Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "alapoole" leiti 19 faili

2
rtf

Keiserpingviin

Nii nagu kõikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt ükst...

Geograafia - Põhikool
31 allalaadimist
64
ppt

Laululinnud

Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja...

Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist
8
odt

Eestis elavad kotkad

Eestis elavad kotkad MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200­245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetava...

Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist
21
doc

Lihhenoindikatsioon

Sissejuhatus..................................................................................................3 2. Bioindikatsioon..............................................................................................4 2.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 2.2. Bioindikatsiooni liigid...

Keskkonnaökoloogia - Keskkool
51 allalaadimist
2
odt

Pasknaar

Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlema...

Loodusõpetus - Põhikool
4 allalaadimist
11
doc

Soolinnud

Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhm...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
2
docx

Kulliliste lennusiluett

Nende tiibade siruulatus on 130­180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga ja kaugelt vaadeldes on võimalik neid eristada vaid lennusilueti järgi: kui konnakotkas hoiab purilennul tiiva otsi valdavalt allapoole, siis hiireviul...

Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist
17
docx

Must toonekurg referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool
32 allalaadimist
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
20 allalaadimist
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on...

Eesti linnud - Kutsekool
18 allalaadimist
55
pdf

Vähk ja vähikasvatus

-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk....

Kalakasvatus ja varude... - Eesti Mereakadeemia
30 allalaadimist
16
doc

Lihhenoindikatsioon

KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...

Keemia - Keskkool
2 allalaadimist
86
ppt

Linnud talvel

 Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav.  Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände.  Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib.  Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest.  Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga.  Väga liikuv lind.  Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...".  Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad.  Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind.  Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall.  Eestis on hakk levinud kõikjal.  Hakid on suhteliselt lärmakad lin...

Loodus -
5 allalaadimist
32
doc

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

alapoolega , ähmaste tumedate põldudel, niitudel, Ta kombineerib oma käsutuses triipudega pugualal, seljal ja lagipeal. lagerabades olevat noodivaru mitmeti, laulab Pealael on põldlõokesel väike tutike. kõvasti ja kaua. Kõhualune on kergelt kollakas....

Eesti linnud -
4 allalaadimist
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kah...

Hüdrobioloogia - Eesti Mereakadeemia
6 allalaadimist
24
pptx

Vana-Kreeka mood

• Mähiti ümber keha. • Linast või lambavillast. • Tumedam kui alusriietus. • Pikk ja valge. • Pidi olema põlvest alapoole . MEIK AKSESSUAARID • Kaelakett • Sõrmused • Kõrvarõngad • Käevõrud • Juuste jaoks aksessuaarid vääriskividest • Kullast pärg MEESTE RIIETUS • Kitoon • Himation • Hlamis JALANÕUD • Peamisteks jalanõuteks olid nahast sandaalid. • Kodus käisid palja jalaga. • Jalanõud nad panid ainult siis,kui käisid õue. HÜGIEEN • Pesesid enn...

Ajalugu - Põhikool
5 allalaadimist
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Kõnni hindamine eestvaates Eestvaates patsienti hinnates peab jälgima, kas kõnni ajal esineb mingil määral vaagna lateraalset kallet, liigset kere lateraalsuunalist liikumist, vaagna rotatsiooni horisontaaltasandil või kere ja ülajäsemete roteerumist vaagna suhtes vastassuunas. Tavaliselt roteeruvad vaagen ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat...

Füsioterapeut -
14 allalaadimist
36
doc

Eesti tuntumad samblikud

Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda. 4 Olulisemad Eesti samblikud Harilik hallsamblik Hypogymnia Physodes (L.) Nyl. Kirjeldus Tallus lehtjas, läbimõõt 1-10 cm, ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel. Levik Väga laialdaselt levinud samblik, kasvab paljude puuliikide okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel, veelgi harvemini maapinnal. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallus kinnitub aluspinnale vahetult ala...

Bioloogia - Põhikool
2 allalaadimist
32
docx

Kõre ehk juttselg-kärnkonn

Kõre lombis (Ader, 2015) 3. Tunnused Täiskasvanud kõre keha on viis kuni kaheksa sentimeetrit pikk. Emasloomad on isastest suuremad. Jässaka keha ja lühikeste jalgadega loom liigub maapinnal ronides või joostes, meenutades seetõttu pigem hiirt kui konna. Keha ülapoolel on kõre veidi kobruline nahk pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega. Ärritunud konnal muutuvad täpid eriti erksaks. Keha alapoole hallikasvalgel nahal on tumedad (pruunikad või kollakad) laigud. Kõre ninamik on lühike ja tömp, silmapupillid horisontaalsed, vikerkest kollane või rohekas. Isasloomadel on kurgu all sinakas kõlapõis, mis täispuhutult võib küündida pea suuruseni.Erutatud olekus eritab kõre valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab tugeva kihelustunde. Et kõre on videviku- ja ööloom, tuntakse teda rohkem hääle kui v...

Eesti loomad - Keskkool
2 allalaadimist


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun