………………………………4 1 OBJEKTI KIRJELDUS Minu objektiks on mu koer Fia ta on welsi sprinter spanjel ta on seltskondlik talle ei meeld üksinda olla ta on keskmisest kõrgema turja kõrgusega. 2 HÜPOTEES JA KONTROLL 1.- Fiale meeldib konti süüa õues treppi peal 2.- Fiale meeldib konti süüa toas aknalaua peal ehk tema pesas 3.- Fiale meeldib konti süüa minu toas Kontroll 1.- Hüpotees Fiale meeldib lonti süüa õues treppi peal see hüpotees peab paika 2.- Hüpotees Fiale meeldib konti süüa toas aknalaua peal ehk tema pesas see hüpotees ei pea paika 3.- hüpotees Fiale meeldib süüa konti minu toas see hüpotees ei pea paika 3 JÄRELDUS Fiale meeldib kõige rohke süüa konte õues
340,53 2.0 Praktilised mõõtmis- ja arvutustulemused horisontaalprojektsiooni leidmisel Kreutzwaldi 5 II korruse koridoris. Mõõtsime vahemaad mingist punktist aknalauani kaks korda. Mõlamal korral saime kauguseks 3,87 meetrit ehk d= 3.87m. Samuti mõõtsime kaks korda ka kõrguse maapinnast aknalauani ning saime mõlemal korral tulemuseks 0,67meetrit ehk = 0.67m. Valemid: h arctan v (valem 2.1), kus v on kaldenurk, ∆h on aknalaua kõrgus maapinnast ning d d on punkti ning aknalaua vaheline kaldkaugus. S d cos v (valem 2.2), kus S on horisontaalprojektsioon S d S (valem 2.3), kus S on kaldest tingitud parand 2.1 Leida v kaldenurk (vaata valem 2.1) 0.67 arctan v 3.87 v 9.82 94919 2.Leida S horisontaalprojektsioon (vaata valem 2.2) S 3.87 cos 9.82 3.81m 4 3
Helena Kerge 2013 7 PISTIK • Katkine pistik. Helena Kerge 2013 8 AKEN • Oht alla kukkuda. Helena Kerge 2013 9 TOOL • Kontoritooliga võib kogemata üle varvaste sõita. Helena Kerge 2013 10 ASTE • Kõrget astet mitte märgates võib komistada. Helena Kerge 2013 11 TERAV NURK • Esileulatuv terav aknalaua nurk võib kokkupõrkel inimesega haiget teha (inimesele). Helena Kerge 2013 12 LAELAMP • Läbipõlenud pirni vahetades on oht elektrit saada. Helena Kerge 2013 13 KÜÜNAL • Põlev küünal võib tekitada tulekahju kui seda ei kasutada ettenähtud kohtades ja jäetakse järelvalveta. Helena Kerge 2013 14 PÕRAND • Märg põrand tekitab
11. Alus Nivelleerimislatid 1035 0840 0557 1.1. Ülesanne Mõõta antud skeemi järgi lihtnivelleerimise teel punktide kõrgused, kui on teada reeperi kõrgus ( joonisel 2 punkt nr 1). Reeperi kõrgus HRp1= 10,000 m. 1- Reeper 2, 3, 4- aknalaua kõrgus 5- põranda kõrgus klassi ees 6, 7, 8- kapi kõrgus 9- põranda kõrgus klassi taga Joonis 2. Klassi skeem 2. Praktikum 2.1.Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutamine
Uurimisobjektiks valisin viilutud saia ning muutujaks temperatuuri. 5. Hüpoteesi kontrollimine: Võtsin 2 saiaviilu ühe panin külmkappi, teise radiaatori kõrvale. 6. Muutused: Külmkapi saiaviil: esimesel nädalal sai muutuks ainult kõvaks, kuid hallitust polnud näha. Teisel nädalal polnud samuti midagi muutunud ainult, et sai oli veel kõvemaks läinud, kuid kolmandal nädala olid tekkinud pisikesed täpid saiale (lillakad). Aknalaua saiaviil: esimesel nädalal oli juba tekkinud väike hallitus (lillakad täpid). Teisel nädalal ei olnud saiaviil enam pehme ja hallitusseeni oli juba juurde tekinud ning kolmandal nädalal oli sai kõvaks läinud ja oli tugevasti kattunud hallitusseentega. 7. Tulemuste analüüs ja järeldus: Külmas oleval saial läks aega hallitusesseene tekkimisel, kuid radiaatori juures oleval saial oli näha hallitusseeni juba esimesel nädalal
Lumivalguke Kunagi oli üks kaunis kuninganna ja kuningas, kes soovisid saada tütart. Kuid ühel talvisel pärastlõunal oli kuninganna aknalaua juures ja imetles talvis roosi. Vaatas seda mõtlikult ja ütles:" Oleks minul tütar, nii tugev kui see roos. Nii punane kui veri, valge kui lumi ja must kui eebeni puu." Hiljem sündiski kuningannal tütar, just sellise kirjelduse järgi. Kui kuninganna haiguse töttu suri, oli kuningas sunnitud uuesti abielluma. Ta võtis endale naiseks kuningriigi kaunima neiu. Naine aga oli halb. Ja ta tahtis võimu. Ning selle saamise
osta ei lubanud. Lapsed lähevad. Tüdruk - see oli Anu - vaatab, et lillad kardinad on väga ilusad. Aga tema vend vastas, et ilusamad on punased, kuid õde võttis siiski lillad. Ostsid ära ja läksid koju. Öösel kuuleb ema - keegi kutsub teda. Ütleb, et: "Ema, ema, pane riidesse!" Ema paneb riidesse. Ütleb: "Ema, ema, tule kööki!" - Ema läheb kööki. "Ema, ema, söö!" - Ema sööb. "Ema, ema, astu tooli peale!" - Ema astub. "Ema, ema, roni laua peale!" - Ema ronib. "Ema, ema, astu aknalaua peale!" - Ema astub ja kardinad kägistavad ta ära. Järgmine päev juhtub sama isaga. Siis vennaga. Ülejärgmine öö kuuleb õde: "Õde, õde, tõuse üles!" - Õde ei tõuse. "Õde, õde, pane riidesse!" - Õde tõuseb ülesse. "Õde, õde, tule kööki!" - Õde paneb riidesse. "Õde, õde, söö!" - Õde tuleb kööki. "Õde, õde, roni tooli peale!" - Õde sööb. "Õde, õde, astu laua peale!" - Õde ronib tooli peale. "Õde, õde, astu aknalaua peale!" - Õde astub laua peale.
Uutmaa, kes jätkas sõjaeelset põhjaranniku elulaadi romantiseerivat suunda. Katseid lepitada sotsrealismi modernismiga leiab Elmar Kitse mitmekülgsest loomingust. "Natüürmort aedviljadega" (1945) valmis eesti kunsti esitluseks Moskvas, Tretjakovi Galeriis. Kitse inspireeris motiivi valikul populistlik "rikkaliku laua" teema, mis käibis sotsrealismis hea elujärje rekvisiidina. Kits sidus motiivi kokkukuhjatud aiasaadustega impressionitliku aknalaua ja valguse teemaga, eksponeeris oma nägemismulje artistlikkust ja varjundirohket, õhulist maalimaneeri. Kitse järgnev käekäik on tollele ajale iseloomulikult täidetud kontrastidega, tal tuli ennast võimude ees lakkamatult tõestada, ent ta säilitas kriitilise suhte toimuvasse. 1949. aastal maalis ta huvist abstraktsema kunsti vastu "Kompositsiooni lastud rebasega", mida tollal võis käsitleda riigireetmisena. Kunstnike seas, kes ei leidnud endale nõukogulikult organiseeritud
ning, et helisignaal raadiost edasi läheks. Kui kaabeldus on korras, tuleb ära vahetada raadio raam. See võib olla tülikas töö. Autor kasutas väikest lapiku peaga kruvikeerajat, et kinnitus nagad tagasi väänata. Kui vana raam on käes tuleb panna uus, ühendada makki taha kõik vajalikud juhtmed ja kontrollida, kas raadio töötab. Helikõlarite paigaldus Autori puhul olid vahetust vajavad kõlarid paigaldatud auto tagumise aknalaua peale, mis tegi kõlarite vahetuse väga lihtsaks. Tal oli vaja lahti keerata kõlari kinnitus kruvid, vana element eemaldada ja uus element kõlarijuhtmetega ära ühendada ja tagasi kinni keerata. Autodega kus kõlarid paiknevad tagumiste uste see on kõlarite vahetus natuke keerulisem. Kõige pealt tuleb eemaldada ukse polster ja alles siis pääsed elemendile ligi. Kui polster eemaldatud, käitu sama moodi nagu autor.
11cm 7cm 4cm 3cm 1cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm Nagu jooniselt on näha, siis aknalaua peal, kus murulauk sai ohtralt päikest ja vett hakkas taim suhteliselt kiiresti kasvama ja kasvab veel siiamaani olles praegu ~18cm kõrge, keldris kus on aga pime ja kus taime ei kastetud, ei kasvanud millimeetritki. 2.1 MÕJUTAVAD TEGURID Valgus - Taime idanemisel on valgusel suhteliselt väike roll, kuna seemned on mulla all ja valgus nendeni ei jõua. Vaatamata sellele eelistavad 70% kõikidest taimeliikidest idaneda valguse
Näitlejatarile meeldib rock'n'rolli saatel tantsida, kuigi see võib raskeks osutuda. Ta peab väga lugu erinevatest maitseelamustest ning eriti kaneeli, kardemoni ja kohvi lõhnast. Ei talu külma ilma ja veebruari kuud. 5 ROLLID Rollid Nukuteatris: Kaunitar: I. Põllu "Tulipunane lilleke" (lav. V. Keller) 2002 Vanaema, Igamees: A. Byström "Suur ime" (lav. F. Poulsen) 2002 Tüdruk: P-E. Rummo "Aknalaua Juss" (lav. L. Rei) 2002 Jo: J. Upton "Ashes and Sand" (lav. A. Comyn) 2003 Toatüdruk Maasikas, koer Murra, kohtukull: G. Rodari E. Spriit "Cipollino" (lav. E. Spriit) 2003 Artist, vanaema maasikamoos: A. Kivirähk "Vapper Keefir" (lav. V. Keller) 2003 Jutumeister: G. Rodari V. Keller "Sinine unistus" (lav. V. Keller) 2003 Patty Simcox: J. Jacobs W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 Kitsetall Sisi: Vennad Grimmid L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" (lav. V. Keller) 2004
Ohutus Mõõtepiirkond tuleb valida funktsioonilülitiga (4) enne mõõtmise algust ja seda ei tohi muuta kui seade on vooluahelaga ühendatud. Mõõteseadmega tekitatud maksimaalne pinge on 50 v AC E ja C väljundite vahel, mille tõttu ei tohi vooluahelat mõõtmise ajal puutuda. 4 III OSA: Ettevalmistus mõõtmiseks Ühendage mõõteseade vastavate värvidega tähistatud klemmidega. Klemmid on aknalaua all asuval karbikul. Klemmid on kahes reas: ülemine ja alumine, kusjuures üks rida vastab märja ja teine kuiva pinnase takistusele. Tabelisse kannate ühe tulemuse ja valite vastavalt sellele parandusteguri. Õige parandusteguri valimisel on „võimalik suurim“ praktiliselt sama sõltumata, millist mõõdetud arvväärtust kasutasite. IV OSA: Mõõtmine 1. Keerake funktsioonilüliti (4) asendisse “EARTH VOLTAGE”. 2
Ülemised korrused on kaetud palklagedega. Üksikuid korruseid ühendasid omavahel müüri sisse ehitatud kitsad ja kõrgete astmetega trepid, mis algasid põrandast ca 1 meetri kõrgusel. Selline trepi asetus oli tingitud soovist raskendada vaenlastele pääsemist torni ülemistele korrustele, mis olid määratud linnuse kaitsemeeskonnale. Torni kõige ülemine korrus on peaaegu kogu ulatuses uus, pärinedes restaureerimise ajast eelmise sajandi algul. Restaureerimisel on müüritud ühe aknalaua sisse kivist tahutud süvend käte pesemiseks, nn. Lavatoorium, mille esialgne asukoht oli kabelis ja määratud preestritele kätepesemiseks usuliste tseremooniate ajal. Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides.
Hommikul ärgates läks ta tüdrukule asju ostma. Söögiks ostis pisut liha, leiba, võid, tangu ja jahu, kauples lambi, ahju puid ja hagu, natuke heinu, mõni laud ja naelu, luud, voodisse uued linad. Pille Riini majja tagasi jõudes polnud tüdrukut veel tagasi ning Ekke asus kohe tööle. Tegi pliidi alla tule, pühkis hüti lumest puhtaks, parandas laudadega akna, pühkis lae ja seinad, hütinurgad toppis heina täis, et tuult ei tuleks, voodisse pani uued linad, tegi aknalaua ja sitsist kardinad, ümberringi pritsis lõhnaõli jne. Ta muutis Pille Riini maja hubaseks, kuid kui tüdruk õhtul koju tuli, ei istunud talle miski. Kui Ekke ei hoolinud sellest, ta tõstis enda valmistatud toidu lauale, et sööma hakata. Kuid õhtu jooksul rääkis Ekke tüdukule igasuguseid lugusid, ning Pille Riinile hakkas Ekkega koos olemine meeldima. Kuid järgmisel päeval lahkub Ekke sellest hütist ja liigub edasi oma teed.
ajakirjades. · 1880.aastal 9.märtsil huumoriajakirjas ,,Strekoza" Tsehhovi jutustus ,,Kiri õpetatud naabrile" ning peatselt sai temast mitme huumoriajakirja kaastööline. Nt. kirjutas ta Antosa Tsehhonte nime all ,,Minu venna vend", ,,Inimene ilma põrnata", ,,Patsientideta arst". · Hoolimata andest tahtis ta oma tulevikku siduda meditsiiniga. Kirjandus oli tema jaoks pigem põnev ja ta tundis rõõmu areneva ande mängust enesest. Ta kirjutas kodus aknalaua peal, kus ta oli koos oma perega ning koos olemine kuulus loomemängu juurde. · Kirjandusega tegema ajendas ka perekonna majanduslik kitsikus, et aidata oma õde ja nooremaid vendi. · Juba kirjandustegevuse alguses leidis ta oma teemad ja kujutusviisi. Sotsiaalselt kaalukate ja uuenduslike novellide kõrval kirjutas ta ka humoorikaid just huumoriajakirjadele sobivaid jutte. Tema loomingu hulgas oli nii teravaid lugusid ,,Õunte pärast" (1880) kui ka
Ülemised korrused on kaetud palklagedega. Üksikuid korruseid ühendasid omavahel müüri sisse ehitatud kitsad ja kõrgete astmetega trepid, mis algasid põrandast ca 1 meetri kõrgusel. Selline trepi asetus oli tingitud soovist raskendada vaenlastele pääsemist torni ülemistele korrustele, mis olid määratud linnuse kaitsemeeskonnale. Torni kõige ülemine korrus on peaaegu kogu ulatuses uus, pärinedes restaureerimise ajast eelmise sajandi algul. Restaureerimisel on müüritud ühe aknalaua sisse kivist tahutud süvend käte pesemiseks, nn. Lavatoorium, mille esialgne asukoht oli kabelis ja määratud preestritele kätepesemiseks usuliste tseremooniate ajal (Aluve,1980). Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides (Vaga,1957).
* Kutsuda laps koos või ilma lapsevanemata õppenõukogu või hoolekogu ette. * Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja. * Lubatud rakendada kooli jaoks vajalikku tööd- sellisel juhul kui õpilane midagi rikub(seina, wc vms). Õpilane heastab selle ise. See on vanema nõusolekul. Lubatud määrata poolteist tundi pärast kooli lõppu. Lepitakse aeg kokku kui samal päeval ei saa laps tulla. * Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele.
et oma tuba või , et koristama ka peab jne, siis võiks jätkata sellel teemal arutelu. Lastega tuleks arutleda, et kui tihti peaks koristama ja kuidas tuleb koristada. Kindlasti võiks õpetaja omalt poolt öelda, et vähemalt korra nädalas tuleb tolmu võtta ning seletada kuidas. Näiteks: ,,tuleb võtta mingisugune lapp, või kalts, see märjaks teha ja kokku voltida ja seejärel võtta tolmu teleka, kapi, aknalaua, laua pealt, ühesõnaga igalt poolt. Kindlasti tuleks öelda, et põrandat võiks tihedamini kui üsk kord nädalas tolmuimejaga puhtaks teha, sest põrandal on rohkem tolmu ning seda tekib sinna kiiremini, ja kui ei võta, siis kandub sealt tolm igale poole laiali. Kindlasti tuleks rääkida, et tuleb ka vaipa, tekke, patju kloppida, kuna sinna koguneb kõige rohkem tolmu ning kui need värskeõhu käes saavad olla, kaovad tolmulestad sealt mingiks ajaks ära
takistab niiskuse liikumist kõrgemale). Mädanikkahjustused võivad esineda, kui niiskus on >18…20 %, ja esinevad alati, kui niiskustase on >20 % (Joonis 2.13 paremal toodud esimese rea palgis oli niiskustase alaosas 40-50 % ja ülaosas 12…14 %). Välisseintes esineb niiskuskahjustusi sageli ka akende ümber (väiksemal või suuremal määral esines see probleem pooltel uuritud renoveerimata elamutest). Kõige sagedamini on kahjustunud aknalaua all olev palk, kuna puudulike aknaplekkide korral valgub vihmavesi aknalt otse sellele palgile. Joonis 2.13 vasakul on näha olukord, kus akna all olnud palgid on välja vahetatud keramsiitplokkide vastu, kuid akna kõrval olevad mädanenud otstega palgid on veel asendamata. Niiskus 12-14% Niiskus 40-50% Joonis 2
Puurproovide uurimine näitas, et majavamm kahjustas valdavalt sisemisi tarindeid ja konstruktsioone. Joonis 9.5 Ulatuslik majavammi kahjustus keldri põrandal (vasakul) ja keldri vahelaes (paremal). 9.3.2.1 Näiteid biokahjustustest Järgnevalt on toodud mõningaid näiteid peamistest biokahjustustest. Joonis 9.6 Hallitusseened kasvavad eranditult silikooniriba peal (vasakul). Hallitusseened on levinud silikoonilt puidust aknapõse ja aknalaua peale (paremal). 169 Joonis 9.7 Lokaalne hallituse kasv küllastustemperatuurist madalama temperatuuriga tsoonis kolmanda korruse korteris (vasakul). Hallituse kasvu soodustab ebapiisav õhu liikumine välisseina ja kirjutuslaua vahelise tsoonis. Kivitrepikoja laenurgas olevat hallituskahjustust on aasta tagasi tõrjutud ja aktiivset kasvu hiljem ei olnud (paremal). Joonis 9
annaabi.ee 
