Kuupäev 21.01.2013 Koostajad: EESMÄRK · Parandada politsei organisatsioonikultuuri · Parandada politsei mainet · Süvendada politsei ühtekuuluvustunnet · Anda juhiseid heade tavade ja kommete ning igapäevase suhtlemise ja käitumise reeglite rakendamise kohta politseiteenistuses SISU · Politseisümbolid ja nende kasutamine · Politsei põhiväärtused · Ameti- või politseivande andmine · Politseiteenistujate ametiseisund · Alluvussuhted · Suhtlemine · Tervitamine · Enda esitlemine SISU · Pöördumine · Politseitseremooniad · Lipu kasutamine · Vormiriietuse kandmine · Visiitkaardid ja nende kasutamine · Kutsed TÄHTSUS · Seab ette politseiametniku käitumisnormid. · Sätestab ära vormiriietuse kandmise põhinõuded. · Ühtsete mallide kehtestamine kogu ametkonna töös. Täname kuulamast!
KORRUPTSIOON Üldine (1) Ametiseisund ja sellest tulenevate õiguste kuritarvitamine isikliku rikastumise või muul omakasu eesmärkidel Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud Üldine (2) Ametiisikute korruptiivset tegevust iseloomustatakse kõige sagedamini korruptiivse tulu aspektist altkäemaksu või pistise andmine/võtmine Peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks Mõjud ja tagajärjed (1) Riigi majandusele: soodustab ebavõrdsust ühiskonnas ja rikub ausa konkurentsi põhimõtteid; majandussektoris võib kaasneda töö ja teenusekvaliteedi langus ning kaupade ja teenuste hindade kasv (pistised, altkäemaksud, riisutud vara arvelt) Mõjud ja tagajärjed (2) Riigi sisejulgeolekule: riigisisesed kriisid ja usaldamatus riig...
Koosseisutüübilt on omastamine täiskoosseisuline teodelikt. Täiskoosseis tähendab, et süütegu on lõpule viidud ehk koosseis täidetud teo faktilise lõpule viimisega. Usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas – näiteks on see müüjal, laohoidjal. Usaldussuhe saab tekkida kolmel alusel: a) seadus ( nt vanema õigus esindada varalistes suhetes oma last) b) ametiseisund ( kus pädevus vara suhtes võib tuleneda seadusest või selle alusel antud õigusaktist, halduslepingust või töölepingust ) c) tehingust ( volitus, käendusleping vms ) Asja leidmisega tekib sellele valdus, kuid mõisteid leidmine ja leiu omastamine ei tohi samastada. Karistusõiguslikult saab omastamisest rääkida alles siis, kui leidja on asjaga teinud toimingu, millega manifesteerib omastamistahet. Leidmist tuleb aga eristada vargusest,
ülesanne: Selgita mõisteid valitsusasutuse hallatav asutus ja kohalik täidesaatva riigivõimu asutus. 2) Tiit on lõpetanud 2006.a Ametikoht on koht asutuse struktuuris. Näites on korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppe ning ametikohaks inspektor-kontaktisik üksuse juht. töötanud kolm aastat inspektor- kontaktisikuna. 2010.a kandideeris ta vangla üksuse juhiks ning Ametiseisund on ametikohast tulenevad volitused nimetati käskkirjaga üksuse juhi juhtimiseks, riigivara käsutamine ja kolmandate isikute ametikohale. Tema ametijuhendi jaoks siduvate otsuste tegemine. Näites on ametiseisundiks järgi on ta ülesanneteks üksuse töö juhtimine, tulemuspalga jaotamine kinnipeetavatele distsiplinaarkaristuste määramine, alluvate vahel, kinnipeetavatele elektroonikaseadme kasutamiseks loa andmine, distsiplinaarkaristuste määramine,
Avalik teenistuja on ATS § 4 lg 1 alusel omakorda isik, kes teeb tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Eesti õiguses on kaks erinevat ametiisiku mõistet – Karistusseadustikus (ei ole sisuliselt muutnud kriminaalkoodeksi mõistet55) ja Korruptsioonivastases seaduses. Mõlemal mõistel on aga üks ühine tunnus: nad eeldavad ametiseisundi olemasolu. Ametiseisundi määratluse annab KVS § 3 lg 2, mis sätestab, et ametiseisund on ametiisiku ametikohast tulenev õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid ja osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Seega eeldab ametiseisund võrreldes ametiülesannetega erilisi volitusi, õigusi, millega kaasneb ka suurem vastutus. KVS ametiisiku definitsioonist tulenevalt
Alles siis on õige aeg rüübata. * Belglasi tuntakse kui kokkuhoidlikke inimesi - seepärast sööge ära kõik, mis ette antakse või mis te olete tellinud. * Kui te maakohas ringi reisite, siis on viisakas enne majja astumist porised kingad jalast ära võtta. 3.5 Arve maksmine Tavaliselt maksab arve kutsuja, kuigi külaliselt oodatakse, et ta teeks katset maksta. Mõnikord määravad maksja teised asjaolud (näiteks ametiseisund). Maksmiskorralduste tegemine juba varem, nii et lauas maksmist ei toimu, on võõrustamiseks väga stiilne moodus. 9 3.6 Jootraha andmine Jootraha ei anta üldiselt rohkem kui 10% või isegi veidi vähem; rohkemat peetakse tõusiklikuks ja taktituks. Taksodes pole jootraha andmine tarvilik. Pakikandjad ja hotelliabilised saavad osutatud teenuse eest 50 Belgia franki. Restoranides on 10% jootraha arvele juba lisatud, aga kui pole kindel, siis sobib küsida, kas teenindus on
1) Lahendusvõimaluste uurimine 2) Valik 3) Otsuste ellu rakendamine 15. Otsustamisalused Põhimõtteline tugipunkt, millele toetudes otsus tehakse. 1) Faktid ehk tõsiasjad Tegelikkusele vastavad ja hästi iseloomustavad sündmused, olukorrad, andmed, näitajad. 2) Kogemused Minevikus toimuvad sündmuste, toimingute, tagajärgede põhjal talletatud teadmiste ja oskuste pagast. Kvalitatiivne, sisult väärtuslik teave. 3) Ametiseisund - Ametikohast tulenevatest õigustest. - Saavutatud autoriteedist. 4) Intuitsioon ehk sisekaemus Tõetabamine loogilist arutelu ennetaval viisil. 16. Grupiotsuste meetodid Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikkuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Sõltuvalt grupi iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: 1 Bürokraatlik 2 Professionaalne-kolleginaalne 3 Poliitiline
52. Otsustamisalused. a. Otsustamisalus kujutab endast põhimõtteliselt tugipunkti, millele toetudes otsus tehakse b. Tavapärased otsustamisalused otsustamisalused kujutavad endast juhtimistegevuses aegade jooksul välja kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte Tõsiasjad Kogemused Ametiseisund Sisekaemus c. Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutamisel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähgekohte ja tugipunkte Otsustusteooria Otsustusmall Delegeerimine 53. Delegeerimise olemus. a. Tavaliselt tähendab delegeerimine: Oma alluvate muutmist vastutavaks töö tulemuste eest
arhivaali ebaseaduslik hävitamine või kasutuskõlbmatuks muutmine jms teod. Nendest süütegudest on kõige raskemini karistatavad avaliku julgeoleku vastased süüteod (näiteks kuritegeliku ühenduse organiseerimine viie- kuni viieteistaastase vangistusega). Ametialased süüteod (KarS §-d 288–301) on süüteod, mille toimepanijaks on ametiisik. Ametiisik karistusseadustiku mõttes on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik – õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis, järelevalve – või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Ametiisikuks on ka isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on eelnimetatud avalikõiguslikus struktuuris
Keerukate otsuste puhul vajalik tööjaotus. Otsustamisalused Otsustamisalus kujutab endast põhimõttelist tugipunkti, millele toetudes otsus tehakse. Tavapärased otsustamisalused. Moodsad otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused kujutavad endast juhtimistegevuses aegade jooksul välja kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte. - tõsiasjad -kogemused -ametiseisund -sisekaemus Moodsad otsustusalused Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutustel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähtekohti ja tugipunkte. Otsustusteooria käsitleb otsustamist tingimustes , kus otsuse langetamine oleneb otsustajast vähe või üldse mitte sõltuvatest teguritest (n. mänguteooria, lineaarne programmeerimine, tõenäosusteooria jne.)
8.4. Tavapärased otsustusalused Otsustajaks on inimene, mistõttu otsustuskäiku lisanduvad tema isikupärased omadused - arusaamad, hoiakud, eelistused jne. Otsustusalus on põhimõtteline tugipunkt, millele otsuse tegemisel toetutakse. Tavapärased otsustusalused kujutavad aegade jooksul kujunenud otsustamise lähtekohti ja tugipunkte. Ühiseks iseloomujooneks on neile ühe kindla tunnuse olemasolu, mis saadab kogu otsustuskäiku tõsiasjad (faktid), kogemused, ametiseisund ja sisekaemus (intuitsioon). Tõsiasjad ehk faktid: tegelikele oludele vastavad ning neid hästi iseloomustavad sündmused, olukorrad, andmed, näitajad jmt; 70 võrreldes põhjendamata, suvaliste arvamustega otsustamisel kõige kindlamaks aluseks; vigaste otsuste üks peamisi põhjusi on tõsiasjade puudumine või ebapiisavus; tõsiasjadel põhinevaid otsuseid võtavad hästi vastu otsuste täitjad;
tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus. Haldusvastutusele võetakse juhul, kui see tegu ei too kaasa kriminaalvastutust. Haldusvastutusele võib võtta isiku, kes enne haldusõiguse rikkumist on saanud 15 aastat vanaks. Haldusõiguse rikkumise subjektiks on küllalt sageli ametiisik, kui see isik on jätnud täitmata temal lasuvad juriidilised kohustused. Ametiisik on isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi, kohaliku omavalitsuse asutuse või omaniku poolt pandud haldamis-, järelvalve-, juhtimis-, operatiivse-, organisatsioonilise-, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Välismaalased vastutavad haldusõiguse seaduse rikkumise eest samuti nagu Eesti Vabariigi kodanikudki, kui neil puudub immuniteet
1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest; 2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu. Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. AMETIALASED SÜÜTEOD Võimu kuritarvitamine Ametiisiku mõiste. Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalikõiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Ametiseisundi kuritarvitamine. Ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga
valimistest osavõtust. Võrdne valimisõigus Võrdne valimisõigus tähendab, et igal valijal peab olema võrdne võimalus mõjutada valimistulemusi. Kõikidel valijatel peab olema võrdne arv hääli, näiteks Saksa Bundestagi valimistel on igal valijal 2 häält, Baieri kohalikel valimistel 3 häält. Võrdse valimisõigusega on vastuolus kuriaalne valimissüsteem. Kuriaalsüsteemi korral on valijad jagatud teatud tunnuste alusel (näiteks rahvus, religioon, sugu, ametiseisund) teatud rühmadesse. Apartheidi ajal kasutati seda süsteemi Lõuna-Aafrikas. Hiinas moodustasid eraldi kuuria sõjaväelased. Eestis kasutati kuriaalsüsteemi viimati 1990. aasta Ülemnõukogu valimistel, nimelt oli Ülemnõukokku NSVL sõjaväelaste jaoks reserveeritud 4 (5?) kohta. Kuriaalsüsteemi abil garanteeritakse teatud sotsiaalsete gruppide esindatus parlamendis, näiteks Bangladeshis on parlamendi 330 kohast reserveeritud 30 naistele, India parlamendi alamkojas on 2 kohta
Väikestes ringkondades, millistes ma siis keerlesin, ei teinud ma väikseimatki saladust oma veendumusest, et see õnnetu leping, millega riik on määratud hääbumisele, viib Saksamaa vältimatult katastroofile, kui me ei suuda õige-aegselt katkestada seda lepingut. See minu veendumus oli vankumatu. Kuid siis puhkes Maailmasõda ja inimesed kaotasid hetkeks võime mõistlikult olukorda kaaluda. Esimeste sõjapäevade kihk sundis pead kaotama isegi neid, keda juba ametiseisund ise kohustas kõige kainemale arvestusele. Kui ma ise sattusin rindele, siis kõikjal, kus neil teemadel käis arutlus, ütlesin ma otse ja avalikult välja arvamuse, et mida rutem katkestatakse leping Austriaga, seda parem Saksa rahvusele; ma rääkisin kindlalt, et lahtiütlemine liidust Austriaga ei ole üldsegi meiepoolne ohver, kui Saksamaa võiks tänu sellele saavutada temaga sõdivate suurriikide arvu vähenemise, ma ei väsinud tõestamast, et miljonid meie vennad riietusid
kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu. Hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema või linnapea ametisse uueks tähtajaks. Korruptsioonivastase seaduse nõuded KOV ametiisikutele Ametiisik on mh ametiseisundit omav KOV ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamises, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustust täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Ametiisikuks KVS tähenduses on mh ka: 1) valla- ja linnavolikogu esimees ja liikmed; 2)
annaabi.ee 
