*rahvas (kodanikud ja mittekodanikud) *täiesti iseseisev e suveräänne riigivõim. 2. Mõiste: rahvaste enesemääramise õigus. - Põhimõte, mis lähtub rahvaste suveräänsusest ja võrdõiguslikkusest. 3. Milline riigi tekke teooria tundub teile tõenäolisem? Põhjenda. - Lepinguteooria, kuna selle kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik. 4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus. 1)Parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika) 2)Presidentaalne riigipea on valitsuskabineti juht ja kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (USA, Indoneesia)
911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj. Lähtub ladina tähestikust. 1) tähestik ei alga a ja b- ga
● Sai alguse 18. sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil armusuhe, sai jätkata. ○ Näitlemist alustati orjapoistena, kui vedas, saadi varaka pere soosing ● Algselt oli see teatrižanr mõeldud ainult kuninglikule perekonnale ja alles hiljem sai see laiema avalikkuse meelelahutuseks ● Põhikarakterit: shang (mees), Dan (naine), Jing (võõbanägu), Chou (kloun). alajaotustega ● Erinevates lavastustes sama rütm ja helistik ei tohtinud korduda ● Põhjapoolne stiil hääbus. Lõunapoolne stiil - 50 stseeni, igal oma pealkiri. Aeglasem, mahedam, populaarsem. ● Kõik lavastused lõppesid õnnelikult ● Detailid olid olulised, liigutused olid loetud nt 20 sõrmeliigutust, 7 käeliigutust. ● Lapsed õpivad koolis 5-13, siis näeb edasi, kas laps suudab konkureerida ● Olemas ka ooperi lasteaiad ● Värvidel tähendused
formaliseeritusega organisatsioonides on üksikasjalikud töökirjeldused, palju organisatsioonireegleid ja selgelt sõnastatud protseduurid tööprotsessi jaoks. · Madala formaliseeritusega organisatsioonides on töökäitumine suhteliselt korraldamata ja töötajatel on rohkem vabadust oma töö teostamisel. 36. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on orgi ametikohtade vaheliste suhete mudel. Organisatsiooni alajaotustega struktuur: Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) Struktuur asukoha järgi Struktuur toodete järgi Struktuur tootmisprotsesside järgi Struktuur tarbijate järgi 37. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuur on vajalik selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus; 2
Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. 1 Uurimistöö struktuur Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhisisu oma peatükkide ja alajaotustega (Teoreetiline osa ja uurimuslik osa) Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Tiitelleht Tiitellehelt on töö esimene lehekülg, millel on ära toodud järgmine informatsioon: Kooli nimetus (suurtähtedega) Klass (väiketähtedega) Töö autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega) Töö peakiri (suurtähtedega, fondi suurus 18- 24pt) Töö üldnimetus (uurimistöö)
maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050 · Viikingite nimed: Läänes normannid, paganad, Inglis. Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks. · Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest.
aknaid. 22. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Suurendatakse nii ül arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Töötajal on otsustusõigus ja mõnede tööelementide kontroll ning moodustatakse täisallüksus. See tõstab töötajate vastutustunnet. 23. Millised on levinumad organisatsioonistruktuuri tüübid. Millised on nende põhilised tunnused? 1. Organisatsiooni alajaotustega struktuur Struktuur põhitegevuse järgi (funktsionaalne struktuur) - sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimine. Struktuur asukoha järgi - allüksused paiknevad erinevas kohas: linnaosast kuni maailmajaoni Struktuur toodete järgi - üks osakond tegeleb tarkvara müügiga ja teine arvutite müügiga Struktuur tarbijate järgi rakendatav arvestades tarbijate erinevaid huve 2
Rikastamise teine aspekt on töötajale uute ülesannete andmine, mis paneb proovile töötajate oskused ja virgutab neid enesearendamisele. Töö rikastamise korral tuleb tööd analüüsida, samuti rakendada tagasisidet töötajalt, et mitte üle-koormata töötajat ning mitte anda talle mittejõukohaseid ülesandeid. 43. Millised on levinumad organisatsioonistruktuurid ja millised on nende põhilised tunnused? Organisatsiooni alajaotustega struktuur Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) o Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. o EELISED: Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; Koordineerimine on lihtsam. o PUUDUSED: Otsustamine on aeglane ja bürokraatlik; Kommunikatsioon pole tõhus;
2.1 Struktuuri liigendus ja disain XXX AS struktuur on liigendatud funktsionaalse jaotuse järgi, kuna müügi ja järelhooldus tüüpi ettevõttes on see parim lahendus. Igale ettevõtte funktsioonile on olemas spetsialist kõiges mis puudutab tema tööd. Selline jaotus teeb lihtsamaks suhtluse, tulemuste hindamise ja säästlikuma ressursside kasutamise. Samuti on kergem inimesi kindlatele ametikohtadele värvata, treenida ja koolitada. Ettevõtte disainiks sobib kõige paremini alajaotustega disain. Kõik eri üksused struktuuris on küllaltki iseseisvad, tsentraalne kontroll on küllaltki nõrk. Sellist struktuuri iseloomustab formaliseerimine, standartsus ja kõige enam neist peab paika spetsialiseeritus. Kõik üksused toimivad hästi, ilma, et oleks vajadust pideva ja range kontrolli järele. Küll on aga vaja aeg ajalt koosolekuid pidada, et sisse viia vajalikke muudatusi ja kindlaks teha, et kõik on kursis jooksvalt ettevõttes toimuvaga.
kajastub ka tüübinimetuses. PAIGAS- ühel mesoreljeefivormil - künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigas on oma olemuselt paikade territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused. PAIK-geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Nt: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate, veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. 7. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3)
18. Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused 1. Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. EELISED: · Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; · Koordineerimine on lihtsam. PUUDUSED: · Otsustamine on aeglane ja bürokraatlik; · Kommunikatsioon pole tõhus; · Tulemuste jälgimine on keerukas; · Töötajad keskenduvad oma eesmärkide täitmisele, ega mõista org. tervikeesmärke. 2. DIVISJONAALNE ehk ALAJAOTUSTEGA STRUKTUUR 2.1 Struktuur toodete järgi EELISED: · Ühe tootega seotud tegevusi on hõlbus koordineerida. · Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum. · Tooterühmade töötulemusi on parem hinnata, arvestus kergem. PUUDUSED: · Juht võib keskenduda ainult oma toodetele ja jätta org. huvid tahaplaanile. · Halduskulud suurenevad. 2.2 Struktuur asukoha järgi EELISED: · Organisatsiooni kohandatavus mitmesuguste keskkonnatingimustega.
kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. · Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv. 50. Organisatsiooni struktuuri kujundamise võtmeelemendid, nende selgitused See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: · töö spetsialiseerimine · liigendamine · käsuliin · kontrolliulatus · tsentralisatsioon - detsentralisatsioon · formaliseerimine. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Organisatsiooni alajaotustega struktuur · Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) · Struktuur asukoha järgi · Struktuur toodete järgi · Struktuur tootmisprotsesside järgi · Struktuur tarbijate järgi 52. Organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud. 2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. 3
tootmise kõrgem tööviljakus. Puudusteks on aga toote kõrgem omahind ja tootmisprotsessi viimaste üksuste sõltuvus esimeste tulemuslikkusest. (Kotkas, 1999) Organisatsiooni disaini tähtsus tuleneb tema rollist ressursside, otsustusõiguse ja informatsiooni jaotamisprotsessi kujundamises. Organisatsiooni disain määrab konkreetsemalt organisatsiooni struktuuri ja töökorralduse ning on seega kontekst, mis kujundab käitumist organisatsioonist. Aru Grupi disain on divisjonaalne ehk alajaotustega. Kuna üksused on iseseisvad, on kesktaseme juhtidel täita peamine kontrolliroll. Alajaotusega struktuuri iseloomustab kõrge standardiseeritus, formaliseeritus ja spetsialiseeritus. Samuti on erinevad osakonnad on küllaltki iseseisvad, mis tagab parema kontrolli töö üle ja teenuse/toote parema kvaliteedi. Sellest tulenevalt on kontrolliulatus üksuste juhtide üle küllaltki lai - tulenevalt sellest ei ole vajadust tegeleda üksuste igapäevatöö juhtimisega.
grupeerimisest. EELISED: ·Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; ·Koordineerimine on lihtsam. PUUDUSED: ·Otsustamine on aeglane ja bürokraatlik; ·Kommunikatsioon pole tõhus; ·Tulemuste jälgimine on keerukas; ·Töötajad keskenduvad oma eesmärkide täitmisele, ega mõista org. tervikeesmärke. 2. DIVISJONAALNE ehk ALAJAOTUSTEGA STRUKTUUR 2.1 Struktuur toodete järgi EELISED: ·Ühe tootega seotud tegevusi on hõlbus koordineerida. ·Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum. ·Tooterühmade töötulemusi on parem hinnata, arvestus kergem. PUUDUSED: ·Juht võib keskenduda ainult oma toodetele ja jätta org. huvid tahaplaanile. ·Halduskulud suurenevad. 2.2 Struktuur asukoha järgi EELISED:
Autori märkused Võivad sisaldada töös mittekajastatud, kuid lugejale olulist informatsiooni; uurimisega seotud asjaolusid; viidet sellele, et antud uurimus on osa suuremast projektist; tänuavaldusi inimestele, asutustele, kes töö valmimisele erineval moel kaasa aitasid jms. Autori märkused võib paigutada sissejuhatusse eraldi lõiguna või töö lõppu iseseisva alajaotusena Teoreetilise töö puhul asendatakse empiiriline osa teema arendusest lähtuvate alajaotustega, millele järgneb arutelu. 2. Keel ja stiil Töö kirjutatakse eesti keeles. Lisatakse võõrkeelne annotatsioon tööst. Töö võib kirjutada ka võõrkeeles, sel juhul lisatakse eestikeelne annotatsioon. Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud.
pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsustele. Nende õiguslik staatus on reguleeritud põhiseaduses ja seadustes. KOV korralduse, sh välise ja sisemise korralduse kohta vt PS kommenteeritud väljaanne § 160 lk 664-665 Munitsipaalõigus ja haldusõigus munitsipaalõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda, s.o KOV ja KOV liitude haldust. Samas on tal tihe seos teiste haldusõiguse eriosa alajaotustega, näiteks, politsei- ja korraõigus, keskkonnaõigus, ehitusõigusega jt, sest nendes eriõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KOV üksused ja KOV liidud arvukaid materiaalseid funktsioone. Kuna munitsipaalõigus on oma olemuselt organisatsiooniõigus, on omavalitsuskorraldusõigusel, munitsipaalõigusel ja munitsipaalfinantsiõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti haldusorganisatsiooniõigusega ja haldusmenetlusõigusega.