Kolmandas peatükis esitatakse uurimise (analüüsi, prognoosi) käigus saadud lahendused ja tulemused. Sageli esitatakse andmeid (tulemusi) loeteluna töö tekstis, tabelitena, arvjoonistena või valemitena. Uurimusliku iseloomuga töödes võib peatükkide järjestus kujuneda vastavalt sellele, kuidas teema avamiseks ja lahendamiseks on otstarbekas küsimusi (probleeme) käsitleda. NB!Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Tuleb meeles pidada, et teadustöö ei ole tema koostisosade summa. Võib kirjutada kolm suurepärast eraldi peatükki, kuid neid kokku pannes head teadustööd ei saa, kui töös puudub loogiline seos: esimesest lausest kuni viimaseni. Loogiliselt üles ehitatud töö ei sisalda sellist materjali, mida võib tööst välja võtta nii, et see ei riku töö terviklikkust. Kokkuvõte:
Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel. Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist. Tulu ringkäik Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias tulu ringkäigu mudelit. Majandussektorid Majandussüsteemi allosad on sektorid. Põhilisteks sektoriteks on turusektor ja turuväline sektor või erasektor ja avalik sektor. Esimese jaotuse aluseks on küsimus, kuidas kaetakse kulud, st kas turult saadud müügitulude arvelt või mitte. Teise jaotuse aluseks on omandivorm. Turusektor kui hüviseid ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega.
tegema kunstlikku hingamist (võõrkeha liigub ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama). ● Kui kaotab teadvuse siis: ○ Pane kannatanu selili ja põlvitage tema puusade kõrvale või istuge puusade peale (kaksiratsa- asetade oma jalad kahele poole tema jalgu) ○ Näoga kannatanu pea poole ○ Asetaga pihu allosad 3cm rinnaku kolmnurgast alla poole ○ Vajutage viis korda järsult ja tugevalt sissepoole ja üles õlgade suunas ○ Kontrolli tsükli järel, kas võõrkeha ei ole suus näha või võimalik eemaldada. ○ Korda tsüklit, kuni võõrkeha eemaldamiseni või kiirabi saabumiseni. ○ Kui võõrkeha ei eemaldu, hakka tegema kunstlikku hingamist
andmetega ning püütakse tulemust teoreetiliselt põhjendada. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Probleemide käsitlemine töö põhiosas peab olema võimalikult terviklik ja süsteemne, s.t tuleb uurida nähtuse eri aspekte. Lahenduste teoreetilist ja praktilist taset aitab tõsta erinevate uurimismeetodite paralleelne käsutamine. Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Seejuures tuleb juhinduda teaduslikkuse kriteeriumidest. Tabelid, joonised, valemid Tabelid ja joonised illustreerivad teksti, aitavad selle sisu paremini edasi anda ning kuuluvad töö teksti, vaid väga ulatuslikud ja algandmeid sisaldavad tabelid tuuakse lisades. Soovitav on tabelite andmestiku olulisemad näitajad, millele soovitakse erilist tähelepanu pöörata, esitada graafiliselt
1) ülevaade probleemist ja selle taustast, varasematest käsitlustest ja uuringutest kirjalike allikate põhjal (see, mis oli enne olemas); 2) omapoolne uurimus uurimismetoodika, uurimistulemused; 3) arutlus tulemuste interpreteerimine ja järelduste tegemine, seostamine teoreetilise taustaga (oma panuse võrdlemine sellega, mis oli enne olemas). 7 Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. 3.5.1. Ülevaade probleemi käsitlustest kirjalikes allikates Ükski uurimus ei alga päris nullist, midagi on selle valdkonna või teema kohta ka enne uuritud ja avaldatud. Esimeses peatükis avatakse detailsemalt probleemi ning antakse analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest. Seejuures peab esile tulema see, kas
mineviku ja tulevikuga. Suhe teiste tegelastega suhtumine teistesse, mida märkab teiste juures, tutvumisringkond, teiste tegelaste suhtumine temasse, mulje. Suhe ümbritseva maailmaga suhtumine ümbritsevasse, looja või tarbija, võimaluste nägemine maailmas, mida märkab maailmas. Enamasti algab lugu konfliktist tegelase ja teda ümbritseva vahel. Kompositsioon Teose ülesehitus, ühendab allosad tervikuks. Teos koosneb loost (teose maailmas aset leidvad sündmused) ja tekstist (mida lugeja loeb). Süzee sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula sündmused ajalises järjekorras Sündmustik teose tegevus Sündmuskohti võib olla mitu, kuid tavaliselt on üks neist peamine Sündmustiku aega iseloomustab Sündmuste algus Sõndmuste lõpp Loo kestvus Teema kujutatud elunähtuse valdkond (millest romaan kõneleb?), jaguneb
ajakirjanduses või ilukirjanduses. Nii õpetatakse inimesi kirjanduses vältima kordusi ja vaheldama nt saatelause verbi valikul sünonüüme (Juhan ütles, lausus, kõneles, väitis, seletas jne). Aga ajakirjanikele õpetatakse, et uudise kirjutamisel tuleb kasutada saatelause öeldisena võimalikult palju neutraalset sõna ütles ja vältida sünonüüme. On selge, et selle tulemusel on nende tekstirühmade vahel suur erinevus sõna ütles sageduses. Allkeeled ja keele allosad Mingis allkeeles kasutatakse või eelistatakse ühte keelevahendit ja teises teist. Kirjakeeles kasutame teinud ja läinud, aga suulises registris tihti teind ja läind. Vaadates allkeeli Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses | 13 keelepoolsest otsast, saame välja tuua need keelelised vahendid, mida ühes või teises allkeeles kasutatakse palju ja teistes vähe või üldse mitte. Siin on kaks piiri: kvantitatiivne ja kvalitatiivne.
vajadusel lahti ka need sõnad, mis on spetsiifilised ainult antud uurimisteemale ja mida kasutatakse töös korduvalt. Sissejuhatuses ei tooda välja töös saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe kuni kolme leheküljega. 3.6. Töö põhiosa 3.6.1. Töö põhiosa ülesehitus teoreetilise ja empiirilise uurimuse korral Töö põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ning loogiliselt üksteisega seotud, õiges järjestuses ning moodustama teemale vastava terviku. Uuritavat teemat käsitletakse loogiliselt ja korrektselt liigendatult vastavalt töö eesmärgile ning uurimisülesannetele või -küsimustele. Teoreetilise uurimuse (koostatakse kirjanduse ülevaade) korral koosneb põhiosa kolmest osast ja nendeks on: uurimistöö metoodika peatükk (referaadi korral esitatakse metoodika kirjeldus
Vaatepunkt - paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Aeg Jutustaja hääl, mis edastab teose sündmustikku Tegelased - teose kõige olulisem komponent Viivad sündmustikku edasi Nende kaudu avaneb teose ideestik Nendele on suunatud lugeja huvi Jagunevad: peategelased kõrvaltegelased episoodilised tegelased Teose kompositsioon ... on kirjandusteose ülesehitus Ühendab teose allosad tervikuks Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist LUGU kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused TEKST see, mida lugeja loeb Teose ideestik 9 IDEESTIK autori poolt teoses väljendatud ideede kogum PÕHIIDEE autori vastus teose käigus esitatud probleemile (mida tahab autor oma teosega lugejale öelda) Analüüsi sihiks on hakata teost paremini mõistma Narratiiv
! ! *Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? ! ! *Millise mulje ta teistele jätab? ! ! *Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse? ! 4) Suhe ümbritseva maailmaga ! ! *Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? ! ! *Kas ta elab loojana või tarbijana? ! ! *Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? ! ! *Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? KOMPOSITSIOON ! Kompositsioon on kirjandusteose ülesehitus. Kompositsioon ühendab teose allosad tervikuks. ! Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. Tekst on see, mida lugeja loeb. Kirjandusteose lugu võib tekstis olla esitatud muudetud järjekorras. Loo jutustamist alustatakse vahel selle keskelt või lõpust. ! Teksti ja loo asemel on kasutatud ka mõisteid: ! ! *SÜZEE- sündmused tekstis esitatud järjekorras ! ! *FAABULA- sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras
Külanimed e komonüümid, linnanimed e polisonüümid, muud asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid. Linnanimed e urbonüümid linnade kohanimed on ühtne tervik, neid hallatakse ühiselt. Tavaliselt tänavad, pargid, muud objektid. Urbonüümid ei ole linnanimed, vaid linnas olevate kohtade nimed. teenimed e dromonüümid kitsam nimeuurimine võiks vajada, tänavanimed e hodonüümid pargid, väljakud, urbonüümide allosad. haldusnimed e horonüümid riigid, maa-alad, provintsid. Loodusesemete nimed. Vetenimed e hüdronüümid, jõenimed e potamonüümid vana algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju
üldse on lood kultuuridünaamika oluline osa. 16.Narratiivi mõiste. Sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses. Narratiivi ehk loo (loolisus) mõiste on sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Jutul on oma perspektiiv. Minimaalselt kohustuslikud elemendid tekst - lugu (sündmused), jutustamine, ka loo esitatus ja tegelased, samuti vastuvõtja. KOMPOSITSIOON kirjandusteose ülesehitus, ühendab teose allosad tervikuks. 17.Mis on tekst ja lugu? Kirjandusteos koosneb kahest tahust loost ja tekstist. Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. 18.Mis on süzee ja faabula? Süzee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Kuid süzee on väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus.
Lisaks kesksete mõistete seletustele kirjutatakse uurimistöö sissejuhatuses vajadusel lahti ka need sõnad, mis on spetsiifilised ainult antud uurimisteemale ja mida kasutatakse töös korduvalt. Sissejuhatuses ei tooda välja töös saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe-kolme leheküljega. 3.6. Töö põhiosa Töö põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ning loogiliselt üksteisega seotud, õiges järjestuses ning moodustama teemale vastava terviku. Uuritavat teemat käsitletakse loogiliselt ja korrektselt liigendatult vastavalt töö eesmärgile ning uurimisülesannetele või -küsimustele. Teoreetilise uurimuse (koostatakse kirjanduse ülevaade) korral koosneb põhiosa kolmest osast ja nendeks on: uurimistöö metoodika peatükk (referaadi korral metoodika kirjeldus esitada
Finantsarvestus varustada välistarbijaid erineva infoga (firma finantsseisund ja äritegevuse tulemus). Juhtimisarvestus on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav. Näiteks info kasutamisest saadav tulu peab ühtima tema kogumisele kulutatud kuluga. 6
annaabi.ee 
