4 Kanded tehingu kajastamisel: D Põhivara (traktor) 80,000 K Põhivara (auto) 50,000 K Kasum põhivara (auto) võõrandamisest 30,000 Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. (IAS 16p27) Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Näide. Ettevõte soetab tootmisliini soetusmaksumusega 10 miljonit krooni. Tootmisliini kasulik eluiga on vähemalt 10 aastat, kuid see sisaldab teatud komponente, mis tuleb välja vahetada iga 3 aasta tagant
soetamisega seotud kulutustest (projekteerimistasu, vara valmistamise töötasud jm, transpordikulud, vara asukoha ettevalmistus ja installeerimine, testimisega seotud kulud, vara soetamisega seotud teenustasud- notar, riigilõiv jms) · Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need eraldi arvele, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. · Omavalmistatud põhivara võetakse arvele tegelikes valmistamise kuludes, mis moodustavad selle vara soetusmaksumuse. Arvelevõtmise aluseks on vastavasisuline akt. · Kingitud põhivara võetakse arvele null-väärtuses. Põhivara liigitatakse: piiramatu ja piiratud kasutusajaga põhivara. 11. Amortisatsioon RP sise-eeskirjades kehtestatakse põhivara liikide amortisatsiooniperioodid ja arvestusmeetodid, võttes arvesse nende kasulikku tööiga.
tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt eeldatavatest kasulikest eluigadest. Ehitised 3-5 %, rajatised 10-15%, masinad ja seadmed 10-25%, transpordivahendid 15-35%, muu inventar ja IT seadmed 15-40% Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. 3.5. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara
(miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta
materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid. Realiseerimise kajastamine: määratakse ära, mis on müügitulu; kaupade liikumist kajastavate dokumentide vormistamise ja kinnitamise kord; nõuded ostu-müügi lepingule 11
materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid. Realiseerimise kajastamine: määratakse ära, mis on müügitulu; kaupade liikumist kajastavate dokumentide vormistamise ja kinnitamise kord; nõuded ostu-müügi lepingule 11
Amortisatsiooni arvestus Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta, kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast. Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid: hooned, rajatised 50 a 2 %, masinad ja seadmed 5 a 20 %, mööbel, bürooseadmed 5 a 20 %, muu inventar 5 a 20 %, immateriaalne põhivara 4 a 25 %. Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes
varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Kasulik eluiga Maa ei amortiseerita Ehitised ja rajatised 10 - 20 aastat
põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Arvutustehnika 25 - 40 % aastas Muu materiaalne põhivara 25 - 40 % aastas Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab juhataja. Perioodil, mil olin ettevõttes praktikal soetas ettevõtte endale ühe sõiduauto ja kaubariiulid
Materiaalne põhivara võetaske arvele tema soetusmaksmuses, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega seotud kulutustest ( vara viimiseks tema tööseisundisse- nt transpordikulud, riigilõivud, tollimaksud, testimisega seotud kulud, makstud palk jne) Põhivara üksteisest eristavad komponendid Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi) Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele) Amortisatsioon- immateriaalsete varade kuluks kandmine
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud
KASUMIARUANDE VALEM TULU KULU = KASUM AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine. Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Selle kindlaks tegemisel tuleb kasumiaruandest vaadata: § eelmisel ajavahemikul saadud sissetulekuid (äritulud) ja sellega seotud vahetuid ehk nn jooksvaid kulusid. Selleks on müüdud kaupade või teenuste nimetused ja mahud
lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta. Vastavalt käibemaksuseadusele
lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. 46 Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäär aastas on masinatel, seadmetel, tööriistadel ja muul inventaril 20% Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis põhivara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas
soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. (4) Tabel 7 näitab et ettevõtte OÜ Abilis materiaalne põhivara koosneb maast, ehitistest ( kontorid ja laohooned), transpordivahenditest( tõstuk ja veoauto) ja muu materiaalse põhivarast( kontori tehnika, arvutid ja konteinerid). Antud teblist on ka näha palju on muutunud anud näitajad aastatega. 12
44 AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine. Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemik) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga (ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada). Lineaarsed amortisatsiooninormid kehtestatakse %-des põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Selle kindlaks tegemisel tuleb kasumiaruandest vaadata: § eelmisel ajavahemikul saadud sissetulekuid (äritulud) ja sellega seotud vahetuid ehk nn jooksvaid kulusid. Selleks on müüdud kaupade või teenuste nimetused ja mahud ühelt poolt
annaabi.ee 
