ALLMAAILM Valitsejad Ülesehitus Valvurid / teenindajad Asukoht Surnute riiki valitses Ho m erose järgi on allil m hämar, varjuline Väravat valvab Kerberos, Tartaros ja Erebos üks kaheteistkümnest paik , varjude riik. Seal pole midagi kol m e pea ja draakonisabaga on mõnede müütide suurest olü mplasest, reaalset. Vai mude eksistents kui üldse koer, kes laseb sisse kõik järgi allilma osad; Hades o ma naise nii võib ni m etada sarnaneb hägusa hinged, kuid välja mitte Tartaros on sügavam kuninganna unenäoga. Hilise mad poeedid kujutavad kedagi. Pärast sisene mist tuleb osa, Maa poegade Persephone ga. Allil ma üha veendunumalt surnute riiki kui igaühel minna kol m e vangla; Erebos ...
ööd mida valvavad saja käelised hiiglased.Ja jumalate limmikud pääsedid Elüüseoni kus nad pävisid igavese elu.Elüüseonis ei sadanud kunagi vihma ega lund kunagi ei olnud seal torme ega muid ebameeldivaid loodus nähte.Elüüseoni saatis neid muusik kes kogu tee mängis õnsale muusikat oma pillil. Hadest peetaks allmaailma Zeusiks.Hadesel on mitmeid lisanimesid Nt Pluton mis tähendab rikkust.See nimi on õigustatud sest kõik maa varad on allmaailmast pärit.Kõige iroonilisem hüüdnimi on külalislahke võõrustaja.Kõik on tema riiki teretulnud aga minema ei lase kedagi. Oma riigis on ta halastamatu valitseja kes ei tunne armu Karistab kurjategijaid halastamatult. Aga see eest oli ta õiglane. Hadese kaaskond Kerberos on kolme pealine koer kes valvas et allmaailmast keegi välja ei läheks.Tulijate üle oli tal alati hea meel.Kui keegi tuli
Mees leidis mõõga üles, kuid see tahtis veepõhja Soome sepa poega leinama jääda. Kalevipoeg asus teel edasi ning kallale tulid kolm sortsi, kellest ta jagu ei saanud, kuid õnneks andis siil talle hüva nõu. Puhkama asudes nõidus tige sorts mehele pika une ning ta magas 7 nädalat. Unenägu äratas ta üles. Rännak laudadega oli pikk ning teel kohtas mees palju asju. Kalevipoeg võtab ette teekonna allmaailma, mis kujuneb üsna hirmsaks. Eest leiab ta põrgupiigad, kellele ta allmaailmast pääsemist lubab. Teisel päeval teevad piigad Kalevipojale tutvustuse allmaailmast. Sarvik tuli koju ning meeste vahel käis võitlus kuni Kalevipoeg Sarviku maa sisse torkas nagu aiateiba. Seejärel võttis Kalevipoeg mõõga, varandusekotid ja tüdrukud õlale ning lahkus. Kalevipoeg pääses põgenema tagaajajate eest tänu sellele, et neid nõidus maa ta jalge all veeks. Olevipojaga hakkab Kalevipoeg linna ehitama ning saab linna valitsejaks. Piigad saavad kositud Alevi poegade poolt
Ta üritas vastu võidelda, kuid kasutult. Lõpuks tuli Hernehirmutis appi ja paari sekundiga muutusid riided tagasi elutuks. Merili lähenes neile ning kätte võttes transformeerusid need tema selga muutes tema uueks preestrinnaks. Tema taga asus uks, mis oli portaal pärismaailma ja surnute riigi vahel. Merili ei kahelnud läbi minna, sest ihk oma ema näha oli liiga suur. Sisseastudes muutus kõik tema ümber valgeks. Tervitused Allmaailmast Linnud laulsid, rohutirtsud siristasid ja puud kasvasid ta ümber. Alguses arvas Merili, et ta metsas on, kuigi see oli Allmaailm. Hernehirmutis ütles, et neil ei ole aega rääkida ja et Merili peab edasi minema, sest koidikul aetakse külastajad Allmaailmast minema. Ta hoitas Merilit ka Lepekite suhtes, olendid kes elavad Allmaailmas ja on vaenuliked teiste elanike suhtes. Nende sõnadega läks Merili edasi oma ema otsima. Merilin läks edasi
neile ulatan käe. Luulekogu teemad Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. N: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. N: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi naernudki me suu, seda polnud ammu juhtund ju. Luulekujundid Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. ( Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha.) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. Riimiskeemid Marie Underi luulekogus "Sädemed tuhas" leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistest natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim.( jaluaasavalukaasa / ABAB ) Leidub ka süliriimi
seitse nädalat. 13. lugu Ühel päeval kuuleb Kalevipoeg üht eite ussisõnu laulmas ning jätab need meelde. Paar päeva hiljem viib tee ta ühte koopasse, kus istusid põrgukotkad. Kalevipoeg otsustas ette võtta teekonna põrgusse. Seal kohtub ta neitsidega, keda ta päästa lubas. 14. lugu Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad talle maja, kuid Kalevipoega huvitab Sarvik, kes on piigade peremees. Pidades end võimsamaks kui Sarvik, ei lahku ta allmaailmast enne kui Sarviku võidab. Alistanud nende peremehe, läheb Kalevipoeg tüdrukutega minema. 15. lugu Sarviku kälimees ajas teiste põrgusellidega minejaid taga. Kalevipoeg tegi nõiavitsa abiga silla ette ja vee selle taga ning põrgutegelased ei saanud sellest üle. Piigad, kes allmaailmast kaasa võeti, kositi vendade poolt. 16. lugu Kalevipoeg tahab minna maailma lõppu ning laseb omale raudlaeva nimega ,,Lennuk" ehitada. Jõudes Lapu randa tahab ta teada kõige lühemat teed
Meediavabadus on levinud katkuna üle maa ning sellele ei ole võimalik piiri panna. Iga päev tekib juurde järjest rohkem keskkondi kus on võimalik ennast välja elada või lihtsalt aega parajaks lüüa ning enneolematuid jubedusi korda saata. Paljud kriitikud ja ajakirjanikud on teinud mitmeid artikleid meediavabaduse mõju kohta kultuurile, ning need on jahmatavad. Kaob ära igasugune eetiline piir inimeste vahel ning unustakakse ära, et me kõik oleme siiski inimesed mitte saatanad allmaailmast. Erinevaid probleeme saab küll lahendada, kuid asemele kerkivad uued ja tihtipeale suuremad tekib lootusetuse tunne. Teatud muresid ei leevenda ka aastate möödumine. Minu arvamus on, et selleks, et kultuur säiliks, tuleks ette võtta mitmeid muudatusi inimeste vahelises suhtluses kui ka üleüldiselt suhtumisse kultuuri. Loodetavasti meie põlvkond suudab anda kultuuri arengusse oma panuse ja suunata praegused probleemsed asjad liikuma positiivsemaks.
Kalevipoeg Kolmeteistkümnes lugu Kalevipoeg tegi iga päev rasket tööd. Peale päevatöö lõpetamist heitis end oma asemele pikali ja puhkas raskest päevatööst. Hommikul enne koitu oli Kalevipoeg juba jalgadel, lauakoorem õlgadel, sammud seatud kodu poole. Ta rändas mööda uusi radu, mööda maad ja raba, läbi metsa ja põõsastiku ikka Viru poole. Öövarjus raskest päevatööst puhates, silmitses mees tähti kuni uni võimust võttis. Hommikul end teele seades kostus Kalevipoja kõrvu haraka laul, kes soovitas tal koju kiirustada. Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi. Vesi ulatus mehel üle pea. Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga vanamoori, kes pajupõõs...
Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht – läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ’’Sädemed tuhas’’ leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi
Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ''Sädemed tuhas'' leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi
See oli põrgurada. Ta jõudis ukseni, mille tagant kuulis vokirataste vurin ja piigade kurb laul. Kalevipoeg päästis piigad tööst ja koos peeti pidu. Allmaailmas oli kivist tehtud tuba, rauast tuba, vasest tuba, hõbedast tuba ja kullast tehtud tuba. Piigad näitasid Kalevipojale veel muidki Sarvik- taadi varandusi. Kui Sarvik-taat koju jõudis, hakkas ta Kalevipojaga võitlema. Kalevipoeg tahtsis piigasid vabaks võidelda. Sarvik-taat kahanes väikeseks ja Kalevipoeg lahkus allmaailmast. Sarvik-taat saatis oma käsilased Kalevipoega taga ajama. Kalevipoeg sai põgenema ning kohtus Olevipojaga. Hakati pidama linnaehituse plaani. Otsiti vajalikud tarvikud ja hakatigi ehitama. Põrgupiigadest noorim aga sai kaasaks Alevipojale, vanim Sulevipojale. Keskmise röövis ära Alutaguse tige tuuslar. Kalevipojal tuli tahtmine sõita maailma otsa. Selleks ehitas ta hõbelaeva. Ta jõudis Lapu randa ning kohtas seal Lapumaa tarka Varrakut.
Ja selle ajajärgu tõttu on müüdid loogilised. Nad selgitavad, miks on kondori suled mustad ja mis põhjustab maavärinaid. Nad pakuvad ka sellist eeskuju, et inimesed kardavad neid ja elavad nii, et neid teenida, isegi täna. Need jumalad ja jumalannad olid tõelised ja igapäevaellu infiltreerunud. Lõuna- ja Kesk-Ameerika müüdid peegeldavad teiste kohtade mütoloogias leiduvaid teemasid, nad räägivad kangelastest, paradiisist, allmaailmast, madudest, kurjadest deemonidest, loodusest, sellest kuidas maa sai alguse ja kuidas inimesed siia maailma said. Mõned usuvad, et iidsed inimesed on loonud müüte, et aidata selgitada oma maailma või ehitada oma ajalugu - maailma, mida me infoajastul püüame selgitada teaduslike ja ajalooliste faktide ja teooriate kaudu. 3 4 Inkad ja nende mütoloogia
muul moel luua, kui keegi peab minema ohtlikule retkele allmaailma ja tooma sealt Helena ja Parise hinged. Faust on nõus seda teekonda hulljulgelt ette võtma ja saab kaasa kuradi õpetussõnad, et allmaailmas liikumiseks tuleks olla nähtamatu, milleks peab lööma kannaga ühe korra vastu maad. Helena ja Parise hinged aga pidid olema kuskil KOLMHARGI JUURES, KUS ASUVAD KA ESIEMADE HINGED. Nii asuski Faust oma ohtlikule teekonnale, andes kurradile lubaduse, et tuleb allmaailmast elusana tagasi. Teekonda iseenesest raamatus ei kirjeldatud, kuid kindel võib olla selles, et Faust sai oma ohtliku ülesandega hakkama ning keiser sai oma etenduse Helenast ja Parisest nendest, kelle tõttu peeti antiikmütoloogia põhjal kuulus Trooja sõda ning, kes olid Vana- Kreeka kaks kõige ilusamat inimest. Etendusest endast ei hakka midagi kirjeldama, kuid mis kõige olulisem, armus Faust jäägitult Helenasse. Legendide järgi pidigi Helena kogu
esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Styxi nimel. Ent allmaailm oli ka maa-aune riik, millest maa aastast aastasse aina uut viljakusjõudu ammutab. Hadese naiseks oli allmaailma jumalanna Persephone. Hades röövis Persephone kui too pahaaimamatult lilli noppis. Kuigi Zeus püüdis tütre ema aidata ja tütart allmaailmast ära tuua siis Hades tuli Zeusile vaid niipalju vastu, et kaks kolmandiku aastast lubas naisel maapeal olla. Ühe kolmandiku pidi aga allmaailmas veetma- sellel ajal maa peal taimestik puhkas. Kreeklased on egiptlastelt üle võtnud müüdi, mille kohaselt mõistetakse surnute üle enne allmaailma või taevasse saatmist, kohut. Samuti on võetud üle kultus paadimehe kohta, kes surnud nende riiki viib.Allmaailma geograafia on segasevõitu, kuid kindlasti on seal Styxi
Mitte keegi ei suutnud talle vastu panna, kui ta lüürat mängis. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid kohe pärast pulmi salvas naist mürkmadu ja Eurydike suri. Orpheus läks talle oma lüüraga allmaailma järele. Kerberos unustas oma valvuriülesanded, Sisyphos istus kivile puhkama ja Tantalos unustas piinad. Tänu ilusale muusikale andis ka Hades järele ning lubas Eurydike tagasi anda juhul, kui Orpheus enne tagasi ei vaata, kui tüdruk allmaailmast väljas on. Kui Orpheus oli välja astunud, vaatas ta kohe tagasi, kuid Eurydike polnud veel maa peale jõudnud ning pidi seetõttu allmaailma jäämagi. Orpheust talle järele ei lubatud. Mees eksles Traakia metsades, kuni menaadid ta tapsid, tükkideks rebisid ja jõkke viskasid. Pea maeti muusate poolt Lesbose saarele, ülejäänud keha Olümpose mäejalamile. 11. Historiograafia - teatava perioodi või probleemi ajalugu käsitlevad teosed, ajalookirjandus Herodotos – elas 5
paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad.üldine laad võrdlemisi elav, kuid tihti maneerlik, abituseni burleskne. Kujutatakse sündmusi igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenidest. Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast. Skulptuuris põhikohal saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost). Saviplastika sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja mehe skulptuur, lösutavad sarkofaagi kaanel). Pronksteostest tuntuimaid Marsi figuur Todist. Kõrgel järjel ka portreekunst. Esindatud ka kiviskulptuurid, mis on kaunistatud madalate reljeefidega
Z oli Semelesse armunud ning nad said koos lapse. Tänu Herale Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja õmbles sündimata pole ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. D päästis oma ema Semele allmaailmast ning temast sai Olümpose jumalanna. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D suri külmade tuleku aegu, kuna ta oli viinapuu, mida kärbiti ja kobarad ära võeti. Nagu Persephonegi ärkas ta igal kevadel ellu. MAAILMA JA INIMSOO LOOMINE Kõigepealt oli Kaos. Siis sündis 2 last: Öö & Erebos. Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus aka Päev. Siis tuli Maa ja temast Taevas
m.a.). I sajandil e.m.a. hävitati nad pärast ülestõusu peaaegu täielikult Sulla vägede poolt. · Hercules (lk 404) (Herakles) kreeka-rooma mütoloogia kangelane. Juba hällis kägistas ta kaks madu, kelle temale oli läkitanud vaenulik jumalanna, kes tahtis teda surmata. Oma elu kestel saatis korda kaksteist vägitööd: kägistas kätega hirmsa lõvi, võitis üheksapealise hüdra, röövis Cerberuse(Kerberos) seitsmepealise koera allmaailmast, võitis hiiglase Antaiose jm. Gladiaatorid pidasid Herculest kui tugeva jõu ja vapruse eeskuju oma kaitsjaks. · Castor (lk 408) üks müütilistest kaksikvendadest (Castor ja Pollux, kreeka keeles Kastor ja Polydeukes), kreeka jumala Zeusi poegadest, kes olid tuntud oma sõpruse poolest. · Etiooplane (lk 406) Etioopiast pärinev isik. Etioopiaks nimetati vanaajal Aafrikas Egiptuses lõuna pool asetsevaid maid. XXII peatükk Viimased lahingud
lahkhelid. Aristophanes ründab sofistlikke kasvatusmeetodeid, mis tema arvates kehastusid Sokratese isikus. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Tegelaseks Euripides; esimene kirjanduskriitika Euroopa kirjandusajaloos. Kolm suurt traagikut surnud, D tunneb muret, et suuri traagikuid pole, vaja tagasi tuua, tragöödialava tühi. Dionysos läheb allmaailma jne. Teises osas on võistlus Aischylose ja Euripidese vahel, Dionysos ei tea, milline tagasi tuua allmaailmast. Arutlus luulekunsti ja tragöödia ülesannetest. Tuleb välja suur erinevus Aischylose ja Euripidese vahel, 10 Euripides kujutab elu nagu see on, Aristophanese arvates ei tohi aga kujutada nagu on, vaid peab paremaks tegema inimest. Lõpp Dionysos leiab, et ateena kodanikele on Aischylose tagasitulek parem. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid
talv"), mille korral ei tule suve kolm aastat järjest. Tohutu maavärin raputab Maailmapuud ja iga kinniseotud loom vabaneb ahelatest, nagu ka Loki, kes põgeneb oma igavesest karistusest, et luua vägev armee, ja Fenir, kes jookseb taevasse ja sööb päikese ära. Kui meretase tõuseb, lähevad kurjad härmahiiglased Loki juhtimisel purjetama laevaga Naglfariga, mis on tehtud surnukehade küüntest. Ta juhatab oma elus sõdalased allmaailmast välja ja Surtr, tulehiiglaste pealik, ründab üle Bifrosti Vikerkaare silda. Jumalate vahimees Heimdall puhub sarve ja viimane võitlus algab. 9.2 Viimane lahing Viimases lahingus lähenevad vaenlased jumalatele igast suunast. Madu Midgard Serpent tõuseb vetest ja põhjustab rannikutel metsiku lainetuse. Tulehiiglased lähenevad lõunast ja nende pealik Surtr lehvitab leegitsevat mõõka. Loki härmahiiglased saabuvad
tarberiistu ja luksusesemeid, hauad on tihti kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad. Üldine laad võrdlemisi elav, kuid tihti maneerlik, abituseni burleskne. Kujutatakse sündmusi igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenidest. Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast – sünge, toores, õudne põhijoon. Skulptuuris põhikohal põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost – annab tunnistust meisterlikust pronksivalu tehnikast). Saviplastika – sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja mehe skulptuur, lösutavad sarkofaagi kaanel). Suurt
ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga).
Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga).
POSEIDON – Zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Lemmikloom oli hobune. HADES – Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. DEMETER – Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Müütides kujutati Demeteri eelkõige oma tütre Persephone armastava emana. Zeus, Persephone isa, lubas tütre Demeteri teadmata naiseks oma vennale Hadesele. Too ilmuski ootamatult allmaailmast süsimustade hobuste veetud kaarikul ja röövis tütarlapse. Pikkade otsingute järel sai Demeter tütre saatusest teada ja tõmbus nördinult eemale väiksesse Eleusise linna. Vili närbus, inimesed ei saanud jumalaile ohvreid tuua ja Zeus oli sunnitud Demeterilt lepitust paluma. Persephone pääses ema juurde tagasi, kuid pidi edaspidi osa aastast veetma allilma emandana Hadese riigis. ARES – julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg.
annaabi.ee 
