Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor). Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar. Väiksemad moodustised on ajus sammuti olemas ja neid kutsutakse aju käärudeks., sulkused eristavad neid üksteisest. Ajukoore seosed võivad olla allapoole jäävate ajuosadega ja võivad olla vastaspoolkeral samade osadega. On kolme liiki seoseid: 1. projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus samal poolel olevate ajuosadega. 2. assotsiatiivsed teed lähevad sama poolkera poole teistele aladele 3. komissuraalsed teed, mis ühendavad mõlemat poolkera (kogu poolkera). Need ühendusteed kulgevad sellise moodustise koostises, mida nimetatakse korpus gallosum.
õppimisvõimet, mälu, kõnevõimet, nägemist, kuulmist, tahtlikke liigutusi ja probleemide lahendamise oskust. Massiivne maks täidab alakõhu tuksuva südame kõrval. Alalised neerud tekivad enne 5. nädalat. Samuti arenevad enne 5. nädalat embrüole käelabad ning viie ja poole nädalaselt algab kõhrede kujunemine. Enne 6. nädalat kasvavad suuraju poolkerad teiste ajuosadega võrreldes ebaproportsionaalselt ruttu. Embrüo hakkab tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Enne 6. nädalat hakkavad ka maksas moodustuma verelibled, olemas on juba ka lümfotsüüdid. Rinnanibud ilmuvad algul kere külgedele ja mõne aja pärast jõuavad oma lõppasukohale rinna eesküljel. Neljaosaline süda on enamjaolt valmis. Keskmiselt lööb süda praegu 167 korda minutis. 7 ja poole nädalasel embrüol on näha pigmenteerunud silmavõrkkesta, kiiresti hakkavad arenema
) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim. ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist-antagonist paarid jne.) Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest- lihastest jne.), kõhtmine pool seotud motoorikaga (püramiidid – somaatiline motoorika, oliivid – vegetatiivne, jne.). Siin on ka hingamise ja südametegevuse kontrolli keskused.
Limbiline süsteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas. Seda piirkonda nimetati algselt limbus'eks e ääriseks, sest need moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e vöökäär ning vaheaju teatud piirkonnad: hipokamp, mandelkeha. Limbilisse süsteemi kuuluvatel ajustruktuuridel on teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelised. Aferentseid impulsse saavad nad haistmis-, nägemis-, kuulmismeelelt, hüpotalamuse eesmiselt osalt ja retikulaarformatsioonilt. Emotsionaalsete reaktsioonide integratsioon nagu ka teiste talamuse, hüpotalamuse ja keskaju kaudu toimuvad reaktsioonid ühel või teisel viisil seotud toitumis-, kaitse-, seksuaalkäitumisega ja emotsioonidega.
32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Tagaaju koosseisu kuuluvad sild ja väikeaju. Sillast saavad alguse V, VI, VII ja VIII peaaju närv (kolmik-, eemaldaja-, näo-, ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast osast, mida nim ussiks. Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on ühendatud teiste ajuosadega alumiste, kesksete ja ülemiste väikeajujalakeste kaudu. Olilisemateks väikeaju ja teiste ajosade vaheliseks ühendusteedeks on: 1) seljaaju-väikaju kulgla, mis toob impulsse lihaste ja liigeste propriosensoriteilt; 2) esiku- väikeaju kulgla, mis seob tasakaalumeele esikuteonärvi tuumasid väikeajuga. Selle tee kaudu tuuakse poolringkanalitest ja tähnelundist ning liigeste ja lihaste propriosensoriteilt lähtuvat infot pea, keha ja jäsemete asendi kohta
koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie
Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena, kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama. Vaja, et in saaks oma sihid, eesmärgid ellu viia
Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem. Arheotüübid on põhiliselt kollektiivses alateadvuses, üsna palju , erinevad. Olulisemad on persona, vari, anima&animus, ego ja self 6. Arhetüübid Persona e mask (sarnaneb Freudi superegoga). Inimese vale-mina. Persooni võetakse sellena, kellena ta end ise näitab. Igal elukutsel oma mask, erinevates situatsioonides vahetatakse maske. Oht seisneb selles, kui inimene hakkab end maskiga samastama.
24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tähnielund: macula utriculi ja macula sacculi. Otoliitmembraan. Vestibulaarsed ripsrakud: sensoripotentsiaali teke. Poolringkanalid: cristae ampullares, cupula. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad närviteed. Esikunärvi tuumad ja nende olulisemad seosed teiste ajuosadega. Vestibulaarrefleksid. Nüstagm. Tasakaalumeele- ehk vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nimetatakse ka tähnielunditeks, sest sensorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Need ruumid on omavahel ühendatud mõigu-kotikese juha kaudu. Luu poolringkanaleid vooderdavad
(nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.). Erinevused: - Sisulised - Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel. Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega. HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal. Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest)
kahjustussündroomi alla kuuluvad vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused nagu düstooniad, korea, ballism, treemor jne. Tasakaal ja koordinatsioon. Väikeaju kahjustussündroomid. Väikeaju juhib: 2 poolkera- reguleerivad jäsemete koordinatsiooni . Häire puhul liigutused muutuvad ebatäpseks, ataktiliseks. (tahetelisi liigutusi reguleerib) Vermis (uss)- vastutab üldise tasakaalu eest. Väikeaju on kontaktis paljude ajuosadega. Väikeaju kahjustussündroomid on: Ataksia: *dünaamiline-liigutuste sooritamise häirumine; *staatiline- tasakaalu säilitamise häitumine ( ataksia on siis liigutamis häire kus vead liigutuse ajastamises, jõus ja ulatuses) Skandeeriv kõne Nüstagmid- mõlema silmamuna tahtele allumatud sümmeetrilised ja rütmilised liigutused. Intertensionaalne treemor- sihtliigutustele Lihaste hüpotoonia
32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild kuulub tagaaju koosseisu, nagu ka väikeaju. Sillast saavad alguse V,VI,VII,VIII peaaju närv e.kolmik-,eemaldaja-,näo-,esikuteonärv, mille tuumad asuvad tagaajus. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju: Koosneb kahest poolkerast ja neid ühendavast ussist.Poolkerasid katab väikeajukoor. Väikeaju valgeaine on ühendatud teiste ajuosadega alumiste, kesksete ja ülemiste väikeajujalakeste kaudu. Olulisemateks ühendusteedeks on seljaaju-väikeaju kulgla (toob impulsse) ja esiku-väikeaju kulgla (seob tasakaalumeele esikuteonärvi tuumasid väikeajuga), mille kaudu tuuakse infot pea,keha, jäsemete asendi kohta. Tähtsamad juhteteed seovad väikeaju kesk-,piklik-,seljaajuga, tähtsamad ühendusteed suunduvad hüpotaalamusse,talamusse,punatuuma,piklikaju ja RFi tuuma.
vererõhku ja südame tegevust, kehatemperatuuri ning hormoonide eritust ja paljunemist. Keskmises osas asub ajuripats. Tagumine osa osaleb aktiivselt emotsioonide ja erutuse reguleerimises ning une ja ärkveloleku reguleerimises. Hüpotalamusest jookseb läbi suur juhttee (läbib lateraalset hüpotalamust) ning see juhttee ühendab allpool asuva ajutüve ja eesaju. Juhtteid iseenesest on hüpotalamuses mitmeid. Kuna hüpotalamus kuulub limbilisse süsteemi, siis on tal teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelised. Saades aferentseid impulsse sisikonna närviretseptoritest, haistmissüsteemilt ja võrkkestalt on hüpotalamus seotud ka haistmisega ja nägemisega. Seega on hüpotalamusel juurdepääs tunnetuste ja aistingute informatsioonile üle keha. Hüpotalamusel on autonoomse närvisüsteemi regulatsioonis väga tähtis roll. Tähtsamateks funktsioonideks hüpotalamusel on:
Temporaalsagaa osad on helilainete analüüs (kas kõne, või muusika või primaarne ajukoor töötlevad signaale teistmoodi. V4 kahjustus ei suuda näha värve, näevad kõike hallis toonis. jääb sülvivao põhja). Sekundarne ajuosa on üheuses teiste ajuosadega. Saame aru, kes V5kahjustus – ei saa aru liikuvast objektist. V5=MT (ehk motion). Ajukoores on 6 laulab,mis lind lauab jne. Ja asjade äratundmine ka on sellega seotud. Et asju ära tunda, on rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline,
annaabi.ee 
