Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist kirjeldab: sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus, ühikuks on 1 herts (Hz): 1 täisvõnge ühes sekundis; periood T mis näitab, kui kaua kestab üks täisvõnge, ühikuks 1 s. Ühtlane ringliikumine (tiirlemine) on punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0. Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = at 2 const ja v = const. Keha kiirus v v 0 at ja teepikkus s v 0 t ,
Nihe Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga Trajektoor Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi Liikumise pidevuse all mõistetakse seda, et iga keha alati liigub mingi keha suhtes Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused Keskmine kiirus Keskmiseks kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, misnäitab millise nihke keha teeb keskmiselt ajavahemikus Keha hetkkiirus Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool
Nihe – Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga Trajektoor – Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi Liikumise pidevuse all mõistetakse seda, et iga keha alati liigub mingi keha suhtes Ühtlane sirgjooneline liikumine – Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused Keskmine kiirus – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, misnäitab millise nihke keha teeb keskmiselt ajavahemikus Keha hetkkiirus – Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust.
planeetide liikumise kolm seadust, mida tänapäeval nimetatakse Kepleri seadusteks. · Kepler avastas planeetide liikumise seadused, püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. · Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus · Esitas 1619. aastal. · Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Ta2 / Tb2 = Ra3 / Rb3 T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg
Ühtlane liikumine Ühtlane liikumine on siis kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. · trajektoor on sirge - nihe ja teepikkus on võrdsed · ühtlane - kiirus ei muutu t - aeg 1s s - teepikkus, nihe 1m v - kiirus 1m/s Liikumisvõrrand näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. · v>0 (positiivne), keha liigub x-telje suunas · v<0 keha liigub x-telje vastassuunas Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. x - keha koordinaat xo - algkoordinaat v - kiirus t - aeg Ühtlaselt muutuv liikumine
Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.Liikumisi saab liigitada:(liikumine)sirgj ja kõverj; (liikumine)ÜL ja MÜL;(MÜL)MÜSL ja MÜKL;(ÜL)ÜSL ja ÜKJ. Ühtlaseks sirgj liikumiseks nim sellist liikumist,mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.Keskmine kiirus on füüsikaline suurus,mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus.Keha hetkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab keha kiirust,mida ta suudab omada antud hetkel antud trajektoori punktis.Suurema näitlikuse saamiseks kas liikumiste kirjeldamiseks liikumis- ja kiirusegraafikuid.LG väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast.Horisontaalteljele kantakse kindlas mõõtkavas aeg ja vertikaalteljele kindlas mõõtkavas keha koordinaadi
9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mida mööda keha liigub. 11. Liikumise liigid- ühtlane ja mitteühtlane; sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Liikumise pidevus- oma liikumisel ruumis peab keha läbima kõik trajektoori punktid. 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 14. Keskmine kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keha hetkkiirus- kiirus, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. . 15. Liikumisgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas keha koordinaadi väärtused. (m)
Ühtlane sirgjooneline liikumine Dmitri Kovaljov Martin Juhanson 11.A Ühtlane sirgjooneline liikumine · Mehaanika põhiülesanne on keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. · Kõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise korral, milleks on ühtlane sirgjooneline liikumine. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Niisuguse liikumise suund ei muutu ja võrdsete teepikkuste läbimisel sooritatud nihked on võrdsed. Nihke kaudu defineerimisel nimetatakse ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks sellist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Trajektoori kuju pole sel juhul vaja eraldi mainida. Millised on sellise liikumise näited?
tmbumises. *)vabalangemine- kehade kukkumine, kus hutakistus puudub. *)elektromagnetiline- hrdejud, elastsusjud. *)tugev vastasmju- hoiab koos aatomituuma. *)nrk vastasmju- elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks. ---KINEMAATIKA kinemaatika- mehaanika osa, mis kirjeldab kehade liikumise omadusi. mehaaniline liikumine jaguneb: a)htlane sirgjooneline liikumine. b)mittehtlane sirgjooneline liikumine. htlane sirgjooneline liikumine- vrdsetes ajavahemikes sooritab keha vrdsed nihked. kiirus- fsikaline suurus, mis nitab ajahikus sooritatud nihke suurust. kiirus on vektorsuurus. this : V[m/s] valem: v=s/t liikumisvrrandid- saame mrata keha lppasukoha koordinaadid. x0- algkoordinaat. x- lpp algkoordinaat. liikumisgraafik- nitab keha koordinaadi sltuvust ajast. ---MUUTUV LIIKUMINE keskmine kiirus- nitab millise teepikkuse keha sooritab keskmiselt hes ajahikus: V=sk/tk v-keskmine kiirus[m/s] sk-kogu teepikkus[m] tk-kogu aeg[s]
8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m. 11.tiirlemine-on keha liikumine ümber väljaspool keha asuvat telge. 12.trajektoor-on mõtteline joon,mille kujundab liikuva keha mingi punkt. 13.mitteühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused. 14.ühtlane liikumine-on liikumine,mille puhul keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Teepikkus on füüsikaline suurus. Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Teepikkuse põhiühik on 1m. Aeg on füüsikaline suurus. Aega mõõdetakse vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Kiirus on füüsikaline suurus. Trajektor võib olla sirge või kõver. Trajektor võib olla ringjoon.
) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked) ühtlaselt kiirenev ühtlaselt aeglustuv 1) Periood T (s) 1) Hälve (...on võnkuva keha kau- 1)Kiirus (kiiruseks nim
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE Ivo Eesmaa Kärdla Ühisgümnaasium X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesmaa Muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes läbitakse mittevõrdsed teepikkused Kiiruse suund muutub 2 s 2 s 2 s 2 s 10m 0m 5m 5m skogu m Vk = Vk = 2,5 s tkogu X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Ühtlaselt muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus võrdsete suuruste võrra 2 s 2 s 2 s 2 s
1. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodusnähtusi ja seletab neid. 2. SI- süsteemi mõõtühikud: 1) pikkus 2) mass 3) aeg 4) elektrivoolu tugevus 5) temperatuur 6)valgustugevus 7)ainehulk 3. Punktmassiks nim. sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. 4. Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Ühtlaseks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda: 1) kehade kiirus 2) liikumise suund 3) keha kuju 7. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe. 9. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel või antud ajahetkel. 10. Kiirendus näitab kui palju muutub kiirus aja ühikus. 11. Vabalangemiseks nim
kiirus v m/s kiirendus a Ühtlane sirgjooneline liikumine. - keha läbib võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused (keha kiirus ei muutu) Kehtivad seosed: v = s/t , kus v - kiirus, s teepikkus, t aeg. x = x0 + vt , kus x lõppkoordinaat , x0 algkoordinaat, v- kiirus, t aeg. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Kehtivad seosed: v = v0 + at, kus v lõppkiirus, v0 algkiirus, a- kiirendus, t aeg kiirendus a = v v0/t s = v0t + at2/2 , kus s teepikkus x = x0 + v0t + at2/2 Vaba langemine - kehade kukkumine vaakumis (takistuseta), või ka üles viskamine. Esimesel juhul on tegemist ühtlaselt kiireneva liikumisega, teisel juhul ühtlaselt aeglustuva liikumisega. Kiirendus on mõlemal juhul ühesugune raskuskiirendus g, väärtusega 9,8 m/s2.
VABALANGEMINE kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub. ELEKTROMAGNETILINE hõõrdejõud, elastsusjõud. TUGEV VASTASMÕJU hoiab koos aatomi tuuma NÕRK VASTASMÕJU elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks. KINEMAATIKA mehaanika osa, mis kirjeldab kehade liikumise omadusi. MEHAANILINE LIIKUMINE JAGUNEB: 1)ühtlane sirgjooneline liikumine 2) mitteühtlane sirgjooneline liikumine. ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. KIIRUS füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihke suurust. Kiirus on vektorsuurus(kiirusel on olemaso ma suund) Tähis: v LIIKUMISVÕRRANDID saame määrata keha lõppasukoha koordinaadid. LIIKUMISGRAAFIK näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast. KESKMINE KIIRUS näitab, millise teepikkuse keha sooritab keskmiselt ühes ajaühikus. HETKKIIRUS näitab keha kiirust antud hetkel. (spidomeeter, tahhomeeter)
1. Millal võib keha lugeda punktmassiks? Keha, mille mõõtmed võime antud liikumistingimustes arvestamata jätta, nim. punktmassiks. Nt: auto mõõtmed pikemal reisil, parkimisel ei saa autot lugeda punktmassiks. 2. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Nt: auto sõidab. 3. Mis on ühtlane ja mitteühtlane liikumine? Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline, kus keha sirgel trajektooril läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Nt: ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuv auto. Mitteühtlane liikumine on selline, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib mitte võrdsed teepikkused. Nt: kõndiv joodik. 4. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mis toimub muutumatu kiirendusega. Nt: pidurdav auto. 5. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemiks nim. taustkeha, mis on ühendatud koordinaadistiku ja ajamõõtjaga. 6. Mis on nihe?
http://www.abiks.pri.ee Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes võrdseis ajavahemikes võrdsed nihked Iga ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega Liikumisvõrrandi abil leiame keha kordinaadi, mis tahes ajahetkel sirgjoonelisel liikumisel x=x0+vt Liikumist, mille puhul keha kiirus, mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, nimetatakse ühtlaseks muutuvaks liikumiseks
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdseis ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune ehk kiirendus on muutumatu. Niha võrdub teepikkusega. Ühtlaselt kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (a>0) ühtlaselt aeglustuval liikumisel aga negatiivne (a<0). Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v =v0 ± at. Kuidas leida läbitud teepikkust, kui kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus. Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis keskväärtuse leidmiseks leitakse lõpp- ja algväärtuste summa ning jagatakse kahega.
Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise nimetatakse dünaamikaks. Newtoni esimese seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s2)
Vektori projektsioon on negatiivne, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpppunkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 11. Kuidas saab liikumisi liigitada? 12. Mida mõistetakse liikumise pidevuse all? 13. Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. ÜSL-i iseloomustatakse keha liikumise kiirusega. 14. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. m v k - keskmine kiirus 1 s s vk = s - kogu teepikkus [1 m] t t - kogu aeg [1 s ] 15
ajavahemiku jooksul. · Punktmass on selline keha mille mõõtmeid me antud tingimustes jätame arvestamata kuid mille massi me arvestame. · Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. · Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, mille keha antud ajavahemikus läbis · Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist mille korral keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused kusjuures trajektooriks on sirge. · Vektoriks nim sellist füüsikalist suurust, mida lisaks arvväärtusele iseloomustab ka suund · Nihkevektoriks nim vektorit ehk suunatud sirglõiku mis ühendab keha algasukoha keha lõppasukohaga ning ta on suunatud lõppasukoha poole.
absoluutväärtuselt võrdselt ühel sirgel mõjuvad, kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni seadus- Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Kepleri II seadus- Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema liikumiskiirus orbiidil Kepleri III seadus - planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne keskmiste raadiuste kuupide suhtega T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg
pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Kulgev liikumine keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga.
Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestadaTaustsüsteem on kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakseNihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikusÜhtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihkedKiirendus ühtlaselt muutuval liikumisel näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikusÜhtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrraKiirendus ühtlasel ringliikumisel on suunatud ringjoone keskpunkti poole ja on arvuliselt võrdne a=v2/rMass iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmmetJõud iseloomustab kehade vastastikmõju
) tund (h) sekund 1 1/60 1/3600 minut 60 1 1/60 tund 3600 60 1 Tabel ajaühikute seostest. SIRGJOONELINE LIIKUMINE · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. · Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. · Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega.
- Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut. - Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajas. 18.Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? - Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teid. 19.Milline on ühtlaselt muutuv liikumine? - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 20.Mida näitab keha kiirendus? - Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust. 21.Defineerida 1 m/s. - 1 m/s on niisugune keha kiirus, mille puhul keha läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 22.Defineerida 1 m/s2
Hetkkiiruseks nimetatakse keha kiirust, antud hetkel ja antud trajektoori punktis. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus-tema suund ühtib liikumise suunaga. Sisuliselt on hetkkiirus lõpmata lühikese nihke ja selle läbiviimiseks kulunud lõpmata lühikese ajavahemiku suhe. Ühtlaseks muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist sirgjoonelist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus millega iseloomustatakse seda kui kiiresti kiirus muutub. a=v-v0/t , kus a-kiirendus, v-algkiirus, v0-lõppkiirus t-aeg Kui liikumine on kiirenev, siis on algkiiruse ja kiirenduse vektorid samasuunalised. Aeglustuva liikumise korral on algkiiruse ja kiirenduse vektorid vastassuunalised.
2. SI-süsteemi mõõtühikud(7 tükki): 1) Pikkus. 2) Aeg. 3) Temperatuur. 4) Ainehulk. 5) Mass. 6) Elektrivoolu tugevus 7) Valgustugevus. 3. Mõiste: Punktmass: Punktmassiks nimetatakse sellist ala mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamatta. 4. Mõiste: Trajektoor Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Mõiste: Ühtlane liikumine: Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Mõiste: Kehade vastastikmõju: Kehade vastastik mõjuks nim. seda, kui ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. 7. Mõiste: Ühtlaselt muutuv liikumine: Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Mõiste: Keskmine kiirus: Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe. 9. Mõiste: Hetkkiirus: Hetkkiirus on keha kiirus kindlal või antud ajahetkel.
ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE lihtsam liikumine FÜÜSIKA MUDEL nähtuse/keha lihtsustatud käsitlus KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Kiirus on vektoriaalne suurus. Ühtlase liikumise kiirus on jääv. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. KESKMINE KIIRUS kogu teepikkuse ja kogu liikumise aja suhe HETKKIIRUS keha kiirus kindlal ajahetke Ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju. Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv. KIIRENDUS kiiruse muutumise kiirus Mitteühtlaselt liikumisel võib liikumise suund muutuda vastupidiseks. Vaba langemise kiirus g=9,8m/s Vaba langemise korral on kõikidel kehadel ühesugune kiirendus. Muutuvat liikumist iseloomustab keskmine kiirus ja hetkkiirus. Nihe ja kiirus on ühtlasel muutuval liikumisel.
Liikumine on keha asukoha muutumine.Punktmassiks nimetatakse keha,mille mõõtmed antud liikumistingimuste korral võib jätta arvestamata.Trajektooriks nimetatakse seda joont,mida mööda keha liigub.Sirgjooneline liikumine on liikumine,kus trajektooriks on sirge.Kõverjooneline liikumine on liikumine kus trajektoor pole sirge.Ringjooneline liikumine on kõverjoonelise liikumise erijuhtumiks.Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist,kus keha läbib mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist,kus keha läbib teatud aja järel üha pikema tee.Võnkliikumiseks nimetatakse liikumist,mis kordub kindla ajavahemiku järel.Taustkehaks nimetatakse keha,mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse.Teepikkuseks nimetatakse täpselt piki trajektoori mõõdetud läbitud tee pikkus,tähiseks l.Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku.Nihke vektorit tähistatakse
Taustsüsteem: moodustavad taustkeha, sellega seotud kordinaatteljestik ja ajamõõtmisr vahend. Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub. Teepikkus: läbitud trajektoori pikkus. Nihe: on suunaga sirglõik, mis ühendab keha alguskohta lõppasukohaga. Mitteühtlane kiirus: keha kiirus muutub, keskmine kiirus ja teine on hetk kiirus , mis iseloomustavad kiirust. Ühtlane kiirus: on selline liikumine, mille korral keha kiirus muutub, võrdsetes ajavahemikes võrde aja võrra. Vabalangemine: keha langemine vaakumist, keha langemist ei takista midagi, õhutakistust ei ole. Kiirendus: näitab palju kiirus muutub igas ajaühikus. Kulgliikumine: kõik keha punktid liiguvad täpselt ühtemoodi, ühesugune kiirus, trajektoor
Newtoni 1 seadus: keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, kui miski keha olekut ei sega. Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2 Mehaaniline töö on siis, kui keha liigub jõu mõjul jõu suunas. A=F*s*cos A=F*s Võimsus on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse töö. N=A/t Ühtlane sirgjooneline liikumine: keha läbib sirgjoonelisel teel liikudes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad. s=vt
O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike O Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad O Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Pildid Kasutatud kirjandus O http://et.wikipedia.org/wiki/M iko%C5%82aj_Kopernik O http://et.wikipedia.org/wiki/Joh annes_Kepler
6. Mis on punktmass? Too näiteid Punktmass- on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõmeid. Nt: traiektoor on joon, mida mööda punktmass liigub 7. Mis on taustsüsteem? Taustkeha, sellega seotud kordinaadistik ja aiamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 8. Kirjuta nihke arvutamise valem ja kirjelda valemit 9. Mida nimetatakse ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks? Sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed tepikkused. 10. Mida nimetatakse liikumise võrrandiks? Liikumis võrrand näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast.
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. .
kindel tähis,kindel mõõtühik. ( Vektoriaalne suurus , Tal on alati kindel suund) Valem :
a= (v- v0)/ t ( v= at + v0 ) (t= v-v0/ a) SI-süsteem : m/ s2.
a) Kui v>v0 , siis kiirus kasvab ja a>0 .
b) Kui v
· Sellega seotud koordinaadistik. · Ajamõõtmise süsteem. Nihe- Suunaga sirglõik, mis ühendab keha algasukohta keha lõppasukohaga. Nihe ja teepikkus on võrdsed (ühesuurused/pikkused), kui tegemist on sirgjoonelise liikumisega. Ühtlane sirgjooneline liikumine- Kiirus ei muutu, trajektoor on sirge. Ühtlase liikumise kiirus näitab, kui pika nihke sooritab keha ühes ajaühikus. TÄHIS: v ÜHIK: m/s Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- Keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes, võrdse väärtuse võrra. 1. Ühtlaselt kiirenev- Kiirus kasvab (lennuk stardirajal) 2. Ühtlaselt aeglustuv- Kiirus langeb (auto peatumine) Sellist liikumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab, kui palju kiirus muutub igas ajaühikus. VALEM: ÜHIK: 1 m/s2 Mis on vabalangemine? Kehade langemine õhuta ruumis (vaakumis), kus langemist miski ei takista. Iseloomustab ühtlaselt kiirenev liikumine- ehk siis mõningatel juhtudel võime õhutakistuse jätta
Ringjooneline liikumine- punktmassi liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori. Trajektoori keskpunkt on väljaspool keha. Pöörlemine- trajektoori keskpunkt on keha sees. Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Ringjoonelise liikumine kiirused:*joonkiirus- ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.*nurkkiirus- pöördenurga ja liikumisaja suhe. Võnkumine- keha liikumine kordub teatud ajavahemikes * vabavõnkumine-toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. *sundvõnkumine-toimub välise perioodilise jõu mõjul. Periood- aeg ühe võnke tegemiseks, ei sõltu massise ega amplituudist. Sõltub kiirendusest ja pendli pikkusest. Sagedus-võngete kiirus perioodis. Resonants- amplituudi järsk kasv. Laine- võnkumise levimine ruumis. Ristlaine-ainet edasi ei kanta, keskkond saab ainult häiritud, võnkumine toimub risti laine levimissuunaga. Pikilaine- võnkumine toimub piki laine levimissuunda
väljendub kõikide kahade vastastikuses tõmbumises Elektromagnetiline vastastikmõju on laetud kehadevaheline vastastikmõju, mis väljendub kehade tõmbumise või tõukumisena Tugev vastastikmõju on tuumaosakeste vastastikmõju, mõjuraadius on kuni 10 -15 m. Nõrk vastastikmõju kutsub esile aineosakeste vaheline vastastikmõju, mõjuraadius on 10 -18 m. Ühtlane liikumine on selline liikumine, mille korral sooritab keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsete ajavahemike jooksul võrdsete väärtuse võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ühes ajaühikus.
Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha abita. Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui kaks. Vabalangemine Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust. Kepleri Seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore. 2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. 3. Erinevate planeetide tiirlemisperjoodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Isegi valgus, raadiolained jne. Erinevalt teiste mõjuliikidega on
I kursus. Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19)
alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori. Teepikkust tähistatakse valemites tähega l. Nihe on kui mõõta kaugust mööda sirgjoont ehk linnulennul. 7. Valemite lehel olemas! 8. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. 9. Valemite lehel olemas! 10. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes ühepalju ja trajektooriks on sirge. Selle võrrand valemilehel ja graafik vihikus! 11. Üle küsida!!! 12. Vaata vihikust graafikut!!! 13. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. 14. Valemite lehel olemas!
2. Milleks on vaja taustsüsteemi? Taustsüsteemi on vaja, et kirjeldada liikuva keha asukohta millegi suhtes. Samuti saab selle abil kirjeldada keha asukohta arvude abil kasutades koordinaadistikku. 3. Mis vahe on teepikkusel ja nihkel? Teepikkus on liikumine mööda trajektoori, nihe on keha liikumine sirgjooneliselt punktist A punkti B. 4. Mis on ühtlaselt sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt sirgjooneliseks liikumiseks nim sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 5. Mida nimetatakse kiiruseks? Valem. Kiirus näitab, kui pika vahemaa läbib keha antud ajavahemiku jooksul. 6. Mida nimetatakse kiirenduseks? Valem. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus antud ajavahemiku jooksul. 7. Mis on gravitatsioon? Gravitatsioon on vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad, nii kosmilised kui ka maapealsed. 8
süsteem moodustavad taustsüsteemi. 7.Mida näitab liikumise graafik? Graafiline meetod kasutab liikumise graafikuid, näitab teepikkust, aega ning nendega saame arvutada kiiruse. 8.Kirjuta nihke arvutamise valem ja selgita tähiseid S=x-x0=kolmnurk X Kolmnurk-tähistatakse suuruse lõpp-ja algväärtuse vahet ehk muuta. x-lõppasukoht x0-algasukoht s-teepikkus 9.Mida nimetatakse ühtlaseks sirgjoonelikseks liikumiseks? Nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 10.Mida nimetatakse liikumise võrrandiks? Nimetatakse matemaatilist avaldist, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast
3) Liikumine on pidev tähendab seda, et keha läbib kõik punktid oma teel; liikumine on suhteline tähendab seda, et ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes ning see on suhteline, kuna keha liigub. 4) Punktmass on keha, mille mõõtmed võib jätta antud kontekstis arvestamata. 5) Taustsüsteem koosneb taustkehast, ristkoordinaatidest, ja kellast. See moodustub tavaliselt kahest kehast, ruumist ja ajast. 6)Ühtlane liikumine on, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. Keskmine kiirus on keskmine kiirus v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t vaheline suhe. 7) Ühtlase liikumise võrrand: v = s/t (ehk v võrdub s jagatud t-ga) 8)Teepikkus on trajektoor mida keha läbib teatud aja jooksul, nihe on aga lõpppunkti ja algpunkti vahe. Ehk kõige lühem pikkus. 9) Kiirendus näitab ja iseloomustab kiiruse muutumist ajaühiku kohta
võib olla ka mineraalne tuum, on suured ja väikse tihedusega. Sinna hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. http://www.youtube.com/watch?v=lm9Ej-YMXto Esimene seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Teine seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis(planeetide liikumistee). Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Kepleri seaduste tähtsus:
taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Auto liikumise trajektoor Lennuki pööre trajektoor avarii ajal Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Liikumist võib liigitada traektoori järgi: Nihkeks nimetatakse keha alguskohast lõppasukohta suunatud sirglõiku. Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe lkogu Vk = t kogu Missugust kiirust näitab auto spidomeeter? Hetkkiirus on keha kiirus mingil konkreetsel ajahetkel.
Kõverjoonelise liikumise puhul pole keha trajektoor sirge. Ühtlase liikumisega on tegu, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ringliikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Mida väiksem on raadius, seda kõveram on trajektoor. Kui trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees on tegu pöördliikumise e. pöörlemisega. Pöörlemise korral ei liigu keha punktid kõik mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Teepikkus on võrdne kaare pikkusega
annaabi.ee 
