keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega. Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja ajaloost. 8. Miniatuurmaal täitis kogu lehekülje, seal kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guasse, mida täiendati ohtrasti kulla ja hõbedaga. 9
Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi). Kiriku lääneseina sissekäigu kohale ehitatakse looz, see on mõeldud valitsejale jumalateenistuse jälgimiseks. Lääne-Euroopa kuningad ei ole taevaliku võimu esindajad ning nad ei võtnud osa jumalateenistusest nagu Bütsansti keisrid. Kooriruum ehitatakse kiriku põrandast natuke kõrgemale. Skulptuur oli tähtsusetu
ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas. Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne
kaetud puusindlitega nagu soomustega. 17. Kust pärineb kuulus ikoon ,,Vladimiri jumalaema"? 18. Nimeta 2 tuntumat ikoonimaalijat? Võrdle nende loomelaadi. Theophanes Kreeklane ja Andrei Rubljov. Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega. Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased inimlikult väljendusrikkad. 19. Mis on ikonostaaz? ikoonidega kaunistatud pildisein õigeusu kirikus altariruumi ees 20. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Kuidas see väljendub ehitiste kaunistamisel? Keelatud usulisuse sisuga pildid. Keelatud kujutav kunst. Vahel on seda eiratud miniatuurmaalid, vaibad. Kunstis levib ainult arhitektuur, tarbekunst, abstraktne ornamentika 21. Kuidas nimetatakse moslemita pühakoda? mosee 22. Kus võis islami kunstis erandina kasutada loodusmotiive (taim, loom, inimene)? 23. Mis on arabeskid, kus neid kasutatakse
- 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - Tähtsamad vene kirikud asuvad: novgorod, kiiev, moskva (neis on olemas kreml usukeskus) - Vene ikoonid (pühapilt) ikoonide maailmine pole viimase 1000 aasta jooksul muutunud. Maalitakse sablooni järgi . mungad maalisid. Ikoonidesein ikonostas (altariruumi ees). - Vladimiri jumalaema puidu peal, ema käsi hoiab last ja laps hoiab ema rinnast kinni. - Maailma kuulsaim ikoon: andrei rubljov ,,kolmainsus" tagurpidi perspektiiv. Pühapaiste ehk oreool peaümber. Mandorla on üle keha tehtud ring. Oreooli sees võib olla rist. Rubljovi õpetaja: teophanes kreeklane Varane keskaeg euroopas - Midagi ei ehitatud
itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI. Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus.Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond.Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes.Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse.Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik.Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega. Tähtsale kohale tõusis IKONOSTAAS (ikoonidest koosnev pildisein altariruumi ees). Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov. Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“.Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas.Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk.
Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11. Vormsi Olavi kirik on sisustuses omaaegse barokk-kantsli koopia12. Hoone iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all13. Kirikus on tähelepanuväärsed seinamaalingud ja altariruumi laemaalingud, lae alla on ka riputatud purjelaeva maketid, mälestamaks Püha Olavit. Saare suurim püha on Püha Olavi Päev, 6 www.muhumuuseum.ee (koguva küla ajalugu) 7 www.muhumuuseum.ee (Muinsuskaitseline ülevaade) 8 http://www.muhu.info/est/front/island 9 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk203 10 http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=341%3Amuhu-katariina-kirik- &catid=79%3Avaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=en
Keiser on kultusobjektiks,sest ta juhib riiki ja kirikut. Figuurid on pikad ja saledad, ebaproportsiponaalsed.toretsevad riided, pole keha märgata. Inimesed seisavad reas, skemaatiline ruumikäsitlus, perspektiivi pole. Hoopis erinev rooma tehnikast, roomas marmorist, bütsantsis klaasist, nii oli kiiskavam ja säravam. 9.sajandi keskel hakatakse kujutama Kristust kui kannatajat, mitte valitsejat. suure osa maalikunstist moodustavad ikoonimaalid. Kujunevad ka ikonostaasid- ikoone täis sein altariruumi ja koguduseruumi vahel. Ikoonmaali traditsioon on siiani jäänud, see on kanooniline kunst( muutumatu). Kujutiste joon on kuldne, rikkalikult kaunistatud riietus, suur tähelepanu näo ja käte kujutamisel. Ikoonis asusid seinal, mis eraldasid kooriruumi ja koguduseruumi, selle nimi on ikonostaas. alates 8.sajandist hakatakse kasutama temperavärve (?) enkaustika asemel. Maali aluseks on kokkuliimitud lauad, sealt tuleb ka tahvelmaali mõiste. Enim tehti neitsi maarja, kristuse ja
Sisenemise moseedesse enestesse on mittemoslemitele keelatud, nagu ka ligipääs Templimäele läbi puuvillaturu. Külalised läbivad range turvakontrolli: esemed nagu heebrea palveraamatud või muusikainstrumendid ei ole lubatud. Lisaks nendele Islami Nõukogu poolt kehtestatud piirangutele peavad paljud õigeusu rabid sissepääsu Templimäele juudi seaduste rikkumiseks. See piirang põhineb veendumusel, et kuna Jeruusalemma tempel hävitati sajandeid tagasi, pole Tabernaakli siseruumi, altariruumi, kuhu võis siseneda vaid ülempreester, täpne asukoht teada. Seeläbi kehtib piirang terve Templimäe kohta. Siiski usuvad mõned rabid, et kaasaegsed arheoloogilised ja muud tõendid on lubanud neil tuvastada piirkonnad, kuhu võib julgelt siseneda ilma juudi seadusi rikkumata. Religioosne tähtsus Kaljukuppel, olles osa hoonete kompleksist Templimäel (teine on Al-Aqsa mosee), on üks islami pühamatest paikadest. Selle olulisus tuleneb religioossetest tõekspidamistest, pidades
jumalateenistus. paradiis - varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu narteks - avar lahtine galeriitaoline eeskoda basilikaalsete ehituste lääneküljel. Varakristlikus kirikus oli mõeldud katekumeenide e. leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse. vahevõre - altarivõre, varakristlikust ajastust katoliku basiilikas esinev altariruumi ümbritsev puust, kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist
5 3.2 Kirikud · Jaani kirik Aastatel 1466-1472 maakividest ja tellistest ehitatud kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Võlve pole kirikus kunagi olnud, sest need oleksid kasinusest ja lihtsusest lugu pidavate munkadele olnud liigne priiskamine. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Vana kiriku kooriosa vundamendi säilmeid võib näha Jaani kiriku altariruumi all. Frantsisklaste klooster püsis Viljandis sadakond aastat. Klooster hävis Liivi sõjas. Poola-Rootsi vaheliste sõdade järel asusid poolakad küll kirikut korrastama, kuid ei jõudnud tööga eriti kaugele. Seejärel (1622) läks Viljandi Rootsi kuninga võimu alla ning hoone rekonstrueeriti linnakirikuks. Edasiste aegade jooksul on kirik sõdade käigus korduvalt purustatud ja loodusjõudude läbi kannatanud. Praeguse ilme on Jaani kirik saanud endale 1815. aastal
sajandist eKr ning kirjutas sellest oraator Demosthenes. Viiendal sajandil eKr, oli struktuur kutsutud lihtsalt ,,ho naos" (tempel). Arhitektorid Mnesikles ja Kallikrates kutsusid templit Hekatompedoseks (saja ruutmeetrine ehitis). Esimesel sajandil pKr Plutarch nimetas hoonet Hekatompedon Parthenon. Kuidas kasutati? Kuigi Parthenon on arhitektuuriliselt tempel ning seda kutsutakse ka nii, siiski ei tähenda see ainult seda. Oli välja kaevatud väike pühamu vanema altariruumi seest, mis on arvatavasti pühendatud Ateenale. Parthenon kunagi ei olnud kultuste läbiviimise paigaks. Üüratu suur ateena skulptuur, mis oli Phidiase looming, polnud kunagi pühendatud kultustele ning sel ei olnud kuidagi seotud religiooniga. Seal ei olnud kunagi preestrijannasid. Seega Parthenoni tuleks pigem vaadata nagu hiiglaslikku asupaika Phidiase skulptuuri jaoks. See oli samuti ka varakamber. Koopia Athena kujust. Jumalanna Ateena isiklikult
1873. a toimunud remondi käigus rajati katusest vaid 10 meetrit kõrgemale küündinud puittorni asemele kivitorn, mille kogupikkus on 61,4 meetrit. Lammutati kiriku lõunaukse ees olnud sandikoda, aknaavasid laiendati allapooled, samuti raiuti tunduvalt suuremaks kooriruumi ja pikihoone vaheline võidukaar, kantsli kohale paigaldati kõlaräästas. (P. Eberhard "Mõned teated Wäike-Maarja kirikust ja kihelkonnast" Viru Praostkonna Jõulu-Leht 1926). Altariruumi põhjaseinas on suur paekivist hauaplaat 17. sajandist. 1902. a laskis Vao mõisa üks vanapreili von Rennenkampff kunstnik Ernst Friedrich von Liphartil (1847-1932) maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust. Aastatel 1941-1991, 50 aastat rasketes okupatsiooniaja tingimustes teenis kogudust August Villem Laumets. 1991-1993 oli diakoniks Teet Korsten, 1991-1996 hooldusõpetajana Enn Kivinurm ja 1996-2002 Tauno Teder. 2002-2009 teenis kogudust Ahto Mäe. Alates 1
ääres (praegune kindral Laidoneri plats). Liivi sõjas kirik purustati ning 17.sajandi esimesel kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning kirik pühitseti Ristija Johannesele. Viljandi klooster rajati vahemikus 1466 -1472. Nähtavasti said frantsisklased enda käsutusse mingi kiriku või kabeli, mille kooriosa vundamendi säilmed on näha praeguse altariruumi all. Järgnevalt on ehitatud uus, silmatorkavalt pikk kooriruum, mida kasutati kloostrikabelina. Avar pikihoone oli aga ilmikutele avatud jutlusruumiks. Ordureeglite kohaselt oli kirik võlvimata, ent samu reegleid rikkudes ehitati siiski läänetorn. Kloostri muud ruumid paiknesid kirikust põhja pool. Ainsana viitab neile ristikäigust jäänud horisontaalne aste kiriku põhjaküljel. Klooster suleti 1560.a. ning samal aastal see ka purustati. Rootsi ajal korrastatud
palvetama jumalate poole väljaspool templit. See ei meeldinud kristlastele ja nad vajasid uusi suuremaid hooneid/kirikuid koguduste kogunemiskohtadeks. Reeglina olid vanad kirikuhooned nelinurksed, mille keskel oli kõrgem kesklööv ja mida valgustasid valgmikuaknad ja ümbritsesid külgedelt sammaslöövid. [10] 9 Tähtsaim nõue uute kirikute ehitamisel oli, et pikilööv pidi rõhutama altariruumi ja piiskopi asukohta. Nii sündiski pikiehitusliku kiriku idee, kus kiriku pikihoone idapoolsesse otsa ehitati aga ka ristilööv, millest hiljem arenesid välja ristikujulise põhiplaaniga romaani kirikud (joonis 10). [4] Joonis 10. Romaani stiilis Santa Sabina kirik [13] Bütsantsi ajajärgul arendati edasi ka Pantheoni eeskujul põhinevat ehitise tüüpi kuppelehitist. Bütsantsi kesksel perioodil (.-12
võõrad; · Külastades pühakoda kunstiväärtuste pärast, püüdke teha seda ajal, mil jumalateenistust ei toimu; · Ebaviisakas on kõnelda valjuhäälselt, naerda, teha kohatuid märkusi. · Kõndige vaikselt, häirimata inimesi, kes on tulnud palvetama; · Pöörake tähelepanu keelavatele siltidele ja ärge trügige sisse ustest, mis pole mõeldud tavakülastajale; · Taktitu on piiluda pihitoolidesse, astuda pühimasse paika altariruumi-, katsuda religioosseid skulptuure, kõndida hauaplatsidel; · Ei sobi võtta kaasa postkaarte, kirjandust, süüdata küünalt ilma vastavasse korjanduskarpi raha panemata; · Riietuge jumalakoja tõsidusele vastavalt soliidselt. Lühikesed püksid, T-särk, suure dekolteega kleit, teksariietus, dressid võivad olla põhjus, miks teid ei lubatagi hoonesse; · Naistel võiks olla kotis sall või rätik, millega katta juukseid ja õlgu;
annaabi.ee 
