võivad tekkida kublad (urtikaaria) Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda ka peavalu. Allergiat tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus ning õhupuudushood. DIAGNOOSIMINE Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid. Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja. Kõige levinum allergia diagnoosimise viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni. Võimaliku allergeeni kohale ilmub suurem punetus ning nahaturse. Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul peab proovima erinevate ainete kasutamist (toiduained, ravimid jne) ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist.
Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi aine suhtes talletub orga-nismi immunoloogilisse mällu ja kui satutakse kokku jälle samade allergeenidega, siis vallandub vastav immunoloogiline reakt-sioon. Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme q Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk
Selle vältimiseks võiks printer-paljundus asuda teises ruumis või siis vähemalt veidikenegi eemal töölauast. Kindlasti peaks seadmetele teostama ka korrapäraselt hooldust. 9. Kontoris töötav raamatupidaja võib kokku puutuda ka erinevate kemikaalidega, näiteks puhastusvahendid. Ohu vältimiseks peavad vahendid olema eraldi kapis ja märgistatud ohumärgisega. 10. Siseruumis töötav isik võib tõsise tervise halvenemise osaks saada ka kokkupuutel erinevate allergeenidega. Neid võivad põhjustada näiteks hallitused liig niiskes ruumis. Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs Kuna raamatupidaja põhitöövahend on arvuti ja tal on istuv töö, siis leian, et ohutusnõuded mida ta peaks järgima tulenevad peamiselt neist ohuteguritest. 1. Arvuti, kui põhiline töövahend peaks olema varustatud kasutusjuhendiga, mis kajastab ohutusnõudeid. Kaitseks võimaliku elektrostaatilise välja ja
/ N a k a t u m i n e R Suitsetamine, Suitsetamine, Ema suitsetamine Sigaretisuitsetamine Külmetus, AIDS, HIV, Haigused, i atmosfääri kaasasündinud raseduse ajal, , keskkonna organismi vaktsineerimatus, meditsiinilised s saastatus, alfa1-antitrüpsiini allergeenidega saastatus, vastupanuvõme alkoholism, protseduurid, k infektsioon, puudulikkus kokkupuude, kutseekspositsioon, langemine, narkomaania, tingimused, i profesionaalsed viirusinfektsioonide sagedased kaasuvad haigused, immuunsupressiivn seisundid,
igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus , peapööritus või iiveldus Sagedamini ilmnevad astmanähud öösel või varahommikul. Allergiline nohu Allergiline nohu on nina-ja ninakõrvalkoobaste limaskesta allergiline põletik. Allergiline nohu esineb 15-20% inimestest. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Allergiline nohu võib olla sesoonne ehk hooajaline või aastaringne. Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on allergeenid ja mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus jt). Sümptomid: rohke vesine eritis ninast, ninasügelus, aevastamine, kipitustunne ninas, ninahingamise takistus. Kasutatud kirjandus: Internet: http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm Eesti Allerigaliidu voldikud:
nimetati allergilist nohu, astmat, ekseemi ja nõgesetõbe. 38% neist vastanutest, kellel on diagnoositud mõni allergiahaigus, peab allergiaga seotud eriarsti kättesaadavust täna Eestis pigem halvaks või halvaks. Uuringu järgi on teadlikkus allergia-alastes küsimustes madal. Üle poole vastanutest (53%) ei osanud öelda, mida saaks teha allergia ärahoidmiseks. Ülejäänud vastajates mainis kõige enam vajadust vältida kokkupuuteid allergeenidega (12%) ja õige toitumise tähtsust (10%), lisaks nimetati allergia vältimiseks vajadust hoida puhtana elukeskkond, parandada ökoloogiat ja tarbida vähem kodukeemiat. Peamine infokanal asjatundliku allergia-alase teabe saamiseks on olnud ajakirjandus (24%), mis näitab allergialiidu teatel perearstide suhteliselt nõrka tööd teadlikkuse tõstmiseks (perearstide ja pereõdede osakaal allergia-alase info allikana 17%). Kõige sagedasemate infokanalitena järgnesid tuttavad
põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Nüüd on allergiat lanoliini suhtes tunduvalt vähem, sest tuntumad kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta. Kosmeetikaallergiale viitavate haigusnähtude tekkimisel, tuleb loobuda kahtlasest kreemist, seebist või üldse kogu kosmeetikast ja pöörduda arsti poole. Antihistamiinsed ravimid ei ole selle allergia vormi korral alati efektiivsed. Haiguse põhjuste selgitamiseks tehakse spetsiaalsed aplikatsioonitestid, erinevate kosmeetiliste allergeenidega. Proovid kahtlustatava kosmeetikatootega jäävad sageli pseudonegatiivseks, sest häired põhjustavat allergeeni võib tootes olla liiga väheses kontsentratsioonis. TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad.
¤ Puhas ja värske õhk ¤ Kontrolli toote tutvustust ¤ Ohutu olmekeemia ¤ Tervislik toit ¤ Lemmikloom ei ole alati meie sõber ¤ Liigu terviseks ¤ Õige elukutse ¤ Ei tubakasuitsule 2. ALLERGILINE NOHU Allergiline nohu on nina- ja ninakõrvalkoobaste limaskesta allergiline põletik. Allergiline nohu esineb 15-20% inimestest. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on: Allergeenid puude ja taimede õietolm olmetolmud ja kodutolmulest loomade (kass, koer, hobune) karvad ja nahaosakesed hallitusseente eosed ravimid (aspiriin jt.) keemilised ained, toiduained ja toiduainetes sisalduvad lisandid. Mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus ja temperatuur, füüsiline koormus jt.)
ravimite tarbimise vältimine Kopsuemfüseem Suitsetamine, tolmune keskkond, Valida puhta õhuga elukeskkond, vastav ohtlik on nii anorgaaniline kui elukutsevalik, respiraator orgaaniline (jahutolm, õietolm) tolm Allergia Varases elueas kokkupuude Vältida kokkupuudet allergeenidega, allergeenidega, nende tungimine ravimite kasutamine, mis kiiresti organismi sisekeskkonda, tugeva pärsivad allergiahoo edasiarenemist, immuunsüsteemi olemasolu organismi järkjärguline kohandamine üha suurenevate allergeeniannustega,
Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris. Tihti esineb ristuv allergia teiste varajaste õitsejatega. Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu. · Kask Erinevate kaseliikide õietolm on väga agressiivne ja laialt levinud allergeen. Põhiline õitsemisaeg on aprillist juunini, mil õietolmu kontsentratsioon õhus on kõige kõrgem. Kuna kase õietolmu allergeenne ehitus sarnaneb mitmete puu- ja juurviljade allergeenidega, siis võivad kase õietolmu allergia all kannatavad inimesed olla allergilised ka õuna, kiivi, tomati, porgandi jt puu- ja juurviljade vastu. · Heintaimed ja teraviljad Kõige levinumad õietolmuallergeenid. Heintaimede liigid on omavahel nii lähedalt suguluses, et immuunsüsteemil on peaaegu võimatu neid eristada. Nii et kui inimene on ühe heintaime vastu allergiline, siis on ta tavaliselt allergiline ka kõigi teiste heintaimede ning olulisemate teraviljasortide vastu
· milliseid toiduaineid on haige kasutanud viimastel päevadel (see on enne haigusnähtude ilmnemist); · kas ta kasutas enne allergianähtude ilmnemist mingeid ravimeid; · milliseid haigusi põeb (on põdenud); eriti olulised on kroonilised põletikukolded (hambad, põskkoopad jne.). Kahtlustatavast allergeenist hoidudes (eriti toidu ja ravimite ning keemiliste ainete puhul) peaksid haigusnähud taanduma. Toeks on nahatestid allergeenidega. Selleks kasutatakse kas standardallergeene või toob haige oma kodust (töölt) kaasa materjali (keemilise aine) nahatestide tegemiseks. Nahatestid tehakse allergoloogia kabinetis või kui haigus on seotud kutsetööga, siis kutsehaiguste haiglas (Tallinnas). Välistest allergeenidest tingitud allergia aluseks on enamasti kiiret tüüpi reaktsioon ja nii saab nahatestide vastuse 15-20 minutiga. Paraku ei õnnestu mitte
II. KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus. III. RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel. Astmahooge vallandavad tegurid: Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega. Kehaline pingutus Külm õhk Respiratoorsed viirusinfektsioonid Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt. Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad
Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : - vajab haiguse tekkeks pärilikku eelsoodumust. Ja vastavalt mõjuvat keskkonda. 1. hüpertoonia(kõrgvererõhutõbi) väär toitumine (sool ja rasv) 2. II tüüpi diabeet suhrute liigtarve 3. Skisofreenia stressirohke keskkond 4. Reuma pidev külmetamine ja suur füüsiline koormus 5. Astma tolmune, allergeene sisaldav keskkond. 6. Allergia järjepidev kokkupuude allergeenidega. 7. Kasvajad kantserogeenidega pidev kokkupuutumine. NB! Enamus inimesi sureb multifaktoriaalsetesse haigustesse. 16 Populatsiooni geneetika : - uurib alleelide arvukust geenifondis. - Uurib geneetilist struktuuri. - Uurib tegureid. Mis mõjutavad populatsioonis toimuvaid geneetilisi protsesse. · põhiseadused tuletati XX saj. Algul(Hardy-Weinbergi seadus)
Marjadest, puu- ja aedviljadest osutuvad tekitajateks maasikad, vaarikad, sõstrad, kirsid, õunad, aprikoosid, apelsinid, sidrunid , tomatid, pähklid, kurgid, sõltuvalt koostisest ka erinevad joogid.. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. 1. Laps võib sensibiliseeruda juba emapiimaga saadud antikehadega. Seetõttu teades ema allergilist seisundit, tuleb olla ettevaatlik või vältida kontakti ema allergeenidega. Lihtsam on seda teha toiduallergia korral. 2. Allergilise reaktsiooni ilmnemisel antihistamiinsed ravimid, millest tuntuim on klaritiin. 3. Glükokortikoidid – need on neerupealiste koore hormoonpreparaadid (prednisoloon, deksametasoon, nende derivaadid). Nad blokeerivad ensüüm fosfolipaas A2 , mistõttu jäävad tekkimata reaktsiooni esile kutsuvad aktiivsed ained prostaglandiinid ja leukotrieenid
Kublad võivad tekkida ka limaskestadele- kõrisse, keelele, bronhidesse ja soole limaskestal võib see põhjustada lühiaegset kõhulahtisust. Lastel põhjustavad nõgestõbe kõige sagedamini ravimid. (võivad põhjustada ka keemilised ained, toiduained, putukahammustused, vaktsiinid, sooleparasiidid, suhkurtõbi, neeruhaigus jm) 8. Millised on allergia dgn-se põhimõtted? Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid ja kaebused. Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja. Kõige levinum allergia diagnoosimise viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni. Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul peab proovima piirata erinevate ainete kasutamist ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist. Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus. 9
(eriti halb, kui tegu on lõhustamata valkudega) veres hakkavad ringlema võõrvalgudtekivad antikehad ja organism on sensibiliseeritud. Sagedasemad tekitajad: lehmapiim, kanamunad, kalad, maasikad, vaarikad.. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted: Laps võib senisibiliseeruda juba emapiimaga saadud antikehadega. Ema allergiat teades tuleb olla ettevaatlik või vältida kontakti ema allergeenidega Allergilise reaktsiooni ilmnemisel kasutada o antihistamiinseid ravimeid (Claritine) o Glükokortikoidid – neerupealiste koore hormoonpreparaadid. Kindlasti peab kasutama anafülaktilise šoki korral, kõri turse või hingamisteede tugeva turse korral. Inimesed, kes 43
Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : - vajab haiguse tekkeks pärilikku eelsoodumust. Ja vastavalt mõjuvat keskkonda. 1. hüpertoonia(kõrgvererõhutõbi) väär toitumine (sool ja rasv) 2. II tüüpi diabeet suhrute liigtarve 3. Skisofreenia stressirohke keskkond 4. Reuma pidev külmetamine ja suur füüsiline koormus 5. Astma tolmune, allergeene sisaldav keskkond. 6. Allergia järjepidev kokkupuude allergeenidega. 7. Kasvajad kantserogeenidega pidev kokkupuutumine. NB! Enamus inimesi sureb multifaktoriaalsetesse haigustesse. Populatsiooni geneetika : - uurib alleelide arvukust geenifondis. - Uurib geneetilist struktuuri. - Uurib tegureid. Mis mõjutavad populatsioonis toimuvaid geneetilisi protsesse. · põhiseadused tuletati XX saj. Algul(Hardy-Weinbergi seadus) · seaduse tuletamiseks lähtusid nad IDEAALSE POPULATSIOONI mõistest. Ideaalse populatsiooni tunnused : · isendite arv on lõputu
C. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Sensibiliseerimine: ülitundlikkuse kujunemine, mis tekib kokkupuutel allergeeniga. Allergilise seisundi teke. Selleks on vajalik teatud peiteperiood Desensibiliseerimine: seisundist välja toomine (nt anafülaktilisest šokist) D. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Laps võib sensibiliseeruda juba emapiimaga saadud antikehadega. Ema allergiat teades tuleb olla ettevaatlik või vältida kontakti ema allergeenidega Allergilise reaktsiooni ilmnemisel kasutada: o antihistamiinseid ravimeid (Claritine) o Glükokortikoidid – neerupealiste koore hormoonpreparaadid. Kindlasti peab kasutama anafülaktilise šoki korral, kõri turse või hingamisteede tugeva turse korral. Inimesed, kes teavad oma allergiaid, peaksid seda igaks juhuks endaga kaasas kandma (eriti minnes kohtadesse, kuhu kiirabi piisavalt kiiresti jõuda ei pruugi)
annaabi.ee 
