esimesest elusolendist tänapäevani. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres. Maakera ajalugu jaotatakse erinevateks aegkondadeks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima. Mis tähendab et nad said hakata tootma hapniku. Esimesed taimed olid vetikad. Suurema osa ajast arenes elu vees , sest maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Kes maismaale minna tahtis pidi harjuma uute tingimustega.300350 mlj aastat tagasi katsid maad
Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur
aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed Esimesed selgroogsed (500) olid kalad Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad Keskaegkonnas oli sauruste ajastu, Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega . Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad Esimesed taimed olid vetikad.
Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse arengut liikidest põlvnemise kaudu nim. Bioloogiliseks evolutsiooniks. Selle evolutsiooni tulemusena: tekivad uued liigid ja organisimid kohastuvad keskkonna muutustega. Liikide tekkimine Esimesed elusorganismid olid väikesed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele.Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Esimesed taimed olid vetikad. Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Inimene on maal eksisteerinud u 5-7 miljonit aastat. Koostajad
sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Neist toodetakse agarit kallerduvat ainet, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Rohevetikad üle 8000 liigi, enamik elab magevetes, vähemal määral leidub neid ka mullas, puutüvedel ja isegi lumel. Rohevetikate seas on nii üherakulisi, koloonialisi kui hulkrakseid vorme. Osa rohevetikaid elab sümbioosis vees elavate algloomadega, selgrootute või seentega. Rohevetikad on taimedele väga sarnased, sisaldavad sama tüüpi klorofülli ning plastiidides sisalduv säilitusaine on tärklis. On liike mis suudavad taluda madalaid temperatuure, tugevat päikesekiirgust, erakordselt madalat toitainete taset. Osad võimelised kasvama lumel, põhjustades lume värvumise punaseks, roheliseks või oranziks. Koloonialine kerasviburlane kuulub rohevetikate hulka, koloonia moodustub kuni
Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9. Kuidas refleksid toimivad? Toimivad närvisüsteemi vahendusel. Väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. 10. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid- keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. 11. Millega peab organism võitlema? Bakterite, haigustekitajate ja algloomadega. 12. Millised on inimese kaitsemehhanismid? 1. kaitseliin- nahk (+rasu, higi, bakterid), maohape, limaskeestad, sülg, pisaravedelik -Limaskestad ja nahk kaitsevad organismi sissetungijate eest. -Head bakterid vs halvad bakterid. 2. Kaitseliin- õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immuunsus ehk kaasasündinud immuunsus, põletik, leukotsüüdid (valgelibled) -Viirus pääseb siiski läbi -Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid
Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protiste uurivat teadusharu nimetatakse protistoloogiaks. Protistid ei ole monofüleetiline rühm. Üldnimetuse "protistid" alla kuulub hulk eukarüootide domeeni kuuluvaid riike, mis on tihtipeale teineteisest erinevamad kui näiteks loomad ja taimed. Protistid on nii geneetiliselt kui ka välis- ja siseehituse poolest palju kordi mitmekesisemad kui seda on taimed, loomad või seened. Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse vahel protoozoloogiaks (rühma ladinakeelse nimetuse Protoza järgi. Kuigi protistid kindlasti ei ole taimede, loomade ja seentega võrreldav rühm, kasutatakse terminit "protistid" tihtipeale lihtsustava üldnimetusena eukarüootide kohta, kes ei kuulu kolme eelpoolmainitud riiki. Protistid elavad pea kõikjal kus on vaba vett. Paljud protistid, eelkõige vetikad, on olulised primaarprodutsendid ning moodustavad tähtsa osa ookeanide planktonist
veel sellest et liikidel on ühised esivanemad. Darwini põhiline erinevus varasemast on selles, et ta hakkas kohe mõtlema ka põhjustele. 9.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal- Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 10.kuidas võis kujuneda hulkraksus- Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga üherakulised organismid (sarnasesid algloomadega) hulkraksed organismid (vetikad) 11.Millised organismid moodustasid esmase taimeriigi Maal, milles seisnes nende tähtsus- Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. 12.Kirjelda taimeriigi evoluts.- Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. 450 mil a. tagasi tekkisid esimesed maismaataimed eostaimed(kujunes tugev vars ja tüvi)
Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või seentega. Teada üle 8000 liigi. Sisaldavad klorofülli ja säilitusaines on tärklis. Nende seas on liike, kes taluvad madalaid temperatuure ja tugevat päikesevalgust. 5. Tüsenteeria siseamööb- elutseb pime- ja käärsoole valendikus ning mõnikord maksas. Parasiit kinnitub soole seinale ja hakkab tootma tugevatoimelisi ensüüme, mis lagundavad valke. Need ensüümid kahjustavad soole epiteeli ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid. 6
loomad. Esimesed elusolendid ilmusid Esimesed maismaaloomad olid Maal umbes 3,7 4 miljardit kaladest arenenud neljajalgsed. aastat tagasi. Viimane suurim bioloogiline areng Kogu elu arenes tükk aega ainult oli inimese teke. vees. Esimesed organismid olid ainuraksed, kellest arenesid hulkraksed organismid. Esimesed ainuraksed organismid sarnanesid tänapäevaste algloomadega. Veest sattusid maismaale esimesena vetikad, millest ajapikku arenesid sõnajalad, osjad ja kollad. Taimed Esimesed taimed olid vetikad. Pikka aega arenes elu ainult vees. Kaua kestnud arengu järel ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Siluri ajastul ( 440 417 mln a tagasi) asustasid Maa taimed ja lülijalgsed. Vetikatest arenesid lihtsamad taimed: sõnajalad, osjad ja kollad.
Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid Patogeenid haigustekitajad neid on väga vähe bakterite üldhulgas. Bakterite kasutamine a) Ajalooliselt
Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a. tagasi). Esimesed taimed olid vetikad. Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Maismaale asumiseks pidid
Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke
polümeeri ligniini. Seega on taimses massis suhe C : N kõrge, ületades sageli suhet 40 : 1. Bakterites, seentes ja loomades ületab C aatomite suhe N aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO, CH, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral.
kujunenud varem eksisteerinud liikidest 12) Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal? Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 13) Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus? Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga üherakulised organismid (sarnasesid algloomadega) hulkraksed organismid (vetikad) 14) Millised organismid moodustasid esmase taimeriigi Maal, milles seisnes nende tähtsus? Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. 15) Millal toimus esimeste taimede siirdumine maismaale, kirjelda neid taimi, kuidas neid nimetati? Esimesed maismaataimed olid ürgraikad (umbes 450 miljonit aastat tagasi). Need olid
süües või sellise looma lihaga kokku puutunud söögiriistu (nt nuga, lõikelauda) kasutades. Paljudel inimestel ei põhjusta see nakkus mingeid vaevusi ja inimene võib olla parasiidiga nakatunud, ilma et ta ise seda teaks. Aja jooksul aga organism nõrgeneb ning tekib näiteks kerge palavik, üldine nõrkus, lihasvalud ning kaalulangus. * Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud? Mil viisil saab vältida nakatumist erinevate algloomadega? Lisa Lõunamaades on väga ohtlik haigus malaaria, mida põhjustab samuti parasiitne algloom ja mida levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad hallasääse kehas ainult neis piirkondades, kus keskmine õhutemperatuur ei lange mitme kuu vältel alla +15 °C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. Malaaria on nakkushaigus, millele on iseloomulik hootine palavik koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Haigestunud inimesel hakkab
pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. Riik teadmata Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on (rakusisesed) parasiidid. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened Oomycetes. Sisaldab u
CD4 markereid kandvad lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid – abistaja ehk helper-rakk : nende ülesandeks on ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega (MHC II) ; *abistaja-lümfotsüüdid toodavad rakumediaatoreid ehk lümfokiine - Mälurakud: neil on pikk eluiga, tagavad efektiivse ja kiire immuunvastuse antigeeni korduval organismi sattumisel NK-LÜMFOTSÜÜDID – suutelised hävitama kasvajarakke, viiruste ja algloomadega rakke ja antikehadega kattunud rakke 2. Kolm immuunsüsteemi põhiomadust 1. Immuunsüsteem peab vahet tegema oma ja võõra vahel: MHC (koesobivus antigeenid) ; ehk tagada organismi stabiilne sisekeskkond 2. Spetsiifilisus ehk spetsiifiline vastus kindlale haigustekitajale 3. Mälu – et uuel kokkupuutel sama võõrainega oleks immuunreaktsioon kiirem ja tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel
pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on (rakusisesed) parasiidid. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened Oomycetes. Sisaldab u. 700 liiki
hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri – lingiini. Seega on taimses massis suhe süsinik:lämmastik kõrge, ületades sageli suhet 40:1. Bakterites, seentes ja loomades ületab süsinik aatomite suhe lämmastiku aatomitesse harva 8:1. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad CO2 ja CH4 ja kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu veised, putukad nagu termiidid, vihmaussid. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C:N on madal. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained. Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi toidu leidmiseks ja püüdmiseks (toit puikleb ärasöömise vastu).
kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on (rakusisesed) parasiidid. 13. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened- Oomycetes. Sisaldab u
kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on (rakusisesed) parasiidid. 13. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened- Oomycetes. Sisaldab u
annaabi.ee 
