· rääkides tohtis paista 4-5 hammast · rüht pidi olema sirge · ei tohtinud olla paks, ei tohtinud olla peen · kanti puidust kombasid sobiva pikkuse saavutamiseks, kontsakingade eelkäijad · riietus pidi olema harmooniline ja moodustama terviku · kärtsud värvid moest läinud · kasutati palju siidi ja sametit · eriti kallis must värv · eriti peen läbitikitud siid · taskurätid · kaasavaras ,Fatsoleto' · ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid · mistahes blondi varjundiga juuksed · soeng kaunistatud pärlite ja paeltega · spetsiaalkübar ,Solna' · erinevad viisid juuste pleegitamiseks · pihikust, seelikust ja erinevatest vahetatavatest varrukatest koosnev komplekt · pihik muutub tasapisi korsetiks · palju kive ning ehteid MEHED : · kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge · noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis
neid pleegitada. Riietus Riietumine võttis renessansiajal aega tunde, kuna riietus oli väga keeruline. Riidekihte oli mitu, riietus oli väga detailne ja kaunistatud. Riietusest Kanti puidust kombasid (kontsakingade eelkäijad) sobiva pikkuse saavutamiseks. Kasutati kalleid materjale: siidi, sametit Eriti kallis oli musta värvi materjal Kuld või hõbeniidiga tikitud siid Kallite kaunistustega taskurätid Ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid Pihikust, seelikust ja erinevatest vahetavatest varrukatest koosnev komplekt Pihik muutub tasapisi korsetiks Naiste kleidid olid kaunistatud pärlite, rubiinide, teemantide ja teiste vääriskividega MEHED Kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge. Noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis. Siiani magati öösel samas särgis, mis kõige alumine oli
kippuva arhitekti J.C.L. Engeli Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, läänivalitsuste hooneid jne. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Looming Johann Carl Ludwig Engeli projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: 1) senati hoone (praegune Riiginõukogu hoone) 2) Helsinki Ülikool 3) Ülikooli raamatukogu (1850) 4) Helsingi toomkirik (valmis 1852, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik) 5) J.C.L. Engeli kavandatud tööd Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoone Vanalinna Muusikamaja Kavandas Soomes Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. J.C.L
voodipolstrit. Napoleoni troonisaal Fontainebleaus. Fontainebleau magamistube. Fontainebleau, ebastiilipuhas näide. Pika ajalooga kuningalosside interjööre on vilets jälgida, kuna iga uus valitseja kohendab kujundust vastavalt oma maitsele ja stiilile, jättes alles ka esialgset (üldjuhul seinad, laed). Näide Fontainebleau lossi keisrinna/kuninganna magamistoast. Toolid on kindlalt ampiirist, ent ülejäänud sisustus on varasemast ajast pärit. Fontainebleau ampiirstiilis magamistuba. Väike Jacob-Desmalteri x-jalgadega (mõlemast otsast kullatud) kirjutuslaud. Telkbaldahhiiniga voodi, mis on pikiküljega vastu seina ning seda flankeerimas (/baldahhiini üleval hoidmas) kaks kullatud skulputuuri. Lagi kujundatud kassettidena, seina ülaosas lai friis. Fontainebleau. Tagasihoidlikemal toolidel olid ainult lõvi, sfinksi vm antiikse olendi pead käetugede otsas ning esijalad lõppesid lõvikäpaga. (Kusjuures vasakpoolsetel toolidel
arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime domineeriva värvi järgi. Sinises toas on sobitatud omavahel kokku eri mööblikomplektidest pärit biidermeierstiilis sisustus. Roheline tuba on saanud oma nime toa seinte ja mööblikanga värvi järgi. Rohelist esindussalongi kaunistab 19. sajandil Toompea lossi jaoks disainitud ampiirstiilis mööblikomplekt. Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline Einmanni mõisahoone on valminud 1820. aasta paiku, olles Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige KÕRGKLASSITSISM EHK AMPIIRSTIIL Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks
Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium') RIIDED Klassitsismi ajastul muutusid riided tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii kaunistatud Ampiirstiilis riided: vöökoht kõrgel rinna all, avar dekoltee, puhvvarrukad, musliinkleit, värvilised paelad, kindad, sallid. Jalanõud õhukesed Mehed kandsid põlvpükse, pikkade sabadega kuube, veste JOSEPHINE DE BEAUHARNAIS Dikteeris Prantsusmaal moodi JUUKSED NAISED 18. sajandit iseloomustab naistel lopsakas, lahtiste lokkidega soeng. Neoklassitsismist inspireeritud pehmema soengumoe juurde käis 19. sajandil sageli ka juuksevõrk (caul)
väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned
................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria................................................................................................................ 5 RÕIVASTUS 1780-1804......................................................................................................... 6 AMPIIRSTIILIS RÕIVASTUS.................................................................................................. 7 BIIDERMEIERSTIILIS RÕIVASTUS (1820-1840)................................................................. 10 Rõivastuse kujunemine......................................................................................................... 10 Peakatteid nelja laadi:........................................................................................................... 12
Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Katusest eenduvad voluutidega kaunistatud uukaknad. Katusekatteks on punakas katusekivi. Fassaadid on krohvitud ja värvitud kollakat tooni. Avatäited on puidust ja värvitud valgeks. [6] Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad-apartemendid asusid alumisel korrusel, keskseim neist on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp ja ampiirstiilis peeglid, 4 rokokoolikku kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinev profileeritud laekarniis ja põrandalambriisid. Ornamentaalsed seinamaalingud pärinevad 18.saj. lõpust -19.saj. algusest. Ka härrastemaja on sisustatud tervikuna ja vastab selle ajastu mõisatele iseloomulikult unikaalsele interjöörile, andes hea ülevaate Palmse härrasrahva elustiilist. Kuigi praegune mööbel ei ole kuulunud algselt von der Pahlenitele, vaid on kokku ostetud Eesti erinevaist paigust, on
vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. A. Canova. Veenus Louis XVI stiilis tugitool Ampiirstiilis kummut Romantism Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.
22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 99 Alttoa, K., (2007) Tartu Raekoda, Tartu; Paar läänekülgedel. Koormatega sisse-välja sõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu. 19. sajandi teisel poolel müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid anti vahtkonna käsutusse tänu uue vaekoja valmimisele. 20. sajandi alguses rajati hoone paremasse tiiba apteek. Urniga ampiirstiilis valge vaasiga kahhelahi ehitati 1835. aastal. Vasaku tiiva esimesel korrusel ja keldris asus Tartu linna Pank. 1931. aastal võeti esimese korruse pangaruumides maha vaheseinad, mis asendati arkaadidega ning ehitati kinni apteegi ja teiste ruumide ühendused. Suuremad 20. sajandi remonditööd tehti 1974. aastal, kui hoonele pandi uus kivikatus ning remonditi torn, 1979. aastal restaureeriti peauks ning 1980. aastal taastati raesaali polükroomia. 1984
Paraadlik, raskepärane oli ampiirstiil. Lemmik oli sfinks. Klassitsism tärkas inglismaal. Seal oli Palladio mõju olnud pidev. 1725 ehitas Kent Palladio stiilis maja. Uue riigina tuli esile Ameerika, mis oli iseseisvunud. Klassitsism sai seal esindusstiiliks, mille propageerijaks oli Jefferson. Tema kavandas Virginia ülikooli hoone. 1790ndatel alustati valge maja ehitamist. Kapitoolium(Usa kongressi hoone washingtonis). Prantsusmaal on kuulsaim Pariisi Pantheon. Ampiirstiilis oli Madeleine kirik, mis jäljendas täielikult kreeka templit. Tähe triumfikaar Pariisis. De la Mothe. Klassitsism venemaal Seal kujunes klassitsism arhitektuuri õitseajaks. Peterburg oli õitsev pealinn. Klassitsismi maaletoojaks oli Katariina II. Ta kutsus sinna väljamaa arhitekte. Kunstide akadeemia hoone, Smolnõi instituut, Admiraliteedi hoone Peterburis, Kaasani peakirik, paleeväljak. Tuntuimaks autoriks oli Carlo Rossi. Klassitsism Saksamaal Brandenburgi värav, Berliini teater
klassitsism peamiselt ümberehitustega; kõige rohkem Toompeal. Hoopis palju tehti aga Tartus, kus 1775. aasta suur tulekahju ehitusmeistritele niivõrd vabad käed andis, et oli võimalik isegi tänavavõrku kohendada ja peatänav (Rüütli) sirgeks tõmmata. Kui Tartu raekoda (1778-1784, arhitekt Johann Heinrich Bartolomäus Walter) peegeldab veel viimaseid baroki järelmõjusid, siis ülejäänud Tartu linn ehitati juba puhtalt klassitsistlikuna, täpsemalt ampiirstiilis (nimetus tuleneb Napoleoni impeeriumist). Selle paremad näited on Raekoja platsi hooned (platsi üks tiib on kahjuks hävinud) ja Tartu ülikooli peahoone (Lisa 11) (Vahtre, 2000). Kunst 19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht. Baroksed elemendid, mida 17. sajandil kohtasime eeskätt metallitööstuses, tungisid lillkirjana 18
Eestis hakatakse kuduma15.sajandil. Noored kannavad seda mis on moes vanemad seda mis on kallis. Mantlid on lopsakad. Noortel meestel lühike pluusi osa. Nüüd on alumisest tuunikast arenenud särk linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Siiani magati öösel samas särgis mis kõige alumine oli. Nüüd kui alumine särk oli peenest pitsist tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Naised kandsid paikkonniti erinevaid riideid. Ampiirstiilis, rind kinni seotud kleit. Allumine kleit on cott peal tsimaru, mis on külgedelt kokku õmblemata, et tuua esile alumine kleit. Varukad nööriti nii, et alumine särk paistis välja. Juuksed olid kõige ilusamad, kui nad olid mee karva või mis tahes blondi varjundiga ning soengus paelte ja pärlitega. Naised kasutasid juuset pleegitamiseks spets kübarat Solna, kus keskel oli auk kust juuksed läbi tõmmati ja äärele laotati pleegitamiseks
Pidulikem on II korruse parempoolses tiivas risti hoonega paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil. Tahveldiste ülaosas on stukist ripprätikud, lambriil ja supraportidel loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael pilt 15 domineerivad risetimotiivid. Kogu stukkdektoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineva alteri stukitöökojast. Urniga ampiirstiilis valge kahhelahi ehitati 1835. 1974 sai hoone uue kivikatuse ning remontiti tprn. 1979 restaureeriti peauks ning 1980 taastati raesaali polükroomia. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) lk 45-46 Historitsism Tallinna Kaarli kirik Neoromaani stiilis kaarli kiriku ehitamist alustati 1862.aastal ja kuigi kirik õnnistati sisse juba 1870.aastal lõpetati kaksiktornide ehitus alles 1882. Kiriku
Tänapäevani on kirikut veel järjest restaureeritud. 24 Kiriku üldilme on tagasihoidlik. Klassitsistlikule ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum ning läänes eenduv provintslikus ampiirstiilis nõelkiivriga torn, mille kõrguseks 38 meetrit. Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda. Põhjaküljel liitub kooriruumile käärkamber. Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi,
värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti. Seintele armastati riputada väikeseformaadilisi maale, miniatuurseid portreid. Lagi oli valge, keskse valgusti jaoks stukkrosett. Ruumi täiendas ahi. Aknad olid kardinatega, aknalauad võrdlemisi suured. Aknalähedane pind oli valguse tõttu kõige enam hinnatud. Sisekujundajaid: P. Fontaine, Ch. Perrier, G. Bennemann Värvid. Varaklassitsismis heledad, rahulikud toonid - kollane, kahvaturoosa, kahvatusinine kooskõlas valgega. Ampiirstiilis eelistati Napoleoni lemmikvärve: nn Pompeji punast, Egiptusele viitavat intensiivset lapis lazuli sinist, tumedat sidrunkollast, valget ja kulda. Ornament. Klassitsistliku ornamendi motiivid olid otseselt sõltusid kreeka ja rooma eeskujudest Levinumate motiividena kasutati hammaslõiget, paletti, meandrit, munavööti, helmisnööri jne. Armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. sageli kasutati ka valgest stukist trofeekimpu (lipud,
A. Gabriel Tuileries aedade vahetus läheduses asuva Concorde`i väljaku plaani ja hoonestuse, kasutades ruumi organiseerimise elementidena elusloodust: Ühel küljel Tuileries aed, teisel Champs Elysees, kolmas külg moodustub Seine`i kaldapealsest. Väljaku neljandale küljele ehitas Gabriel kaks ühesuguse monumentaalse sammasfassaadiga hoonet ( ministeeriumi-hooned ), mille vahele rajatud tänava ( Rue de Royal ) lõppu ehitati 19. saj B. Vignoni projekti järgi ampiirstiilis Madeleine`i kirik. Väljaku keskel asus Louis XVI ratsamonument, mis revolutsiooni ajal eemaldati. Hiljem - 1836. a. - püstitati sinna egiptusest toodud obelisk. Kuigi Pariisi keskuse plaanilahenduse algseks autoriks oli Le Notre, sai J. A. Gabrielist esimene arhitekt, kes lülitas oma väljakuansambli juba kavandatud linna kontseptsiooni, mille lõpliku väljakujundamiseni jõuti 19. sajandil. J. A. Gabrieli kõrval esindab stiilupuhast varaklassitsismi ka teine ajastu suurmeister - J. G
annaabi.ee 
