jaotunud, seega, kui selleks on vajalik ka vale, siis see on lubatud ning õigustatud. Siinkohal võivad utilitaristid treeneri vale mitte hukka mõista, kuna valetamise eesmärk oli viia oma meeskond võidule ning saavutada hea tunne nii meeskonnaliikmetes kui ka nende toetajates. Siinkohal arvan, et pigem mõistaksid tema käitumise õigeks teoutilitaristid, kelle jaoks on tegu õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil (Pojman, 2005: 182), sest mängu võit toob kasu nii treenerile, mängijatele kui ka kogu meeskonnaga seotud inimestele ja nende poolehoidjatele, mis on suhteliselt suur hulk inimesi. Siiski võib siin tekkida lahkheli selle osas, et kummale meeskonnale see rohkem mõjub ehk kas suurem on võitjate kasu või kaotajate kahju. Sellegi poolest ei mõistaks teoutilitaristid treeneri valet täielikult hukka, kuna tegu sooritades on
Surmanuhtluse vastu räägib see, et puuduvad andmed selle tõhususest võrreldes eluaegse vanglakaristusega. Kuna tapmised toimuvad tavaliselt frustratsiooni-, viha-, joobe- ja muus häiritud seisundis, mitte ratsionaalse valiku tulemusena, mistõttu oht saada hukatud ei mängi otsustavat rolli kuriteo motivatsioonis (ibid). Surmanuhtluse õigustamiseks on vaja veel tõestada, et surmanuhtlusel on eriline, spetsiifiline ärahoidev toime, mida selle alternatiivil, eluaegsel vabadusekaotusel ei ole (Sootak 1996: 14). KOKKUVÕTE Euroopa riigid on teinud valiku kaotada surmanuhtlus ning tõsta inimelu väärtust. See on printsiip, mida Euroopa Liit soovib jagada kõikide riikidega. 84% kõigist läbiviidavatest surmanuhtlustest toimub kõigest neljas riigis. Need neli riiki on Hiina, Iraan, Saudi- Araabia ja Ameerika Ühendriigid (Albin 2000). Euroopa seaduste tegijad arvavad, et kuritegu saab karistada ka teisiti kui hukkamisega, näiteks
Küll aga leidis õiguskantsler, et kaheldav on piirangu vajalikkus eesmärkide saavutamiseks. Õiguskantsler analüüsis kahe alternatiivse lahenduse, ehk keelustamise asemel poliitilise välireklaami piiramist ning valimiskampaania kulude ülemmäära seadmist või siis selle täpsema regulatsiooni kehtestamist. Olles analüüsinud võimlike alternatiive, jõudis õiguskantsler seisukohale, et kuigi igal alternatiivil on plusse ja miinuseid, ei ole ükski alternatiiv teistest selgelt parem. Sellest tulenevalt oli õiguskantsleri hinnangul välireklaami täieliku keelu vajalikkus küsitav. Nagu aga varasemalt mainitud, siis peamist probleemi nägi õiguskantsler poliitilise välireklaami keelu mõõdukuse osas, ehk selle osas, kas taodeldavad eesmärgid ning positiivne mõju kaalub üles negatiivse mõju, ehk põhiseaduse riive. Õiguskantsler möönis, et
учение о проблемах морали и нравственности. Запреты и позволение - основные понятия. 3 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist. TEO Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. REEGLI e. normi-utilitarism Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks. 4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. 1. Õnne (õnnelikkust) on väga raske mõõta ja võrrelda. Kas parem jälgida või mängida jalgpalli? Jalgpall on parem kui seks? 2. Probleemid tagajärgedega Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud
40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi! Teoutilitarism Reegliutalitarism Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju Tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub sellesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv. 41. Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu? Poolt Vastu Utilitarismil on potentsiaalselt olemas lahendus igale olukorrale Tegude tagajärgede teadmise probleem. absoluutne süsteem. Näib jõudvat moraali tuumani milleks on aidata kaasa hüvangule Lubab liiga palju
40. Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi! Teoutilitarism Reegliutalitarism Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju Tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub sellesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv. 41. Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu? Poolt Vastu Utilitarismil on potentsiaalselt olemas lahendus igale olukorrale – Tegude tagajärgede teadmise probleem. absoluutne süsteem. Näib jõudvat moraali tuumani – milleks on aidata kaasa hüvangule Lubab liiga palju
Keskne idee: käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Tõe rääkimine on õige, isegi kui see võib põhjustada valu ja kannatusi. Vale rääkimine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist. Teo-utilitarism: teo on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. (teleoloogiline teooria) Reegli-utilitarism (normi-utilitarism): ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust palju inimeste jaoks. (teleoloogilise ja deontoloogilise teooria süntees) 4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. ..Õnnelikkust on väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid. Kes ja kuidas
Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? 1. Annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole formaalne, ega üldsõnaline, a la tee seda, mida kõik teeks selles olukorras. 2. Utilitarism on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele ja leevendada kannatust. 3
Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo seisukohast. iseenesestmõistetav, et valgetel on õigus musti orjastada. 2. Moraali muutumine. Moraalsed intuitsioonid tulenevad sotsiaalsetest tingimustest ja varieeruvad erinevates kultuurides üsna suuresti. Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, Näiteks lapsetapp või orjandust on ühtedes kultuurides nähtud “ilmselgelt õigena” teistes aga “ilmselgelt väärana”. On raske uskuda, et sellised erisugused intuitsioonid on usaldusväärsed juhised mis kuulub sellisesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv
herbert marcuse 18981879 kuulub tänapäeval frankfurti koolkonda jäi ameerikasse, sai seal 60ndatel hipiliikumise ajal isegi omamoodi staariks tema saatus oli kindlasti õnnelikum kui adornol või benjaminil aga alused kultuuri mõistmisel olid kõigil kolmel samad küsimus : miks kapitalismi vastuolud ei mõjuta seda lagunemise suunas, kuigi marx sellest rääkis praegu oleme me situatsioonis kus kõik ütlevad, et kapitalismil alternatiivil pole. sajandite pärast vaadakse meid, mitte otse kui juhmardeid, aga kui kedagi, kes ei suutnud alternatiive näha. kapitalism esineb asiaatlikus diktatuuririigis hiinas, venemaal, teistsuguses asiaatlikus diktatuuris singapuris, rootsis ja nii edasi. kapitalism on praegu poliitiliselt tühi mõiste mis kohaneb kõigega ja kõikjal ameerikat peeti euroopas läbivaks barbaarsuse kehastuseks (euroopas) samas koos oma barbaarsusega hakkas ta materiaalselt euroopast ette jõudma
suurem Kuidas siis ikkagi otsustatakse? - Piisavuse kriteerium – inimesed kalduvad alternatiive kaaluma järjest seni, kuni leitakse esimene rahuldav (lähen poodi ja valin sama kategooria asjadest endale meelepäraseima) - Väga mitme alternatiiviga olukordades võrreldakse kõiki alternatiive järjest sama omaduse alusel kuni jääb järele üks. Kui sama omadus on mitmel alternatiivil valitakse uus omadus (kas minna poodi enne õhutsööki või käia enne kodus söömas) - Üldiselt enam-vähem võrdsete alternatiivide puhul tehakse otsus ühe kõige olulisema omaduse alusel (kahest meeldivast asjast valitakse odavam) Otsuste langetamisel tuginevad inimesed sageli ka kogemuste põhjal kujundatud tõekspidamistele e rusikareeglitele - Kättesaadavus – hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel kui kergesti näidissündmused meenuvad
(James, 2005: 40-41) ,,Mille poolest oleks maailm teistsugune, kui tõene oleks see või teine alternatiiv? Kui me ei suuda avastada mingit erinevust, siis puudub alternatiivil mõte." · Realism on sobilik case-study korral: "case (Ostwald, in James, 2005: 41) · Rahulduvust saab mõõta mitme mõõdupuuga ... [mõni alternatiiv], mis on mõnest
majanduspraktikas eelkõige inimese intuitsioonile, tema subjektiivsele ettekujutusele või hüpoteesile tulevikuarengu ja seda arengut mõjutavate tegurite ning tingimuste kohta. 14. peatükk 142. Selgitage alternatiivide kasulikkuse hindamise erinevusi ühe- ja mitme hindamiskriteeriumi alusel. - Alustuseks tuleb selgeks teha, et tegutsemise eesmärk ja selle tegelikud tulemused on kaks eri asja. Ühel konkreetsel alternatiivil on kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt üheselt määratud elluviimise tulemused. Alternatiivi elluviimise tulemuste kasulikkust ei hinda aga ainult juht, vaid ka selle elluviimisest mõjutatud teised subjektid. On tarvis tagada, et juht arvestaks otsustuse vastuvõtmisel kõiki alternatiivi elluviimise tulemusi. Välismõjude arvestamise vajadus ei tulene üksnes ühiskonna
├ q ∨ s. Konstruktiivne dilemma kannab esimese eelduse alustevahelise disjunktsiooni üle tagajärgedevaheliseks disjunktsiooniks ning destruktiivne dilemma kannab esimese eelduse tagajärgede eituste vahelise disjunktsiooni üle aluste eituste vaheliseks disjunktsiooniks. Destruktiivse dilemma kehtivust saab näidata ka tõeväärtustabeli abil, analoogiliselt tabelile 10.8 (proovige ise järele). Konstruktiivne dilemma näib töötavat vähemalt sama hästi kui vana, alternatiivil põhinev dilemma. Destruktiivne dilemma on vähem kasutusel ning kuna ¬q ∨ ¬s = ¬(q & s), on destruktiivset dilemmat sageli võimalik lammutada kaheks modus tollens’iks, mis on omavahel konjunktsiooniga seotud. Hariliku disjunktsiooni abil esitatud dilemma ei kanna edasi traditsiooni, mille järgi dilemmal on kaks sarve ning neist tuleb üks valida, kusjuures kahe sarve vahele jäämine on ohtlik. Arutlustes võib jätkuvalt kasutada ka traditsioonilisi dilemmasid, ent siis tuleb
q s. Konstruktiivne dilemma kannab esimese eelduse alustevahelise disjunktsiooni üle tagajärgedevaheliseks disjunktsiooniks ning destruktiivne dilemma kannab esimese eelduse tagajärgede eituste vahelise disjunktsiooni üle aluste eituste vaheliseks disjunktsiooniks. Destruktiivse dilemma kehtivust saab näidata ka tõeväärtustabeli abil, analoogiliselt tabelile 10.8 (proovige ise järele). Konstruktiivne dilemma näib töötavat vähemalt sama hästi kui vana, alternatiivil põhinev dilemma. Destruktiivne dilemma on vähem kasutusel ning kuna ¬q ¬s = ¬(q & s), on destruktiivset dilemmat sageli võimalik lammutada kaheks modus tollens'iks, mis on omavahel konjunktsiooniga seotud. Hariliku disjunktsiooni abil esitatud dilemma ei kanna edasi traditsiooni, mille järgi dilemmal on kaks sarve ning neist tuleb üks valida, kusjuures kahe sarve vahele jäämine on ohtlik. Arutlustes võib jätkuvalt kasutada ka traditsioonilisi dilemmasid, ent siis tuleb
annaabi.ee 
