söömishäired lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid. Emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres. Suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga. Vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid. Pereteraapia visuaalkunsti põhiseid tehnikaid kasutades annab võimaluse Uurida perekonna struktuuri (hierarhia, alliansid, mis mõjutavad perekonna funtsioneerimist). Uurida rolle ja kommunikatsioomimustreid. hõlbustada pereliikmete omavahelist kommunikatsiooni. Võrdsustada ealisi erinevusi (lapsed/vanemad) ja kaasat kõiki pereliikmeid võrdselt pereteraapia protsessi. Muuta nähtavaks perekonna saladusi ja välja- ütlema sõnumeid. Hinnata pereliikmete käitumist neile uudses/ebaharilikus (tegelemine kunstiga) situatsioonis. Konkretiseerida sekkumitehnikaid, lähtuvalt sellest, millist infot koguti
tegevusksusi. Kui ettevttesse rajatakse mingi ksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda ksitleda kui logistilist tegevust koordineerivat ksusust. Firma vib oma logistilist tegevust korraldada alljrgnevalt: Firma loob oma allksuse, mis korraldab logistilist tegevust. Firma ostab ksikuid logistilisi teenuseid logistikafirmalt (transport). Firma ostab logistilist teenust pikaajaliste lepingutena. Sel juhul snnivad strateegilised alliansid, tarne osapooled (kauba saatja ja saaja) lepivad kokku hise logistika teenust pakkuva firma kasutamises, nn. kolmanda osapoole kasutamises. Logistilist teenust pakkuv firma vastutab kogu vrgu organiseerimise, koordineerimise ja integreerimise eest. Selle krval vib tootmises planeerimise ja kontrolli kigus kasutada alljrgnevat lhenemist: tootmine lattu tootmine vastavalt laekunud tellimustele, projekteerimine vastavalt laekunud tellimustele.
tegevusüksusi. Kui ettevõttesse rajatakse mingi üksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda käsitleda kui logistilist tegevust koordineerivat üksusust. Firma võib oma logistilist tegevust korraldada alljärgnevalt: firma loob oma allüksuse, mis korraldab logistilist tegevust; firma ostab üksikuid logistilisi teenuseid logistikafirmalt (transport); firma ostab logistilist teenust pikaajaliste lepingutena. Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid, tarne osapooled (kauba saatja ja saaja) lepivad kokku ühise logistika teenust pakkuva firma kasutamises, nn. kolmanda osapoole kasutamises; logistilist teenust pakkuv firma vastutab kogu võrgu organiseerimise, koordineerimise ja integreerimise eest. Selle kõrval võib tootmises planeerimise ja kontrolli käigus kasutada alljärgnevat lähenemist: TIINA ERIK
mehhaanilise kogumina vaid teda genereerivate protsesside ja seoste kaudu. West Churchman (süsteemi teoreetik) organisatsioon, kui sotsiaalne süsteem Norbert Wiener (matemaatik) keskkonna ja organisatsiooni omavaheline mõju läbi tagasiside silmuste Süsteem alamsüsteemide kihistunud kogum 1. Üksikisik 2. Meeskond (grupp) 2 3. Organisatsioon 4. Ühendused, alliansid, 1 3 organisatsioonide ühendused 5. Kogukond (community) 6. Ühiskond, rahvus Süsteem: sisend-väljund tagasisideprotsess Sisendid: Väljundid: Juhtimisprotsessid · töö organisatsioonis · kaubad · maa · teenused · kapital
klienditeenindus ja sellega liituvad lisaväärtused, toodete tellimisprotsess ja turuprognoos. Ka infovoo tähtsus ettevõtte logistilises süsteemis on tõusnud. Läbivoolupõhimõte on tähtsam kui ladustamine. Informatsiooni siirdamine reaalajas kogu logistilises ketis loob aluse uuele vähese vahendajate arvuga organisatsioonile ja juhtimisele. Strateegilised alliansid ja partnerlus võimaldavad moodustada keskselt juhitava teenindusvõrgu, millel on ühised eesmärgid Logistilise ahela juhtimine põhineb nõudmisel. Niimoodi välditakse järjestikused ladustamised ja toodetakse vaid neid tooteid, millele on tõeline nõudmine ning kus ladustamine ja sellega kaasnev riknemine ning vananemine vähenevad Konkurentsi kolm põhireeglit: Ettevõtte strateegia põhitegurid ei ole ainult tooted ja turustamine, vaid ka
Visuaalkunstiteraapia on psühhoteraapia meetod, kus inimesed kasutavad visuaalseid kunstimaterjale, et avastada/uurida oma "sisemaailma" mitteverbaalsel ning verbaalsel moel. Kunstiliste kujundite loomine on turvaline, loomulik viis kommunikeerida tundeid ja kogemusi. http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 2. Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikaid (joonistamine, maalimine, skulptuur, kollaaz) kasutades annab võimaluse: - uurida perekonna struktuuri (hierarhia, alliansid, mis mõjutavad perekonna funtsioneerimist); - uurida rolle ja kommunikatsioomimustreid; - hõlbustada pereliikmete omavahelist kommunikatsiooni; - võrdsustada ealisi erinevusi (lapsed/vanemad) ja kaasat kõiki pereliikmeid võrdselt pereteraapia protsessi; - muuta nähtavaks perekonna saladusi ja välja- ütlema sõnumeid; - hinnata pereliikmete käitumist neile uudses/ebaharilikus (tegelemine kunstiga)
RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll) 4. Segane liikmeskond 5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine) Ajalooline regionaliseerumine – 4 tsivilisatsiooni: Euroopa, Lähis-Ida, India, Hiina Regionaalseid organisatsioone: 1908: Organization of American States (Ameerika Riikide Organisatsioon) 1949: NATO 1967: Association of Southeast Asian Nations (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) 2002: African Union (Aafrika Ühendus)
lihtne kõikidest pakutavatest hindadest ülevaadet saada. Lennundus muutub pidevalt ning nõuab igapäevaselt kohanemist. Lennukisõidust on väheste aastatega saanud rikkamatele kättesaadavast reisimisviisist tavaliseks transpordiliigiks. 1.2.2 Turuanalüüs: turul valitsevad tendentsid ning sellega kaasnev konkurents Konkurents lennunduses on armutu ning kaasa toonud hindade järsu languse. Ellujäämismeetodina on tekkinud alliansid lennufirmad on ühinenud eesmärgiga säästa tootmiskuludelt. Tänu allianssidele on saavutatud teatud kontroll turu üle ning seeläbi on suudetud konkurentsi vähendada. Estonian Air on üks väheseid lennufirmasid, mis ei kuulu suurtesse allianssidesse nagu Skyteam või Star Alliance. Estonian Airi juhi Jan Palméri sõnul vajatakse koostööd suuremate lennufirmadega. "Ei ole lihtne alustada Eestist uute lennuliinidega, sest siinne turg on liiga väike
Kurki & Smith, 2010, lk 61). Realistid peavad välis- ning julgeolekupoliitikat sisepoliitikast tunduvalt tähtsamaks, kuna sellest sõltub riigi püsimajäämine. Samas on ka ühiskonnas lakkamatu võimuvõitlus, nagu rahvusvahelisel mängumaal. Ühised sidemed on õrnad ning kergesti õõnestatavad individuaalide, fraktsioonide ja riikide piiratud ühepoolsete kasumipüüdlustega. Kui see juhtub, siis pikaajalised konfliktide reguleerimismehhanismid, nagu alliansid ning jõudude tasakaal ei pruugi mitte konflikti ärahoidmises läbi kukkuda, vaid võib isegi sise- ning rahvusvahelise vägivalla tõenäolisemaks muuta (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 59). Praeguses maailmas kehtib igas olukorras põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp ehk igaüks enda eest, seda siis nii üksikisikute, organisatsioonide, ettevõtete ning rahvusvahelisel tasandil. Paratamatult peab aga edu saavutamiseks ning oma eesmärkide saavutamiseks omavahel koostööd tegema
operatsioonide teostamiseks. Sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Nimetatakse ka tehingu sisseostuks. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing - väljasttellimine).Teenuste sisseost on ettevõtte valitud funktsioonide osaline või täielik siirdamine firmast väljapoole, moodustades sellega pikaajaliste koostöösuhte valitud partneriga. Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid (ühisus, partnerlus). Kolmandat osalist (3PL) võib defineerida kui väljaspoolt teenuse pakkujat, kes täidab kõik logistilised ülesanded või osa neist. 4. Aastad 2000-2020 4PL (Fourth Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Ettevõte ostab sisse kõik logistikateenused ehk teisisõnu, nii logistiliste protsesside juhtimine kui ka füüsilised toimingud antakse üle nn neljandale osalisele. 34. Mis on ostuteenus? Mis põhjustel seda kasutatakse?
McGregor- X-Y teooria Likart- osalemise vajadus. Üks motiatsiooni allikas. Kui hästi viime ellu teise ideed? Mitte hästi. Enda idee- entusiastlik täitmine. Likerti skaala: täiesti sümmeetriline. Moodne käsitlus- terviklik lähenemine Olemas on ka inimestevaheline suhtlus (mitteformaalne). Churchman- org kui sotsiaalne süsteem (ise oli filosoof). Wiena- keskkond vs org. Edukam on grupp, mis jõuab ühisele mitte õigele otsusele. Mikro-üksikisik, meeskond, org, ühendused/alliansid, kogukond. Makro- ühiskond, rahvus Sünergia- 2+2=6 Entroopia- tasakaal. Süsteem avatud või suletud? Kinnises tekib staatiline tasakaal. Avatud- tekib dünaamiline tasakaal (võib jääda neg) JUHTIMISE ALUSED II OSA
Jagades vahendeid ühe eesmärgi täitmiseks, võtame me need ära teistelt. Näit: korraga on raske tagada majanduslikku kasvu ja suuremahulist sotsiaalhoolekannet; andes raha sõjaväele ei investeeri me seda majandusse. (Growth vs welfare; gunz vs butter) Riikidevahelisi suhteid iseloomustab koostöö ja kerge konkurents, teised riigid on riigile olulised vaid siis, kui need aitavad riiki oma eesmärkide saavutamisel. RIIKIDEVAHELISE KOOSTÖÖ MEHHANISMID. Diplomaatia, lepingud, alliansid. Riik saavutab rohkem oma eesmärkidest, kui ta on välja arendanud vastastikku kasulikud koostöö korraldused teiste riikidega. Kõige enam levinud on diplomaatia. Riigil on suursaadikud, konsulaadid, kultuuriatasseed teistes riikides seepärast, et edendada mõlema riigi ühishuve ja lahendada potentsiaalseid probleeme diplomaatilisel teel. Otsesemad riikidevahelise koostöö vormid on kahe- või rohkemapoolsed alliansid
Riik on väljapoole suunatud poliitikas ühtne ja ratsionaalselt kaalutlev. Põhimõtteliselt tegutsevad tugevad riigid vastavalt oma võimetele ning nõrgad peavad seda vastavalt aktsepteerima ja koonduma. Riik omab võimu selleks, et kehtestada oma territooriumil omad seadused. 0-summa resultaat – ühe riigi mõjuvõimu kasvuga toimub samaaegselt teise riigi mõjuvõimu kahanemine. Selline loogika välistab igasugused lepingud ja koostöö, kuna üksteist ei usaldata. Alliansid tekivad välisohu sunnil. Realistide seisukoht on, et anarhilises süsteemis ei saa loota teiste abile, vaid iseendale. Sellest tekib julgeoleku dilemma – riik relvastub oma julgeoleku tagamiseks, kuid seda tõlgendatakse kui ohtu teiste riikide julgeolekule. Seda on võimalik leevendada võimude tasakaalu abil, kuid ei ole võimalik lämmatada. Võimude tasakaalust saab rääkida, kui maailm on bipolaarne (nt USA ja
süsteemidest väljaspool riigi piire ja ka teistest välistest süsteemidest. Riikidevahelise koostöö mehhanismid Riik saavutab rohkem oma eesmärkidest, kui ta on välja arendanud vastastikku kasulikud koostöö korraldused teiste riikidega. Diplomaatia on kõige enam levinud. Riigil on suursaadikud, konsulaadid, kultuuriatašeed teistes riikides, et edendada mõlema riigi ühishuve ja lahendada potentsiaalseid probleeme diplomaatilisel teel. Alliansid (kahe- või rohkemapoolsed) on otsesemad riikidevahelise koostöö vormid (ametlikud ja mitteametlikud kokkulepped teha koostööd sõjalises, majanduslikus ja poliitilises sfääris.). Samuti on lepingud (treaties - sama, ainult et ametlikum ja formaalsem) otsesed riikidevahelise koostöövormid, mis reguleerivad riikidevahelisi igapäevasuhteid (nt vabakaubanduslepped, relvastuse vähendamise lepped, NATO). Sellised
Selle põhjuseks võib olla veoahela osaliste lennugraaikute sobimatus, kokkusobi- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR matud andmetöötlus- ja edastussüsteemid või ekspedeerija/tolli puudulik töö. See on üks oluline põhjus, miks lennukompaniid teevad pidevalt suuri investeeringuid infosüsteemide arendamisse. Alliansid püüavad luua infosüsteeme, kus ühtses arvutivõrgus teevad tööd lennuirmad, ekspe- deerijad ja kaubakäitlusterminalid. Lingid võivad nendest võrkudest viia klientide ja tolliametnikeni. 6.3. Kaubavedu reisi- ja kaubalennukitega On saanud tavaks jaotada lennutranspordiga seotud muud veod kahte kategooriasse –
annaabi.ee 
