f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks punkti 1 koormustakistuse mooduliga määrata pinge ja vool liini alguses. Leida elektromagnetilise laine pikkus . 3. Joonistada punkti 2 kaovabale liinile pinge efektiivväärtuse muutmise graafik sõltuvalt kaugusest liini algusest. Selleks määrata pinge vähemalt kümnes erinevas punktis. 2 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S
Võnkeamplituud ei muutu ajas nin võnkumine on sumbumatu. 6. Lihtsaimat süsteemi, milles saavad toimuda elektromagnetilised vabavõnkumised nim võnkeringiks. Ideaalses võnkeringis toimuvad elektri ja magnetvälja energiate vastatikused muundumised nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. 7. Aktiivkoormuseks nim tarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nim aktiivtakistuseks. 8. Induktiivkoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagentvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 9. Mahtuvuskoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks.
Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja
8. Lihtsaimat süsteemi, milles saavd tekida elektromagnetilised vabavõnkumised, nimetatakse võnkeringiks. Võnkeringi tööpõhimõte kujtab endas vooluringi, milles on kondensaator (mahtuvus C) ja juhtme pool (induktiivsus L). 9. Aktiivkoormuseks nimetatakse vooluringis olevat voolutarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nimetatakse aktiivtakistuseks. Aktiivtakistus piirab voolutugevust vooluringis ja muundab elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks. 10. Induktiivkoormus on vooluringis olev voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastastikune muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis.
puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga S R= l tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul
833 P1 Uk( x) U1 cosh ( x) I1 Zc sinh ( x) 100 Uk( x ) 50 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 x 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o. R0 G0 0 ) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks punkti 1 koormustakistuse mooduliga, määrata pinge ja vool liini alguses. Leida elektromagnetiline laine pikkus . Ro 0 Go 0 Leiame koormustakistuse U2 Z´2 Z´2 240 Z´2 240 I´2 arg ( Z´2) 0 deg Leiame primaarparameetrid Z´0 2 f Loj Z´0 38
hetkväärtus i. Voolutugevuse maksimaalset võimalikku väärtus Imnimetatakse amplituudväärtuseks. Mehaanikast teame, et pendli võnkumist saab kirjeldada harmoonilisefunktsiooniga. Koosinusfunktsioon voolutugevus on maksimaalne alguses Siinusfunktsioon korral algab aja môõtmine hetkel, mil i=0 Vooluallikad ja tarvitid moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Vahelduvvooluahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalsvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. On faasis , pliit, hõõglamp Induktiivtakistust Xl = wL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on w vahelduvoolu ringsagedus. Kino ja teatri hõõglamp Mahtuvustakistus Xc = 1 / wC avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. Külmik, pesumasin, tolmuimeja
S1 U 1 I 1 S1 2.597 0.723i S1 2.696 S2 U 2 I2 S 2 0.425 0.117 i S 2 0.441 P1 Re ( S1 ) P1 2.597 P2 Re ( S 2 ) P2 0.425 1.5 Liini kasutegur: P2 100 16.375 P1 2. Lugedes liini kaovabaks ( R0=G0=0 ) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks punkti 1 koormustakistuse mooduliga määrata pinge ja vool liini alguses. Leida elektromagneetilise laine pikkus. 2.1 Koormustakistus: R0 0 G0 0 U2 Z ´2 Z ´2 708.417 194.732i I2 Z ´2 734.694 arg( Z ´2 ) 15.37 deg 2.2 Leiame primaarparameetrid:
amplituudvrtuseks. * Faas ?t nitab vnkeseisundit nurga hikutes. * Ringsagedus ? nitab ajahikus lbitavat faasinurka radiaanides. VAHELDUVVOOLU TEKKIMINE. GENERAATOR * Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvlja energiaks. * Mehaaniline generaator sisaldab magnetvlja tekitajat (psi- vi elektromagnetit) ja selle suhtes prlevat juhtmemhist. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLU AHELAS * Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks * Induktiivtakistust X = ?L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ? vahelduvvoolu ringsagedus * Mahtuvustakistust Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C * Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistusel jb voolutugevus faasis maha pingest, mahtuvustakistusel aga pinge voolust
suureneb uuest nullini. 18. Kuidas leida vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse efektiivväärtuseid amplituudväärtuste kaudu. Ohmi seaduse abil I=U/R (I=voolu tugevus lõigus, amprid. U= pinge, voldid. R=lõigu takistus, ohmides) 19. Vahelduvvooluringi kogutaksitust nimetatakse .................................... ja ta koosneb kolmest erinevast takistusest. Nimeta need takistused ja kirjuta nende arvutusvalemid Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistust X=ωL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus. Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest. Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. mahtuvustakistusel aga pinge voolust
võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtuson võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 32. Vektordiagramm Vektordiagramm tuleneb siinuskõvera joonistamise konstruktsioonist. 33. Aktiivtakistusega vooluring Oomilist takistust vahelduvvoolu ahelas tähistatakse tähega r ja nim aktiivtakistuseks. Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingest. 34.
028− j 0 ZC 563.8− j 124.8 Võimsus ja näivvõimsus S 1=U 1∗I 1= (−61.05− j 104.49 )∗(−0.055− j 0.214 )=−19.003+ j18.81=26.74 ∠ 44.7 ' S 2=U 2∗I 2=60∗¿ ( 0.051+ j 0.011 ¿=3.06+ j 0.66=3.13∠12.17 P1=26.74 P2=3.13 Liini kasutegur P2 η= ∗100=11.7 P1 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o. R_0=G_0=0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdleks punkti 1 koormustakistuse mooduliga, määrata pinge ja vool alguses. Leida elektromagneetilise laine pikkus λ. Koormustakistus U2 60 Z ' 2= ' = =1153,85 Ω I2 0.052 Primaarparameetrid Z ' 0 =R 0 +ω∗L0∗ j=0+3768∗0,003∗j= j11.304 −9 −4 Y ' 0=G0 + ω∗C 0∗ j=0+ 3768∗10∗10 ∗ j= j0.3768∗10
Kõik energia alased arvutused teostatakse efektiivväärtustega. Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Ülesanne Eesti madalpinge võrkude pinge on 230V. Kui suur on selle maksimaal- ja hetkväärtused? Aktiivtakistus Alalisvoolule avaldab mõju juhtme ,,oomtakistus" . Vahelduvoolu muutuva sageduse tõttu tekkib juhtmes pinnaefekt. Pinnaefekti tõttu suureneb juhtme takistus. Juhtme takistust vahelduvvoolule nimetatakse aktiivtakistuseks. Tähistatakse r. r>R Sagedustel kuni 70 Hz on aktiivtakistus praktiliselt võrdne oomtakistusega. Aktiivtakistus Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistusega tarvitid, mille induktiivsus ja mahtuvus on tühised: hõõgpirn, küttekehad, juhtmed, takistid, reostaadid jm. Aktiivtakistusega vooluringis on Ohmi seadus kujul: .
ühendatud vooluringi. · Mõõdetakse voltmeetriga Elektritakistuseks- nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaenguteliikumisele takistavat mõju. · mõõtühik SI-süsteemis on oom. · Elektritakistust mõõdetakseoommeetriga. · Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemaltoomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitaksenäivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) E = U + U 0 = IR + IR0 = I ( R + R0 ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Joule-Lenz'i seadus P = U*I = I2 * R Vahelduvvoolu põhimõisted: Vahelduvvoolu väärtused:
siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms) vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magnetvälja tekitajat (püsi- või elektromagnetit) ja selle suhtes pöörlevat juhtmemähist. video 7. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLUAHELAS Vahelduvvoolu tähtsaimaks erinevuseks võrreldes alalisvooluga on täiendavate takistusliikide olemasolu. · Aktiivtakistus · Induktiivtakistus · Mahtuvustakistus Aktiivtakistus Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistus iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Tahkes aines on need jõud tingitud eelkõige laengukandjate vastastikmõjust võnkuvate ioonidega. Elektrivolu säilitamiseks teeb elektriväli pidurdavate jõudude vastu tööd, mille käigus elektrienergia vabaneb soojusena. Aktiivtakistusel muundub
summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 18. Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI- süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: 19. Eritakistus Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised.
emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement Mõõdetakse voltmeetriga 3. Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist mõõtühik SI-süsteemis on oom. R võrdub (roo*l) : S Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus 4. Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Kirchhoffi I seadus: Sõlme voolude algebraline summa on võrdne 0`ga.
· U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). 2.7 Elektritakistuse arvutamine Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Vooluahela kogutakistus võrdub kõikide takistite takistuste summaga. Kogutakistuse arvutamisel jadamisi olevate takistite takistused liidetakse: R = R1 + R2 + .... Ri. Rööbiti ühendatud takistite kogutakistus leitakse valemiga: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + .... 1/Ri. 2.8 Diood
Juhi oomiliseks takistuseks ehk oomitakistuseks nimetatakse tema takistust 1) Vähekoormatud mootorite asendamine väiksmea võimsusega alalisvoolule. mootoritega; mootorite vahetamine on otstarbekas, kui nende keskmine Juhi aktiivtakistuseks nimetatakse tema takistust vahelduvvoolule. koormus on väiksem kui 45% nimikoormusest; Aktiivtakistus on oomilisest suurem pinnaefekti tõttu. Pinnaefekti mõju sõltub 2) mootorite tühijooksu piiramine; ( asünkroonmootoreid sisse ja välja sagedusest
et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga l R= S tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud
on lihtsamad ja ülevaatlikumad kui sinusoidid. Vektordiagrammi põhimõtet selgitab joonis. Vektordiagramm tuleneb siinuskõvera joonistamise konstruktsioonist. Tehnikas kasutatakse siinuselt vahelduvvooli. Siinuselise elektromotoorjõu saamine Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstanse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 12.Aktiivtakistusega vooluring Aktiivtakistuseks r nimetatkase juhtme takistust vahelduvvoolule. Aktiivtakistis eraldub energia ainult soojusena. Praktiliselt võib puhtaktiivtakistiteks pidada kõiki induktiivsuse ja mahtuvuse tühise mõjuga elektriseadmeid nagu hõõglambid, sirgjuhtmed, elektrisoojendite kütteelemndid. Takistid ja reastaadid. Madala sageduse puhul (50 Hz) on aktiivtakistus r praktilisels võrdne juhtme alalisvoolu takistusega R. Kõrgsageduste puhul aktiivtakistus pinnaefekti tõttu mõnevõrra suureneb, sest juhtmes
L nimivõimsusest ja pöörlemiskiirusest. Suhet I=I1k/I1n nimetatakse käivitusvoolu kordsuseks. Võrdsed ja vastassuunalised pinged U =Uc kompresseeruvad vastastikku ning vooluahelal on aktiivtakistuse Algkäivitusmomendi (s=1) Mk ja nimimomendi Mn suhet nimetatakse käivitusmomendi kordsuseks: L iseloom. Aktiivtakistuseks ® nim juhtme takistudst vahelduvvoolule. Energia eraldub ainult soojusena. k=Mk/Mn, mis lühisrootoriga asünkroonmootoritel ei tohi standardite kohaselt olla alla 0,7...1,8. Madala sageduse puhul on aktiivtakistus praktiliselt võrdne juhtme alalisvoolu takistusega. Kõrgsagedusete Käivitusmeetodi valikul tuleb lähtuda järgmistest nõuetest: 1) mootor peab käivitusel arendama küllaldast puhul aktiivtakistus pinnaefekti tõttu suureneb
Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (r), induktiivtakistus (XL) ja mahtuvustakistus (XC). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed
17.Milliseid suurusi näitavad valdav enamus kaasaegses tehnikas kasutatavaid mõõteriistu (hetk-, amplituud- või efektiivväärtusi)? 18.Mida nimetatakse amplituuditeguriks? 19.Kui palju on vahelduvvoolu amplituudväärtus suurem efektiiv- väärtusest? 20.Leida 230 V pinge suurim maksimaalne e. amplituudväärtus. 48.Aktiivtakistusega vooluring. 1. Mis takistavad elektronide kindlasuunalist liikumist aktiivtakistusega vooluringis? Tuua näide. 2. Millist takistust nimetatakse aktiivtakistuseks, millise tähega aktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 3. Millist takistust nimetatakse oomiliseks takistuseks?Takistuse arvutamise valem. 4. Millest on tingitud aktiiv- ja oomilise takistuse erinevus? Tuua näide. 5. Kas aktiiv- ja oomiline takistus saavad olla võrdsed? Tuua näide. 6. Kuidas muutub sageduse kasvamisega aktiivtakistus? Põjenda. 7. Kuidas on omavahel nihutatud aktiivtakistit läbiv vool ja takistile rakendatud pinge. 8
muutuv pinge ja vool, millel on võrdne pöörlemissagedusega R XL XC ~ ~ ~ Erinevalt alalisvoolust, kus on üht liiki elektriline takistus, on vahelduvvoolu puhul tegemist kolme liiki elektrilise takistusega. Takistust, milles vahelduvvoolu ahelas elektrienergia muutub täielikult soojusenergiaks nimetatakse aktiivtakistuseks ka oomiliseks takistuseks (esineb ainsana alalisvoolu toimel). Absoluutset aktiivset takistust ei ole, kuid aktiivseks takistuseks võib lugeda elektrihõõglamp, elektrilised soojendusseadmed jne. Aktiivste takistust tähistataks R ja mõõdetaks oomides (Joon. 1). Aktiivtakistuse korral voolutugevuse nullpunktid ja maksimaalväärtused langevad täielikult kokku pinge muutusega. Kehtivad kõik alalisvoolu seadused. 20
et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga l R= S tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud
annaabi.ee 
