Majandusühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) ja aluslepingud jäid samaks. Alates 1992.a. Maastrichti lepingust, millega majanduskoostöö piire laiendati ühtse rahasüsteemi loomisele ja deklareeriti koostööle ühtse poliitilise mõõtme andmist sai Euroopa Ühendusest mõjuvõimas konföderatiivne riikide liit Euroopa Liidu nime all. ,,Euroopa Majandusühendus (EMÜ)" nimetati ümber ,,Euroopa Ühenduseks (EÜ)", muutmata konstitueerivaid aluslepinguid. Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1.novembrit 1993.aastal, mil jõustati Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa Ühenduse ümber Euroopa Liiduks (European Union - eestikeelne lühend EL). Sellest hetkest alustas Euroopa Liit, tuginedes aktiivset koostöölepingute sõlmimist teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu EFTA, UNIDO jt. Laienemise eesmärkidel hakkas EL värbama endale nn. ,,assotseerunud liikmeid" selleks soovi avaldanud riikide hulgast. 1994
SDE->Ivari Padar;EP fraktsioon- Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Indrek Tarand;EP fraktsioon- Rohelised/Euroopa Vabaliit · Euroopa Kohus o Asub Luksesmburgis o Koosneb 27 kohtunikust ja 8 juristist o Kohtunikud ja juristid nimetatakse ametisseliikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul kuueks aastaks(Uno Lõhmus eestist). o Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust->Euroopa Kohtu seisukoht on kohustuslik liikmesriikidele o Euroopa kohus kaitseb kõigi Euroopa Liidu kodanike huve, võimalik kaevata edasi Euroopa Kohtusse oma oma riigi kõrgeima kohtu otsus. o Liikmesriigi ja Euroopa liidu õigusnormi vahel on vastuolu, peab liikmesriik muutma oma seadusandlust. o NB! Ära aja segi : Haagi rahvusvahelise kohtuga, mis on ÜRO institusioon.
igast liidu liikmesriigist Euroopa Parlament · Jagab nõukoguga (Euroopa Liidu Nõukoguga) seadusandlikku võimu · Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi · 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu · Nõukogu on Euroopa Liidu peamine otsustusorgan · Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab üks esindajaks määratud minister Euroopa Kohus · Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust · Seisab Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtete huvide eest Seaduste tasakaalustamine EL ja liikmesriigi vahel Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. Õpik, lk 134-135. Vaatame kohtade jaotust Euroopa Parlamendis 2004. aasta valimiste tulemusel, lk 134.
Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on EL-i peamine otsustusorgan Nõukogu võtab vastu otsuseid ( omad seadusandlikku võimu) ja kinnitab eelarve koos parlamendiga Nõukogu eesistujariigiks on kordamööda kõik liidu liikmesriigid; eesistujariik vahetub iga kuue kuu järel Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab (ELN ALLA!) EL-i Nõukogu Sekretariaat EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindamine inimõiguste küsimuses Euroopa Kohus Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust Seisab EL-i kodanike ja ettevõtete huvide eest Euroopa Kontrollkoda Auditeerib EL-i rahaliste vahendite kasutamist; annab seeläbi hinnangu, kuidas Europpa institutsioonid oma ülesandeid täidavad 20) Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Komisjoni president- Jose MAnuel BArroso Asepresid- Siim Kallas
nõuandemenetlust (nt põllumajanduse, politsei- ja õigusalase koostöö ja maksustamise valdkonnas) või kaasotsustusmenetlust (nt siseturu valdkonnas). Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on ELi täitevorgan. Komisjon koostab uute Euroopa õigusaktide ettepanekuid ning tema igapäevaste ülesannete hulka kuulub Euroopa Liidu poliitika rakendamine ja rahastute kasutamine. Euroopa kui terviku huve kaitstes tagab komisjon, et kõik ELi liikmesriigid järgivad Euroopa aluslepinguid ja õigusakte. Komisjoni ülesanded Õigusaktid ja poliitika kujundamine, Õigusaktide jõustamine Komisjoni kohta Komisjoni president, Osakonnad ja talitused Avalik teenistus kuhu kuulub Komisjoni 38 000 töötajat on pärit erinevatest kultuuri-, keele-, sotsiaalsetest ning etnilistest keskkondadest. Läbipaistvus Komisjon parandab avalikkuse juurdepääsu dokumentidele ning avalikustab temaga koostööd tegevate ekspertide ja lobistide nimed avatud poliitika raames. ELi
(Euroopa Liit, Diana Tandru 2011) (Europa, Euroopa Liidu ajalugu) ELi aluslepingud Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele, mis tähendab, et ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted. Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad. Peamised aluslepingud on Lissaboni, Nice`i, Amsterdami, Maastrichti, Brüsseli, Rooma lepingud, Ühtse Euroopa akt ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. (Europa, ELi aluslepingud)
b) väär 31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad d) Siduvad liikmesriikidele, kellele adresseeritud on
25. märtsil 1957 ning see jõustus 1. jaanuaril 1958. Samal ajal allkirjastati ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamisleping; neid kahte lepingut koos tuntakse Rooma lepingute nime all. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping allkirjastati Pariisis 18. aprillil 1951 ning see jõustus 23. juulil 1952. Leping aegus 23. juulil 2002. Aluslepinguid on mitmel korral muudetud, peamiselt uute liikmesriikide ühinemisel aastatel 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik), 1981 (Kreeka), 1986 (Hispaania, Portugal), 1995 (Austria, Rootsi, Soome), 2004 (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ning 2007 (Bulgaaria ja Rumeenia). Lepingutest lähtuvalt võtavad ELi institutsioonid vastu õigusakte, mida rakendatakse seejärel liikmesriikides
8 Arvestades Euroopa komisjoni juhtide (J. M. Barroso, V. Reding jt) viimaste aastate otseseid üleskutseid liikuda majandus- ja võlakriisi ületamiseks kiirendatud korras föderaalsema ELi või isegi Euroopa Rahvusriikide Föderatsiooni moodustamise suunas, on mitmed valitsusjuhid (A. Merkel, D. Cameron jt) pidanud vajalikuks Euroopa edasise lõimimise legitimiseerimise huvides muuta ELi aluslepinguid ja reformida ELi poliitikasuundi, et Euroopa koostöö saaks demokraatlikum, kodanikele arusaadavam ja lähedasem ning Euroopa majandus maailmas konkurentsivõimelisem. Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju. Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega
Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus, mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. ELi esmase (ehk primaar-) õiguse moodustavad: Aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); Aluslepingute protokollid ja lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel
kehtestamine. · Peamised muudatused : Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. · Maastrichti lepinguga muudeti eelnevaid aluslepinguid ja rajati Euroopa Liit, mis tugineb kolmele sambale · tugevdati tolliliitu ja ühisturgu, seati sisse ühtne Euroopa kodakondsus. Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine
ratifitseerimist rahvahääletusel, nii nagu seda nõutakse praegu iga sellise arengu korral. • Soodustusklausel: kui põhiseadusega ei ole antud Euroopa Liidule piisavalt volitusi tema laiaulatusliku eesmärgi saavutamiseks, võtab ministrite nõukogu ühehäälselt vastu asjakohased meetmed. See võimaldab ministrite nõukogul laiendada enda volitusi ilma uute lepinguteta, kui nad teevad otsuse ühehäälselt. Reformileping • Reformilepinguga muudetakse kehtivaid aluslepinguid, eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. • Põhiseaduse kontseptsioonist loobutakse. • Reformilepinguga lisatakse olemasolevatesse aluslepingutesse, mis jäävad kehtima, 2004.aasta VVK raames kokkulepitud uuendused. • Reformileping sisaldab kahte põhiklauslit, millega muudetakse vastavalt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut.
Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Siin saab rääkida ka euro parlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu ministrite nõukogus vastu võetud eelnõuga jääb vastav õigusakt vastu võtmata. Euroopa Kohus Kohus jääb tihti tahaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtsama, tegelikkuses on aga just kohus paljudel juhtudel EL integratsiooni mootoriks. Nimelt on Euroopa Kohtul ainuõigus tõlgendada EL aluslepinguid ja sellest tulenevaid seadusakte. See tähendab et kohtu seisukoht on kõigile riikidele täitmiseks kohustuslik. Kohus kaitseb ka kodanike ja ettevõtete huve. Igal euroopa liidu kodanikul on õigus paluda kohtult abi. Valitsused peavad täitma kohtuotsuseid. Teiselt poolt valvab kohus selle järgi, et ühised huvid oleksid arvestatud. Sageli saavadki kohtuasjad alguse sellest, et kohtusse pöördub euroopa komisjon ehk valitsus.
Kes koostab ja esitab EL õigusaktide eelnõud? Vt http://europa.eu/eu-law/index_et.htm ja http://www.europarl.europa.eu/aboutparliament/et/0081f4b3c7/Law-making- procedures-in-detail.html. Euroopa Liidu Nõukogu on lõplik otsustaja, kuid paljudes küsimustes ei saa ilma Euroopa Parlamendita otsust vastu võtta. Kuid kui Euroopa Parlament on eelnõuga nõus, aga Nõukogu ei võta vastu, siis otsust ei tule. Euroopa Parlament ei aruta EL aluslepinguid, sest nende osapoolteks on riigid, parlament esindab aga EL kodanikke, mitte riike. Vastavalt lepingutele ei aruta parlament veel mõnda küsimust. Õigusaktide eelnõud algatab ja valmistab ette Euroopa Komisjon. Vt http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/european-commission/index_et.htm . Euroopa Liidu Nõukogu liikmeteks on liikmesriikide valitsuste liikmed, seega ministrid. Vt http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/council- eu/index_et.htm ja http://www
adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid (…) ELTL artikkel 264 Kui hagi on põhjendatud, tunnistab Euroopa Liidu Kohus asjassepuutuva õigusakti tühiseks. Tegevusetuse menetlus Juhul kui Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, komisjon või Euroopa Keskpank on aluslepinguid rikkudes toimingu tegemata jätnud, võivad liikmesriigid ja teised liidu institutsioonid esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi nimetatud rikkumise tuvastamiseks. Käesolevat artiklit kohaldatakse samadel tingimustel liidu organite ja asutuste tegevusetuse korral. Hagi võib esitada ainult juhul, kui eelnevalt on asjassepuutuvat institutsiooni, organit või asutust kutsutud üles toimingut tegema. Kui kahe kuu jooksul sellisest üleskutsest alates ei ole asjassepuutuv
annaabi.ee 
