Tadzikistan Dusanbe 38. Taani, Kopenhaagen 86. Tai Bangkok 87. Taivan Taibei 39. Monaco, Monaco 88. Türgi Ankara 40. Luksemburg, Luxembourg 89. Türkmenistan Asgabat 41. Malta, Valletta 90. Usbekistan Taskent 42. San Marino, San Marino 91. Vietnam Hanoi 43. Liechtenstein, Vaduz Põhja-Ameerika riigid: 138. Egiptus Kairo 92. Kanada, Ottawa 139. Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon 96. Venezuela Caracas 144. Gambia 97. Guayana Georgetown 145. Ghana Accra 98. Suriname Paramaribo 146. Guinea 99
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9. Colombia- Bogta 53. Nepal- Katmandu 10. Guyana- Georgetown 54. India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Accra Guinea- Con
Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus Haiti Vabariik Port-au-Prince Iisraeli Riik Jeerusalemm Jamaica Kingston Saudi Araabia Kuningriik Ar-Ryad Venezuela Bolivari Vabariik Caracas Omaani Sultaniriik Masqat
Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino Saint Kitts ja Nevis- Basseterre Serbia- Belgrad Saint Lucia- Castries Slovakkia- Bratislava Saint Vincent ja Grenadiinid- Sloveenia- Ljubljana Kingstown Soome- Helsingi Trinidad ja Tobago- Port of Spain Inglismaa- London USA Neitsisaared- Charlotte Amalie Sveits- Bern Venezuela- Caracas Taani- Kopenhaagen Kanada- Ottawa Tsehhi- Praha
Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur Helen Tahk Üldiselt L-A ehk Iberoameerika on Ameerika maailmaosa, kuhu kuuluvad kõik Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid
Ladina- Ameerika Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides
Pindala: 256 370 km Iseseisvus: 1830.a Majanduse tugevad küljed: Tähtis naftaeksportija Maailma suurima banaanitootja Kalatööstus on arenenud Majanduse nõrgad küljed: Põllumaa on suhteliselt vähetootlik Banaanikasvatus sõltub Euroopa Liidu uutest impordikorraldustest Ajalugu I aastatuhande lõpus hakkasid tekkima indiaani hõimude liidud. 15. sajandil vallutasid maa inkad. 1830 kuulutati riik iseseisvaks Ecuadori nimi on riigil aastast 1835 Kultuur: Panama müts on Ecuadori rahvusmüts Mereandide toidud on väga populaarsed eriti rannikul, samuti ka sealiha ja kanaroad Aguardientepopulaarne alkohol, mis tähendab tõlkes põlevat vett Loodus Vaikse ookeani rannikul on 60100 km laiune madalik, keskosas paiknevad kaks Andide ahelikku. Kõrgeim tipp on Chimboraza 6310m vulkaan. Maa idaossa ulatub Amazonase madalik. Riigile kuuluvad Vaikses ookeanis asuvad vulkaanilised Galapagose saared. Huvitavaid fakte:
Geograafia: Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel
ALZEERIA ALZIIR TUNEESIA TUNIS LIIBÜA TRIPOLI EGIPTUS KAIRO LÕUNA- AAFRIKA VABARIIK (LAV) PRETORIA MADAGASKAR ANTANANARIVO (AUSTRAALIA JA OKEAANIA) AUSTRAALIA CANBERRA UUS-MEREMAA WELLINGTON (PÕHJA-AMEERIKA) USA (AMEERIKA) WASHINGTON KANADA OTTAWA MEHHIKO MEXIKO KUUBA LA HABANA JAMAICA KINGSTON (LÕUNA-AMEERIKA) VENETSUEELA CARACAS KOLUMBIA BOGOTA EKVATOOR QUITO PERUU LIMA TSIILI SANTIAGO ARGENDIINA BUENOS AIRES BOLIIVIA LA PAZ BRASIILIA BRASIILIA
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Hartum Uganda-Kampala Euroopa Pin
Lõuna-Korea Seoul 24. Ungari Budapest 54. India New Delhi 25. Sloveenia Ljubljana 55. Lõuna Aafrika Vabariik Pretoria 26. Horvaatia Zagreb 56. Austraalia Canberra 27. Makedoonia Skopje 57. Uus-Meremaa Wellington 28. Albaania Tirana 58. USA Washington 29. Rumeenia Bukarest 59. Kanada Ottawa 30. Moldova Chisinau 60. Mehhiko Mexico 31. Bulgaaria Sofia 61. Brasiilia Brasilia 62. Venetsueela Caracas 93. Madagaskar 63. Kuuba Havanna 94. Kongo Demokraatlik Vabariik 64. Argentiina Buenos Aires 95. Iisrael 65. Monaco 96. Süüria 66. Andorra 97. Saudi-Araabia 67
Bahama 281,841 Bahrein 451,434 Bangladesh 388,860 Barbados 2,337 Belau 2,735 Belgia 136,077,773 Belize 18,200 Benin 81,306 Bermuda - Bhutan - Birma (Myanmar) - Boliivia 376,294
Ameerika Ühendriigid- Washington Bulgaaria- Sofia (Sofija) Andorra- Andorra la Vella Costa Rica- San Jose Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Egiptus- Kairo Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila Armeenia- Jerevan Fääri saared (Taani)- Torshavn Aserbaidžaan- Bakuu Gruusia (Georgia)- Thbilisi Austraalia- Canberra Gröönimaa (Taani)- Nuuk Hiina- Peking Hispaania- Madrid Holland- Amsterdam Horvaatia- Zagreb Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino
Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Jaapan Tôkyô Soome Helsinki Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Saksamaa Berliin Taani Kopanhaagen Suurbritannia London Tsehhi Praha
Selle juht ei teadnud midagi hispaanlaste varasemast avastusest ja kuulutas uue maa Portugali valduseks. 1501 ühines Vespucci portugallaste järgmise Brasiilia ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nende ees on varem tundmatu manner ja nimetas selle Uueks Maailmaks. Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci nime järgi Ameerikaks. Peagi laienes see nimi kogu kontinendile. Ameerikas kokku on üle 20 riigi: USA, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Belize, El Salvador, Honduras, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Venezuela, Colombia, Guyana, Suriname, Ecuador, Brasiilia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Tsiili, Argentiina. Magalhaesi väin Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult.
3. Alzeeria 4. Ameerika Samoa 5. Angola 6. Antigua ja Barbuda 7. Armeenia 8. Afganistan 9. Bangladesh 10. Bahrein 11. Valgevene 12. Benin 13. Bulgaaria 14. Bosnia ja Hertsegoviina 15. Brasiilia 16. Brunei 17. Burundi 18. Vanuatu 19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38. Kaimanisaared 39. Kanada 40. Kenya 41. Kõrgõstan; Kirgiisi Vabariik 42. Hiina 43. Kolumbia 44. Komoori saared 45. Costa Rica 46. Kuuba 47. Laos 48. Lesotho 49. Liibanon 50. Leedu 51. Luksemburg 52. Mauritaania 53. Makedoonia 54. Malaisia 55. Maldiivid 56. Maroko 57. Mehhiko 58. Mosambiik 59. Monaco 60. Myanmar 61. Nauru 62. Niger 63. Hollandi Antillid 64. Nicaragua 65. Norra 66. Omaan 67. Kuka saared 68. Palau 69. Panama 70. Paraguay 71. Poola 72. Puerto Rico 73. Rwanda 74. Salvador 75. San Marino 76. Saudi Araabia 77
Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Loodus...........................................
· Argentina - 9. juuli 1816, iseseisvus Hispaaniast. · Austraalia - 1. jaanuar 1901 · Botswana - 30. detsember 1966 · Brasiilia - 7. september 1822, iseseisvus Portugalist. · Burkina Faso - 5. august 1960, iseseisvus Prantsusmaast. · Burundi - 1. juuli 1962, iseseisvus Belgiast. · Colombia - 20. juuli 1810 · Costa Rica - 15. september 1821 · Eesti - 24. veebruar 1918 · El Salvador - 15. september 1821 · Filipiinid - 12. juuni 1898 · Grenada 7. veebruar 1974 · Guatemala - 15. september 1821 · Gruusia - 26. mai 1918 · Haiti 1. jaanuar 1804, vabanes Prantsusmaa võimu alt. · Honduras - 15. september 1821 · Horvaatia - 8. oktoober 1991 · Iisrael Yom Ha'atzma'ut (Gregoriuse kalendri jaoks liikuv püha, vaata juudi kalender). Päeva tähistatakse Iyari 5-ndal päeval. Iseseisvus kuulutati Gregoriuse
4 LIIKMESRIIGID Montenegro liitumesega 2006. Aasta 28. juunil on ÜRO'l 192 liikmesriiki. Liitunud on kõik rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvad riigid 4.1 Liikmesriigid ja liitumisaastad Aasta Liikmesriikide arv Uued liikmesriigid 1945 51 Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, Egiptus, El Salvador, Ecuador, Etioopia, Filipiinid, Guatemala, Haiti, Hiina (alguses Hiina Vabariik (Taiwan) hiljem Hiina RV), Holland, Honduras, India, Iraak, Iraan, Jugoslaavia, Kanada, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Liibanon, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Nicaragua, Norra, Panama, Paraguay, Peruu, Poola, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Suurbritannia, Süüria, Taani, Tsehhoslovakkia, Tsiili, Türgi, Ukraina NSV, Uruguai, Uus-Meremaa, Valgevene NSV, Nõukogude Liit (aastast 1992 Venemaa), Venezuela
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44, Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile ja Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. Moskva 19. Juuli 3. August 1980 Olümpiamängude purjeregatt toimus 20. juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas. Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani boikoteerisid olümpiamänge: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Argentina, Bahrein, Bermuda, Filipiinid, Hiina, Honduras, Gambia, Hongkong, Indoneesia, Lääne-Saksamaa, Saudi Araabia, Iisrael, Kaimanisaared, Kanada, Kenya, Liechtenstein, Malaisia, Malawi, Mauritaania, Pakistan, Paraguay, Singapur, Tai, Tuneesia, Türgi ja Uruguay. Los Angeles 28. Juuli 12. August 1984 Teistest linnadest avaldasid soovi olümpiavõistlusi läbi viia Brüssel, Montreal, Teheran ja Er-Riad (Saudi Araabia). Ametliku tähtaja (31.10.1977) lõppedes oli siiski
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
Canadian canadiense New Zealand Nueva Zelanda China China New Zealander neozelandés/esa Chinese chino/a Nicaragua Nicaragua Chile la Chile Nicaraguan nicaragüense Chilean chileno/a Norway Noruega Colombia Colombia Norwegian noruego/a Colombian colombiano/a Panama Panama Costa Rica la Costa Rica Panamanian panameño/a Costa Rican costarricense Paraguay Paraguay 17 Croatia la Croacia Paraguayan paraguayo/a Croatian croata Peru Perú Cuba la Cuba Peruvian peruano/a
Africa Ivory Coast Australia Africa Uganda Austria Africa Zambia Bahamas Africa Madagascar Bahrain Africa Sudan Bangladesh Africa Senegal Barbados Africa Mozambique Belarus Africa Angola Belgium Africa Namibia Belize Africa Guinea Benin Africa DRC Bermuda Africa Cabo Verde Bhutan Africa Botswana Bolivia Africa Zimbabwe Bosnia and Herzegovina Africa Gabon Botswana Africa Mauritania Brazil Africa Réunion British Virgin Islands Africa Eswatini Brunei
mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn Uus-Prantsusmaa 1763 kui ka San Domino 1804 loodi Haiti riik, võimul endised neegerorjad. Võitis: Alzeeria. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela, Columbia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 (1818) Tsiili ja Argentiina (Jose de San Martin). Hispaaniale jäi ainult kolm peamist koloniaalvaldust- Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Kuubast sai Hispaaniale kõige tulusam koloniaalvaldus. 1822 Brasiilia iseseisvus. 1760-1830 Euroopa uusaja esimene koloniaalekspansiooni etapp. Selle märksõnaks valduste hõivamine aasias, eelkõige SB poolt. Kuigi SB kaotas oma valdused põhja- ameerikas, siis kiiresti selle asemele saavutati valdused aasias
See pidi olema kõiki Saksa alasid liitev liit, kelle on ühtne välispoliitika, kuid iseseisev sisepoliitika. Preisimaa sai Lääne-Saksamaalt olulise ala, see muutus suurriigiks, kuid samas kaotas oma Poola alad. Venemaa sai endale Poola kuningriigi. Sai ka Soome ja Besaraabia Suurbritannia sai Prantsusmaa kolooniad, Kapimaa, Tseiloni ehk Sri Lanka. Joonia saared. Taani kaotas Norra (ta oli ka Napoleoni liitlane), aga sai Islandi ja Gröönimaa. Rootsi kaotas Soome ja Pommeri, aga sai Norra. Saksa Liit. oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija. Liikmesriigid, mille arv oli rohkem kui 300-lt Pühas Rooma riigis vähenenud 39- ni, tunnistati täielikult suveräänseteks. Liikmed lubasid üksteisele vastastikku kaitset ja säilitasid ühiselt kindlused Püha Liit. Otsustati nelja suurriigi edasine domineerimine
Lombardia, Veneetsia, anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap.armees)- sai Norra, kuid kaotas Soome ja Pommeri ja Venemaa- suurim saavutus oli Poola kuningriik, mille kun.kuulutati Aleksander I(autonoomsus jäi suureks), kinnitati Soome ja Besaraabia: saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart. Taani kaotused- kaotas Norra, samas kinnitati talle Island ja Gröönimaa. Saksa Liit. koosnes 37 riigist ja 4 vabalinnast, konsultatiivne liit, ühine välispoliitika, sõdu ei peeta, sisepoliitiliselt iseseisvad riigid. Püha Liit. 1815, 3 suurriigi Venemaa, Austria, Preisimaa liit, kristlikult püha loot. Aleksander I initsatiivil. Kaitses konservatiivseid väärtusi- monarhia ja kiriku võimu. Bourbonide restauratsioon: Louis XVIII- troonile tuleks oli ülilihtne tänu Nap.reformidele. Senat kutsus ta
Umbes sama palju polnud ka otsustanud. Paljud lahkusid USAst pärast iseseisvuse saavutamist ja liikusid Kanadasse, kus jätkuvalt oli GB koloniaalvõim. Igal jhuul hakkas GB kandma järjest 1781 - .. lahing, kus Washington prantslaste ühisväega saavutas GB üle võidu, misjärel GB oli nõus hakkama pidama läbirääkimis. 3.septembril 1783 Pariisi rahuleping, millega GB tunnistas 13 koloonia iseseisvust ja neist said osariigid. Ei reguleeritud USA Kanada piiri. Hispaania säilitas samuti valdused. Pärast iseseisvusdeklaratsiooni hakati koostama konstitutsiooni. Juba 1777a koostati konföderatsiooni artiklid, mis kuulutasid Ameerika konföderatsiooniks, samas kasutati nime United States of America. Osariikidel oli suhteliselt suur suveräänsus, aga puudus välispoliitika ja sõjategevusõigus vmt, mis pidid jääma keskvõimule. Need artiklid kehtisid 1788a-ni. 1787 oli koostatud täiesti uus konstitutsioon, mis võeti vastu 17
72 Antigua&Barbuda 40.81 Ameerika Argentina 18.92 Aruba 36.69 Bahamas 33.33 Barbados 40.43 Belize 13.69 Bermuda 80.39 Bolivia 6.88 Brazil 10.66 Canada 60.95 Chile 17.78 Colombia 14.75 Costa Rica 16.86 Cuba 3.35 Dominica 25.23 Dominican Rep. 8.76 Ecuador 7.53 El Salvador 5.61 Grenada 26.1 Guadeloupe 39.62 Guatemala 4.08 Guyana 5.99 Haiti 0.8 Honduras 3.68 Jamaica 14.03 Martinique 42.78 Mexico 9.61 Nicaragua 2.95 Panama 12.16 Paraguay 4.29 Peru 6.75 Puerto Rico 35.07 St. Kitts and Nevis 38.16 St.Lucia 24.72 St.Vincent 17.93
KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega
2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa; 3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seisellid; 4. eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis; 5. mõned kirjapildimugandid: Fidzi, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1) esisuurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanced Mode ABR Available Bit Rate ABRD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
