2 Hetkkiirendus a = lim Dv 2 dv dr Dt 0 Dt a= = 2 dt dt a v a v kiirenev liikumine aeglustuv liikumine 2.3 Konstantse kiirendusega liikumine (a = const) Algmomendil, kui t0=0, siis v=v0 (algkiirus): v-v a = t 0 at = v - v0 v = v0+at v vk= Dx = v + v0 x - x0 vk= ; t ; 2 Dt
Kui pika tee mootorrattur pidurdamise ajal läbis ? v0=30m/s s= a= a= t=30 s= v=10m/s s=? V: Pidurdamise ajal läbi mootorrattur 599,7m 4. Arvutage keha liikumisel ajavahemikult t=2 kuni t=7 tehtud töö, kui tema kiirus on ja talle mõjuv jõud avaldub valemiga . t1=2 t2=7 A=? A= A= V:Tööd tehtid -270J 5. Koostage keha liikumisvõrrand, kui tema kiirendus on ja kiirus hetkel on . Liikumise algmomendil t=0 asus keha punktis koordinaatidega x=2, y=-5, z=-8. t=0 x=2 vx=v0x+at t=0 vx=7 y=-5 vox=7-4*0=7 x0=x-voxt- t=0 z=-8 x0=2+7t+2t2 ----- vy=v0y+ayt t=0 vy=-18 ay=-2 v0y=-18-(-2)*0=-18 y0=y+v0yt- t=0 y=-5 y0= -5-((-18)*0)-(- y=-5+(-18*t)+( - zy=z0y+a2t t=0 a2=0 v0z=0-(0*0)=0 z=z-v0zt t=0 z0=-8-0-0=-8 6
Mitteühtlane liikumine on selline, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib mitte võrdsed teepikkused. Nt: kõndiv joodik. 4. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mis toimub muutumatu kiirendusega. Nt: pidurdav auto. 5. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemiks nim. taustkeha, mis on ühendatud koordinaadistiku ja ajamõõtjaga. 6. Mis on nihe? Nihkeks nim. suunaga lõiku, mis ühendab keha asukoha mingil algmomendil hilisema momendi asukohaga. 7. Mis on/mida näitab hetkkiirus? Hetkkiiruseks nim. sellist kiirust, mida keha omab antud trajektoori punktis. (Seda näitab nt auto spidomeeter.) 8. Mis on/mida näitab kiirendus? Kiirendus on vektorsuurus, mida mõõdetakse kiiruse muutumisega ajaühikus. (Näitab kiiruse muutumise kiirust.) 9. Mis on trajektoor? Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nt: maantee, mida mööda sõidab auto. 10. Mida näitab keskmine kiirus?
1. Termostaadi reguleerisin juhendaja poolt antud temperatuurile . 2. Termostaati asetasin 100 ml kolbi destilleeritud veega. 3. Lülitasin sisse arvuti ja käivitasin programmi PicoLog ning seadistasin selle vastavalt etteantud juhistele. 4. 50 ml-se mahuga mõõtekolbi mõõtsin 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsin kriipsuni eelnevalt termostateeritud destilleeritud veega. 5. Etaanhappe lahustumise algmomendil (kui pool oli ära kallatud) käivitasin stopperi ja lasin sellel seiskamata käia katse lõpuni. 6. Stopperilt fikseerisin lahustumise alguse ja lõpu. 7. Lülitasin sisse juhtivusmõõtja ja alustasin juhtivuse registreerimist. 8. Fikseerisin stopperi näidu sel momendil. 9. Kui juhtivus oli jäänud konstantseks, peatasin juhtivusmõõtja. Saadud tulemuste tabeli salvestasin mälupulgale. Valemid
Poolestusaeg On ajavahemik, mille jooksul radioaktiivse aine mass väheneb kaks korda Näiteks kui alustame 1000 radioaktiivse tuumaga, on poolestusaja möödudes alles 500 tuuma, 2 poolestusaja möödudes 250 tuuma, kolme poolestusaja möödudes 125 tuuma jne. ehk , kus N allesjäänud radioaktiivsete aatomite arv, N0 radioaktiivsete aatomite arv algmomendil, t ajavahemik, T poolestusaeg Massidefekt - tuuma seisumass - prootoni seisumass - neutroni seisumass Z - laenguarv N - neutronite arv Nukleonite summaarse massi ja tuuma massi vahet nimetatakse massidefektiks . Mass on samaväärne energiaga.
määramine. APARATUUR Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. TÖÖ KÄIK Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Asutakse elektrijuhtivuse mõõtmisele. Registreeritakse erijuhtivus sõltuvalt reaktsiooniajast
Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uuritava
(äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan- happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli.
jälgida ilma, et peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Katse käik Reguleerisin termostaadi 30C juurde. Kui termostaat oli saavutanud sellise temperatuuri, panin sinna kolvi destilleeritud veega ning sättisin arvutis valmis programmi ,,PicoLog". Mõõtsin 50 mL-sse mõõtekolbi 6 ml äädikhappe anhüdriidi ja täitsin seejärel kolvi õige mahuni termostaadis olnud destilleeritud veega, kusjuures etaanhappe lahustumise algmomendil käivitasin stopperi. Stopperi jätsin käima kuni katse lõpuni. Stopperilt sain fikseerida ka lahustumise alg- ja lõppmomendi. Juhtivusnõu loputasin uuritava lahusega ja seejärel täitsin sellesama lahusega. Asetasin juhtivusnõu termostaati ja loksutasin, et saavutada püsivat temperatuuri. Lülitasin sisse juhtivusmõõtja, alustasin mõõtmist programmiga ning fikseerisin sellele vastava aja ka stopperi. Selle põhjal sain hiljem ühisele ajateljele viia käsitsi fikseeritud ja
proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan-happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli.
kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et
kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et
Rutherford tegi radioaktiivsete ainete lagunemise uurimisel katseliselt kindlaks, et radioaktiivsete ainete aktiivsus väheneb aja jooksul. Poolestusaeg on kindel aeg, mille jooksul iga radioaktiivse elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest radioaktiivsetest aatomitest.Iga elemendi poolestusaeg on erinev, see võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.Radioaktiivse lagunemise matemaatiline avaldis. Olgu algmomendil (t=0) radioaktiivsete aatomite arv Nnull. Poolestusaja möödudes on nende aatomite arv Nnull /2. Järgmise poolestusaja möödudes on radioaktiivsete aatomite arv 1/2*Nnull/2=Nnull/4=Nnull/2 ruudus. Aja t=nT möödudes see tähendab n poolestusaja ja T möödudes, on allesjäänud radioaktiivsete aatomite arv N=Nnull*1/2, sest n=t/T, siis N=Nnull 2-t/T. See ongi radioaktiivse lagunemise põhiseadus. Valemi järgi leitakse lagunemata aatomite arv mis tahes ajahetkel
„PLW Recorder“. Nüüd tuleb teha uus fail andmete jaoks. Selleks klõpsata „File“ ja rippmenüüst „New data“ ning kirjutada faili nimi (kuupäev ja oma nimi), seejärel „save“. Nüüd on programm valmis juhtivuse mõõtmiseks. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. Loksutamisel tekib hägu ja hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks. Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et elektroodid oleks kaetud vähemalt 1 cm paksuse lahuse kihiga
Nüüd tuleb teha uus fail andmete jaoks. Selleks klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New data" ning kirjutada faili nimi (kuupäev ja oma nimi), seejärel ,,save". Nüüd on programm valmis juhtivuse mõõtmiseks. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et
nitrifikatsiooni inhibiitorit, täidetakse ääreni anumasse, mis jäetakse 7-ks päevaks 20 kraadi juures pimedusse. Enne ja pärast 7 päeva seismist mõõdetakse proovis olev hapnikuhulk. KHT on hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris proovis sisalduvate ainete keemiliseks oksüdeerumiseks tugeva oksüdeerija (K2Cr2O7) toimel, kulunud hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks. Biolagundatavuse indeks: BHT7 / KHT. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool algmomendil olemas olnud aine hulgast. Aine vastab püsivuse (P) kriteeriumile, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: Selle lagunemise pooletusaeg t1/2 merevees on pikem kui 60 päeva; t1/2 mage või suudmevees on pikem kui 40 päeva; t1/2 meresettes on pikem kui 180 päeva; t1/2 mage- suudmevee settes on pikem kui 120 päeva; t1/2 pinnases on pikem kui 120 päeva. Püsivad orgaanilised saasteained: lagunevad keskkonnas väga aeglaselt;
Nüüd tuleb teha uus fail andmete jaoks. Selleks klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New data" ning kirjutada faili nimi (kuupäev ja oma nimi), seejärel ,,save". Nüüd on programm valmis juhtivuse mõõtmiseks. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisamisel on selgesti näha kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. Juhtivusnõu loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega nii, et
Teades nähtuste põhjust , teame seaduspärasust, kuidas nähtused kulgevad ning milline on nende ajaline järgnevus. Selline teadmine annab võimaluse ennustada antud nähtuste (põhjusele) järgnevat nähtust (tagajärge). Füüsikalised seadused väljendavad nähtuste põhjuslikke seoseid. Nextoni II s väljendab põhjulikku seost keha kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel, saab ennustada keha käitumist härgmistel ajamomentidel , kui on teada tema kiirus ja asukoht mingil fiktseeritud algmomendil. Ohmi s aga võimaldab ennustada, kuidas muutub juhet läbiva elektrivoolu tugevus, kui muuta juhtme otstele rakendatud pinget jne. Kõik ajaliselt üksteisele järgnevad sündmused ei ole põhjuslikus seoses, st et ajaliselt varem toimunud sündmus ei pruugi põhjustada järgnevat. Nt Öö ja päeva vaheldumine. Päev ei ole iseenesest öö põhjuseks, vaid Maa pöörlemine ümber oma telje kutsub esile öö ja päeva vaheldumise. Põhjuslik seos
ei kontrolli parameetri väärtusi ja selleks, et säilitada etteantud väärtus peab ta olema väga täpne. Selline regulaator reageerib ainult ühele signaalile. Kui aga tekib teine signaal siis sellele peab olema oma regulaator. Sellepärast ei kasutata seda regulaatorit eraldi vaid koos esimese printsiibiga, reguleerimisparameetri parandamiseks. 3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel.
ei kontrolli parameetri väärtusi ja selleks, et säilitada etteantud väärtus peab ta olema väga täpne. Selline regulaator reageerib ainult ühele signaalile. Kui aga tekib teine signaal siis sellele peab olema oma regulaator. Sellepärast ei kasutata seda regulaatorit eraldi vaid koos esimese printsiibiga, reguleerimisparameetri parandamiseks. 3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel.
Leiame erilahendi See erilahend vastab tingimustele , asendades leitud erilahendi u algsesse võrrandisse, saame: , siit , seega 6. Näited protsessidest, mida kirjeldavad esimest järku dif.võr. Kui mingis protsessid vaadeldav suurus, kasvab või kahaneb kiirusega, mis on võrdne selle suurusega, siis saame võrrandi: (6.1) Vaatleme radioaktiivset lagunemist: Olgu m radioaktiivse aine mass momendil d ja radioaktiivse lagunemise koefitsient, siis saame: (6.2) Siit , seega . Kui algmomendil t0=0 oli algmass m0, siis m0=Ce0=C. (6.3) matemaatiline mudel. Radioaktiivseid aineid iseloomustatakse pooldumisajaga T, pärast mida on järel vaid pool esialgsest ainest. , siit (6.4) 7. Bernouille võrrand Def 7.1 bernouille võrrandiks nim võrrandit, mis omab kuju: (7.1) , kus , . Jagades võrrandi mõlemad pooled yk, saame: Võtame , siis , seega . Asendame (7.2), saame lineaarse võrrandi z suhtes: (8.3) . Praktiliselt lahendatakse Bernouille nii nagu lineaarne võttes . 8
või süsteemi dünaamika. Mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht suvalisel ajahetkel. Oletame, et meil on paigalseisev taustkeha, mille mingi punktiga on ühendatud koordinaatteljestiku alguspunkt. Olgu meil tegemist ühemõõtmelise liikumisega st., et on tegemist ainult x-teljega. Alustagu keha liikumist selles taustsüsteemis kiirusega v(0) (algkiirus). Olgu keha algkoordinaat x(0) ja keha koordinaat ajahetkel t (keha liikumise algmomendil loeme t=0) x. Keha nihke s saame leida koordinaatide kaudu ja s=x-x(0). Sellisel juhul saame keha koordinaadi ajahetkel t leida valemiga x=x(0)+v(0)t+ at²/2 s- nihe l- teepikkus v- kiirus t- aeg v(kesk.)- keskmine kiirus a-kiirendus v- lõppkiirus v(0)- algkiirus Kehade vastastikmõju Mass- Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: 1) mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust
avadesse. Nukksidurid Koosnevad kahest poolest, mille laugpindadel on nukikujulised kõrgendid. Siduri sisselülitamisel haakuvad kõrgendid moodustades jäiga sidestuse. Hõõrdsidurid On võllide sujuvaks ühendmaiseks koormuse all. Pöördemoment kantakse üle siduri tööpindade vaheliste hõõrdejõudude toimel. Hõõrdejõudude suurendamiseks on üks ketas enamasti friktsioon kattega. Siduri tööpinnad surutakse ühe või mitme vedruga teineteise vastu. Lülitamise algmomendil sidur libiseb ja veetav võll hakkab sujuvalt ilma löökideta pöörlemma. Kui sidur on sidestanud siis libisemist enam pole ja mõlemad võllid pöörlevad ühesuguse sagedusega. Ülekoormamisel hakkab sidur libisema ja hoiab ära masina purunemise. Nukk-kaitse sidur Kasutatakse kõigerohkem põllutöö masinatel ehituselt on sarnased nukk siduriga. Erinevus on selles, et puudub juhtimis mehhanism ja siduri pooli surub teineteise vastu kindla pingsusele reguleeritud vedru. Vabakäigu sidur
Laagrite pinge reguleeritakse laagrite sisemiste rõngaste vahele asetatavate tihenditega. Laagrite eelpinge suurust kontrollitakse võlli laagritel pöörlemist takistava momendi järgi. Selleks tuleb tuleb peaülekande korpuse otsmuhv kinnitada kruustangide vahele ning, kinnitatud võlli ääriku avasse dünamomeetri konksu või liigutava raskusega hoova, panna võll pöörlema. Selle juures tuleb võlli pöörlemis takistuse suurus lugeda dünamomeetri või haava skaalalt mitte liikumise algmomendil vaid võlli püsival pöördumisel. Korrutades võlli pöörlemiseks vajaliku jõu kilogrammides konksu kinnituskoha ja võlli telje vahelise kaugusega (raadiusega) meetrites saame võlli pörlamist takistava momendi suuruse. Kui laagrite pöörlemistakistus on normi piires, tuleb mutri asend võlli suhtes märkida kärnidega. Alles pärast seda võib mutri lahti keerata, paigaldada tihendi kaanega ning, keeranud mutri kärnideni kinni, splintida.
resultandiga. Liikumatut punkti, mille ümber toimub tundliku elemendi pöörlev liikumine, nimetatakse riputuspunktiks. Selles punktis lõikuvad tundliku elemendi teljed x, y, z. Kõige lihtsam moodus jõu tekitamiseks, mis paneb tundliku elemendi järgima tõelise meridiaani pöörlemist, on tundliku elemendi raskuskeskme langetamine riputuspunkti suhtes. Joon 9 Oletame, et algmomendil on tundliku elemendi peatelg paralleelne tõelise horisondiga ja kineetilise momendi vektor H on suunatud ida poole. Punkt O on tundliku elemendi riputuspunkt, mille ümber tundlik element võib pöörelda igas suunas. Punkt G on tundliku elemendi raskuskese. Vahemaad a riputuspunkti ja raskuskeskme vahel nimetatakse metatsentriliseks kõrguseks. Tundlikku elementi selles asendis võib vaadelda kui vaba vurri, sest raskusjõud on suunatud mööda püsttelge ja läbib
peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm Lahustumise alguse ja lõpu hetkede keskmine loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik mär Katseklaas ja andur loputatakse uuritava lahusega ja seejärel täidetakse sama lahusega. K
Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stoppe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõ 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriip temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatak lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumis vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppmomendiks.) L loetakse reaktsiooni alguseks. See kõik märgitakse protokolli. Katseklaas ja andur loputatakse uurit Katseklaas koos anduriga asetatakse termostaati ja loksutatakse selles 2 minutit püsiva temperatu elektrijuhtivuse mõõtmisele
m Kerge on veenduda, et samale lõpptulemusele (4.56) jõuame ka siis, kui joonistame masspunkti mõnda teise, näiteks neljandasse veerandisse (see jääb iga lugeja ise- seisvaks ülesandeks). Näide 4.11 Punkt M massiga m liigub sirgel, mis läbib punkte A ja B. Punkti A koordinaadid on ( -l ; 0) , punkti B koordinaadid (3l ; 0) . A ja B tõmbavad punkti M külge jõududega, mis on proportsionaalsed kaugustega vastavalt punktidest A ja B, võrdetegur on mõlemal juhul k 2 m . Algmomendil oli masspunkt M punktis M0, mille koordi-naadid on (l ; 0) ja ta suundus kiirusega v0 punkti A poole. Leida masspunkti M liikumise seadus. Lahendus J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 38 Teeme joonise, kandes sellele ka mõlemad tõmbejõud FA ja FB . Rohkem jõudusid punktile ei mõju. Masspunkti M joonistame x-telje positiivsele poolele, sel
täielikult aurustunud. Niiskeks auruks nimetatakse auru, mis kujutab endast kuiva auru ja kuna vee mehhaanilist segu. Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega, mis tähistatakse X. Kus 1kg niisket auru sisaldab 0,85kg kuiva auru ja 0,15kg vett. Kui suur on kuivusaste X = 85% Parameetriteks, mis määravad ära kuiva küllastunud auru oleku on kas küllastus temperatuur või küllastusrõhk . Nende parameetritega on määratud vee olek keemise algmomendil (st. Küllastusolekus). Niiske auru olek on määratud üheaegselt kahe parameetriga.nendeks parameetriteks võib olla: 1. 2. 3. 4. 5. Kuiva küllastunud auru olek on väga ebastabiilne olek. Kuiva küllastunud auru kuumutamisel muutub ta ülekuumendatud auruks, samal rõhul. Kui seda kuiva küllastunud auru jahutada, siis ta muutub niiskeks auruks, samal rõhul. Ülekuumendatud auruks nimetatakse auru, mille
vurriga kompassil vurride kineetiliste momentide vektorite resultandiga. Liikumatut punkti, mille ümber toimub tundliku elemendi pöörlev liikumine, nimetatakse riputuspunktiks. Selles punktis lõikuvad tundliku elemendi teljed x, y, z. Kõige lihtsam moodus jõu tekitamiseks, mis paneb tundliku elemendi järgima tõelise meridiaani pöörlemist, on tundliku elemendi raskuskeskme langetamine riputuspunkti suhtes. Joon 9 Oletame, et algmomendil on tundliku elemendi peatelg paralleelne H tõelise horisondiga ja kineetilise momendi vektor on suunatud ida poole. Punkt O on tundliku elemendi riputuspunkt, mille ümber tundlik element võib pöörelda igas suunas. Punkt G on tundliku elemendi raskuskese. Vahemaad a riputuspunkti ja raskuskeskme vahel nimetatakse metatsentriliseks kõrguseks. Tundlikku elementi selles asendis võib
vähendatakse kütuse hulka ja seega kütuse sissepritse nurka. • Puuduseks on plunzeri aeglustuv liikumine aktiivkäigu lõpus, mis võib põhjustada kütuse ebabiisava kvaliteedi kõigil mootori põõretel. • PLUNZERI LÕPUMOMENDIGA REGURITAV KKP: • Kasutatakse mittereverseeritavates ja kindlate põõretega töötavates diislites (diiselgeneraatorid) • Puuduseks on kütuse surumise algmomendil on plunzeri kiirus väike ja see tõttu ka kütuserõhk pihustis pihustuse alguses väike, mille tulemusel väikesel koormusel võib pihustus kvaliteet jääda ebepiisavaks. • PLUNZERI ALG JA LÕPPMOMENDI REGULEERIMISEGA KKP: • Kasutatakse kaasaegsetes eriti aeglasekäigulistes raskel kütusel töötavates peamasinates, millede sissepritse eelnurk on väike (VV pöördenurk 4 8º)
Reaktsiooni järk on siin määratletud kui eksponentide summa kiirusvõrrandi kontsentratsiooniliikmes. Üldjuhul võib kiirusvõrrand olla keerulisem algebraline avaldis murdarvuliste eksponentidega. Nulljärku reaktsiooni kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonist. Esimest järku reaktsiooni jaoks –dC/dt = kC ja siit tuleneb ln C/C = – kt ja edasi reaktsiooni poolestusaeg kui aeg, mille vältel reageerib pool reaktsiooni algmomendil olemasolevast ainehulgast: t 1/2 = 0,693/k, [s], k [s-1]. Reaktsiooni kulgemiseks on vajalik, et reagentide molekulid põrkumisel omaksid vajalikku nn. aktivatsioonienergiat (ja sobivat orientatsiooni). Madalama aktivatsioonienergiaga reaktsiooni jaoks on reaktsioonikiirus suurem. Aktivatsioonienergiat (G) määratakse reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvusest:
Juhul kui D C = c [ ] D siis t x x C 2C =D 2 t x juhul kui D ei sõltu kontsentratsioonist, siis Piiramatu difusandi allika juhul, kui lisandi kontsentratsioon pinnal on konstantne, ja tehes eeldused et, lähte kontsentratsioon on ühtlane ja võrdub C o ; x = 0 pinnal ja suurendab materjali mahtu; t = 0 protsessi algmomendil, Saame ääretingimusteks kui t = 0, siis C = C o kogu materjalis 0 x , kui t > 0, siis C = C s punktis x = 0 ja C = C o punktis x = . Lisandi kontsentratsioonid materjalis erinevatel ajahetketel ja sügavustel avalduvad mittestatsionaarsel difusioonil järgneva valemiga (joonis 4.14) C x - Co x = 1 - erf C s - Co 2 Dt kus, C s - pinnakontsentratsioon; 53
annaabi.ee 
