Kohus ja Üldkohus, mis mõlemad koosnevad 27 kohtunikust, üks igast liikmesriigist. Eesti Kohtunikud on sõltumatud, tõlgendavad Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. seadusi. Ülesandelised erinevused: Euroopa Kohus Sarnased ülesanded: kohtulahendite läbivaatamine. Euroopa Kohus valvab lahendab liikmesriikidevahelisi küsimusi. aluslepingutest kinnipidamist ja Riigikohus põhiseadusest, et kõik alamad lepingud oleksid Euroopa Kohus tegeleb ELi tasandil ning ei ülemaga kooskõlas. sekku riikide siseasjadesse, aga Riigikohus tegeleb riigisiseasjadega. Riigikohus tegeleb Kohtuistungid on kinnised. karistamisega ja rakendab ka kriminaalkaristust,
artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalsuskohustusest. 1 Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohtu otsus kohtuasjas nr 2622-05. 2 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 39/72: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Itaalia Vabariik. 5 Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3 ,,Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel. Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist." 6
o Euroopa Kohus: 28 kohtuniku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi o Üldkohus (Lissaboni lepinguni ,,Esimese Astme Kohus"): 27 kohtuniku (üks igast liikmesriigist) o Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus: 7 kohtunikku o + ca 40 kohtusekretäri · Põhiülesanded: o Tagada EL seadusandluse korrektne tõlgendamine o Lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide jne vahel o Valvata aluslepingutest kinnipidamist (nö põhiseaduslikkuse järelvalve institutsioon) 55. Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) · Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuse määramine) · EL aktide tühistamine · Eelotsused · Toimingu tegematajätmine · Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine · Üldkohtu (I astme kohtu) otsuste edasikaebused 56. Esimese astme kohtu põhiülesanded
liikmesriigile põhisumma või karistusmakse kehtestamist. Kui menetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon. Kostja: liikmesriik. Pooled: komisjon versus liikmesriik. Hagi ese: liikmesriigipoolne Euroopa Liidu Kohtu otsuse rakendamata jätmine ja seega EL-i õiguse rikkumine. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et komisjoni enda õigused ei pea olema rikutud. ELTL art 259: Liikmesriik, kes on arvamusel, et teine liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, võib anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Rikkumismenetluse võib liikmesriigi vastu algatada ka teine liikmesriik. Seda võimalust kasutatakse aga arva. Hagi esitaja: liikmesriik. Kostja: teine liikmesriik. Pooled: liikmesriik versus liikmesriik. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et liikmesriigi enda õigused ei pea olema rikutud selleks, et teine liikmesriik kohtusse anda.
eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud. Teisese õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid.6 SHKS eelnõu seletuskirja viies punkt ,,Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele" tõdeb: ,,Eelnõuga reguleeritavas valdkonnas ei ole vastu võetud Euroopa Liidu üldisi õigusakte." Sellest lähtuvalt võime väita, et seaduse välja andmise hetkel puudusid sellekohased aluslepingutest tulenevad nõuded ja teisese õiguse allikad (määrused, direktiivid). Ka järgnevad neli SHKS redaktsiooni ei sisalda muudatusi, mis oleksid ajendatud EL õigusest: õigusakti on ajakohastatud, viidud vastavusse kehtiva korraga (tervisekaitsetalitusest sai Terviseamet; konkreetsete ministrite nimetused asendati väljendiga ,,valdkonna eest vastutav minister"; seoses uuenenud ,,Muinsuskaitseseadusega" korrigeeriti viidatud paragrahve). Riigi
a) tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides b) lahendab ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi c) üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et nende õigusi on ELi institutsioonide poolt rikutud EL Kohtu ülesanded: a) kontrollib ELi institutsioonide õigusaktide seaduslikkust b) kontrollib aluslepingutest tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist c) tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust Roll integratsiooni protsessis: Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Euroopa Kohtu „vastastikuse tunnustamise põhimõte“ aitas kaasa kaubanduse liberaliseerimisele. Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses)
Õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi. HAGIMENETLUSED EUROOPA LIIDU KOHTUS (RIKKUMISMENETLUS, TÜHISTAMISMENETLUS, TEGEVUSETUSE MENETLUS, KAHJU HÜVITAMISE MENETLUS) Rikkumismenetlus Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht. Kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Rikkumismenetluse käik 1. Komisjon annab kõigepealt võimaluse liikmesriigile õigusakti vastuvõtmise asjaolusid informaalselt selgitada. 2
• Esimese Astme Kohus, 25 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks. • Kohtute sõltumatus on garanteeritud. • Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). • Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on tagada, et aluslepingute „tõlgendamisel ja kohaldamisel peetakse kinni seadusest". • Selle ülesande täitmiseks Euroopa Liidu Kohus: – kontrollib Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkust, – kontrollib aluslepingutest tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist, – tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust. 9 • Seega esindab ta Euroopa Liidus kohtuvõimu ja jälgib koostöös liikmesriikide kohtutega, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt. Euroopa Liidu Kohus, mille asukoht on Luxembourgis, koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust
3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada Euroopa Keskpank- rahanduspoliitika monitooring ja elluviimine. Tagada, et Euroopa rahandus pekki ei läheks. EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. Audiitorite Nõukogu- eelarve kontrollimine. Kui eelarvega liikmesriigis skeemid, sekkub nõukogu. Euroopa Liidu õigus Esmane ehk primaarne- eelnevalt eksisteeriv leping. Alusleping on rahvusvaheline institutsioon. Sünnitunnistus. Teisene ehk sekundaarne- Aluslepingutest tulenev õigus luua seadusandlus Institutsioonid saavad seadusest moodustada 5-l viisil (2 olulist). Komisjon saab välja pakkuda määruse Liikmesriik ei saa otsustada, peab tegema nii nagu EL määruses kirjas Direktiiv- annab riigile kohustuse saavutada kindel eesmärg AGA täitmisega kaasneb meetmevaliku võimalus, mida määrus ei luba. Põhimõtteliselt määrust peab jälgima sõna sõnalt. Direktiiv on paindlikum, annab võimaluse valida kuidas täita eesmärki
Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 35. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad huvigrupid Loodi
· Euroopa Liidu (end. Euroopa Ühenduse = riikideülene koostöö = end. I sammas) kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub valitsustevahelise koostöö valdkonnas = end. II ja III sammas), otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kodanikele · Euroopa Kohtu põhiülesanded: tagada EL (EÜ) seadusandluse korrektne tõlgendamine lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide jne vahel valvata aluslepingutest kinnipidamist (n-ö põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon) · Kohtu pädevusse kuulub liikmesriikide karistamine · Korraga haldus-, tsiviil- ja konstitutsioonikohus Euroopa Kohus · Koosneb: Euroopa Kohus 33 Üldkohus (Lissaboni lepinguni `Esimese Astme Kohus') Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus (alates 2005) · Nii Euroopa Kohus kui Üldkohus (Esimese Astme K
Ta esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule ettepanekuid uute õigusaktide kohta ning tagab, et liikmesriigid kohaldavad ELi õigust nõuetekohaselt. Termin ,,komisjon" viitab nii komisjoni 28 liikmele ehk volinikule kui ka institutsioonile laiemalt. Komisjonil on algatusõigus teha Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule (liikmesriikide ministrid) ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Enamikul juhtudel teeb komisjon ettepanekuid, et täita oma ELi aluslepingutest tulenevaid kohustusi või kuna mõni muu ELi institutsioon, liikmesriik või sidusrühm on palunud tal meetmeid võtta. Alates 2012. aasta aprillist võivad ka ELi kodanikud kutsuda komisjoni üles tegema seadusandlikku ettepanekut (Euroopa kodanikualgatus). Enne ettepanekute tegemist korraldab komisjon ulatusliku konsulteerimise, et oleks võimalik võtta arvesse ka sidusrühmade seisukohti. Üldjuhul avaldatakse
Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 18. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad
Järelikult ei ole olulisim küsimus, kas mõnel rahvusvahelisel organisatsioonil on õigussubjektsus, vaid millised on need õigused, mida rahvusvaheline organisatsioon omab ja kohustused, mida ta kannab. Näiteks võib rahvusvahelisel organisatsioonil olla pädevus sõlmida kaubanduslepinguid, ent mitte inimõiguslepinguid. Näiteks sõlmib ÜRO sõjalisi lepinguid, ent Maailma Tervishoiuorganisatsioon mitte. Täna on Euroopa Ühendustel õigussubjektsus, ent Euroopa Liidul puudub aluslepingutest tulenev õigussubjektsus. *Rahvusvahelise organisatsiooni rv õigussubjektsus ning õigus ja teovõime tulenevad tavaliselt ja eelkõige tema asutamisaktist. Siinjuures on kõik kolm funktsionaalselt piiratud. Juhul, kui õigussubjektsus ei ole sätestatud expressis verbis asutamisaktis, siis võib see olla tuletatud. Seda saab tuletada rahvusvahelise organisatsiooni pädevusest, õigustest ja kohustustest, mis on antud asutamisaktiga või tulenevad omakorda praktikast. Seda
annaabi.ee 
