võrdluse struktuur Operand1 võrdlus Operand2 Operand1 ja operand2 võivad omakorda olla konstandid, väljad või avaldised; tähtis on see, et
Tutvustatakse uurimistehnikat ning õpetatakse seda kasutama (nt GPS) Välitööde täpse plaani koostamine – jagatakse uurijatele mingid uurimisalad, mille nad peavad läbi töötama. Varustuse komplekteerimine, majutuse ja logistika korraldamine Välitööd Kohalike elanike usutlemine – soovitavalt varem kokku lepitud intervjuud kohalike inimestega. Paikade asukoha määramine – koos kohalike abiga Paikade inventeerimine Inventuurilehtede, kaartide ja andmetabelite täitmine Varustus: Seljakott Internetiühendusega arvuti GPS Fotokaamera Helisalvesti Mõõdulint Kompass Andmekogumik Kaardid Küsitluskava Kirjutamisalus, paber, pliiats Välitööd: küsitlemine Korraldus: Soovitav eelnev kokkulepe 2 küsitlejat Eelnevalt piirkonna pärimusega tutvunud Helisalvesti, video- ja fotokaamera, GPS, andmekogumik, kaardid Küsitluskava järgimine Koos maastikul käimine Küsitlemine: mida uurime? Ajalooline ja vaimne maastik
(ACID – atomaarsus, terviklikkus, isoleeritus, kestvus/jatkuvus) ̈ • Milliste kaskudega toimub SQLis transaktsioonide kinnitamine ja tuhistamine? ̈ (COMMIT ja ROLLBACK) Teema 14 • Millistele tingimustele vastavad tabelid on koige paremad denormaliseerimise kandidaadid? (andmeid kusitakse sageli, muudatusi tehakse harva) ̈ • Milliseid tegevusi tehakse andmetabelite denormaliseerimise kaigus ja mis on ̈ selle tulemus? 1:M seosetuubi puhul dubleeritakse mittevotmeveerge erinevates (baas)tabelites. Denormaliseerimise käigus dubleeritakse veerge või ühendatakse tabeleid, et vähendada päringutes vajalikku tabelite ühendamist. Denormaliseerimise jaoks annab kasulikku informatsiooni CRUD maatriks.
7 kirjutamise õigus. Laienduseks märkmikule oli ühisliin, mis gruppeeris teksti vooge nõupidamisteks. Mõlemad lubasid otsimist võtmesõnade järgi. Olid andmetabelid / andmeväljad, kuhu informatsiooni sisestas üks selleks volitatud isik ja mida said vaadata ja analüüsida teised. Oli ka hääletamissüsteem koos automaatse häälte kokkulugemisega ja tulemuste teatamisega. Samuti toetas EMISARI elektronposti ja kirjade sidumist andmetabelite või märkmiku tekstidega. Tuleks rõhutada, et kirjeldatud süsteem toetas nii sünkroonset kui asünkroonset suhtlemist. Järgnevatel aastatel töötati Turoff'i osavõtul välja veel mitu sarnast süsteemi ja ka nende ülesandeks oli toetada suhtlust grupis. 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused Edasi iseloomustaksin praegu arvutivõrkude poolt pakutavaid suhtlusteenuseid. Neid on põhimõtteliselt kahte liiki - sünkroonse kommunikatsiooni tarvis (eeldavad, et
Edasi siis tasub loodud kausta sisse andmebaasifail istutada. SQL Serveri andmebaasile võib jätta vaikimisi nime Database.mdf. Loodud andmebaasifail paistab ilusti rakenduse puus: Andmebaasiga lähemaks suhtlemiseks aitab Database Exploreri nimeline abivahend. Sealtkaudu saab öelda, et soovin luua oma andmebaasi uue tabeli andmete hoidmiseks. Relatsiooniline andmebaas nagu SQL Server hoiabki kõiki andmeid tabelites. Esimeses ja lihtsamas lähenduses on andmebaas andmetabelite komplekt, igas tabelis olemas read ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus.
kohustuslikku tüüpi (peavad alati omama väärtust) veergu: o Neist 1 sisaldab viidet suhte teises otsas oleva andmetabeli nimele. 39 o Teine sisaldab sama andmetabeli primaarvõtit (kui primaarvõtmed on unikaalsed üle kõigi kaarega hõlmatud suhetega seotud andmetabelite, võib tabeli nime ära jätta). Mis vahe on loogilisel ja füüsilisel andmete sõltumatusel? Loogiline andmete sõltumatus tähendab, et andmebaasi kontseptuaalses skeemis tehtud muudatus ei mõjuta andmebaasi välist skeemi. Füüsiline andmete sõltumatus tähendab, et andmebaasi sisemises skeemis tehtud muudatus ei mõjuta andmebaasi kontseptuaalset skeemi. Millistest komponentidest koosneb
Põhikoolis tuleb hinnata eelkõige probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsi- muste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse hoolika ja organiseeritud läbiviimise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammi- de koostamise ja analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskusi. Gümnaasiu- mitasemel hinnatakse lisaks ka hüpoteeside sõnastamise, katse kavandamise, andmetabelite korrastamise, järelduste ja üldistuste tegemise ning nende usaldusväärsuse hindamise, prog- noosimise ja uuringu muutmisvajaduse põhjendamise oskusi. Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on i) probleemi määratlemine, ii) prob- leemi sisu avamine, iii) lahendusstrateegia leidmine, iv) strateegia rakendamine, v) tulemuste hindamine. Mitme ligilähedaselt samaväärse lahendiga probleemide puhul lisandub otsuste- gemine
valime ,,ASP.NET Web Site". Võrreldes eelmise variandiga on juures Default.aspx-fail avalehe jaoks, App_Data kaust andmete salvestamiseks ning konfiguratsioonifail web.config. Et andmeid kusagil hoida oleks, selleks loome App_Data-nimelisse kausta sisse SQL Serveri andmebaasi. Nagu valikutest näha, oleksid teisteks võimalusteks tekstifail ning XML-fail. Siin näites andmebaasifailile nimeks koertebaas.mdf. Esimeses ja lihtsamas lähenduses on andmebaas andmetabelite komplekt, igas tabelis olemas read ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus
1.2. Looge liiaseid tekstilinke serveripoolse hüperpildi iga aktiivse osa kohta. 9.1. Looge serveripoolsete hüperpiltide asemel kliendipoolseid hüperpilte välja arvatud juhtudel, kus regioone ei saa määratleda geomeetriliselt. Kui Te kasutate tabeleid (prioriteetsusaste 1) Jah Ei Pole kohaldatav 5.1. Määratlege andmetabelite ridade ja veerude päised. 5.2. Andmetabelites, mille ridade või veergude päistel on kaks või enam loogilist tasandit, siduge andme- ja päiselahtrid omavahel märgistuse abil. Kui Te kasutate freime (prioriteetsusaste 1) Jah Ei Pole kohaldatav 12.1. Andke igale freimile tiitel, hõlbustamaks freimi tuvastamist ja sellel navigeerimist.
annaabi.ee 
