Tavaliselt peetakse piiriks 1 aastat. Majandusteaduses hinnatakse perioodi lühi- või pikaajaliseks selle aja järgi, mis ettevõttel kuluks oma tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks;
KES ON VAESED? Vaesust peetakse sõltuvaks järgmistest teguritest: 1) Perekonna suurus- mida suurem on perekond, seda suuremad on ka tulud. 2) Perekonna koosseis- ülalpidajate ja ülalpeetavate suhe 3) Perkonnapea sugu ja vanus- vaesem on see pere, kus perekonnapeaks on kas väga noor või väga vana. 4) Elamise piirkond- ääremaadel on vaeseid rohkem kui suuremates linnades Vaesuse käsitlemisel peame kindlasti arvestama ka ajategurit. Lapsepõlves me tavaliselt tarbime rohkem ja selle maksavad kinni vanemad.Tööiga on see aeg kui me peaksime endale koguma sääste ja meie tulud peaksid võimaldama seda. Pensionipõlves on jälle meie tulud väiksemad ja oht vaeseks jääda on suurem. Seega ollakse vaene kas noorelt, kus tulud on väikesed või siis pensionipõlves, kus pole võimalik oma tulusid suurendada. Vaesus ja rikkus on päritavad. Suuri varandusi luuakse mitme inimpõlve tööga.
alles asuda tagajärgi likvideerima. Tasub ennast juba ette teavitada, et vana maja renoveerides läheb alati kauem aega kui me selleks iganes planeerisime ja teiseks meie plaanitud ressurssidest tuleb kindlasti puudus. Seega tasuks aja kokkuhoiuks tutvuda ja arvestada teiste kogemustega. Seoses avastustega maja konstruktsioonide ja viimistluskihtide avamisel võib välja tulla huvitavat, mis paneb plaanidesse korrektuure tegema. Me ei tohiks mingil juhul ajategurit ettekäändeks tuues kahjustada vana maja kvaliteeti, rikkuda või vähendada selle antiigi ja kunstilist väärtust. 2. Täpsusta nii hädavajalike tööde hulk ja järjekord kui ka oma kindlad soovid ja vajadused, mis koduks kohandatavas majas peab tulevikus kindlasti saama olema ja millest oled valmis vajadusel loobuma? Tuleb selgeks mõelda vajalikud projektid ja koostada plaanid. Ideaalis me võtame arvesse vana maja tugevused ja arendame neid sobivates ja soovitud suundades
alles asuda tagajärgi likvideerima. Tasub ennast juba ette teavitada, et vana maja renoveerides läheb alati kauem aega kui me selleks iganes planeerisime ja teiseks meie plaanitud ressurssidest tuleb kindlasti puudus. Seega tasuks aja kokkuhoiuks tutvuda ja arvestada teiste kogemustega. Seoses avastustega maja konstruktsioonide ja viimistluskihtide avamisel võib välja tulla huvitavat, mis paneb plaanidesse korrektuure tegema. Me ei tohiks mingil juhul ajategurit ettekäändeks tuues kahjustada vana maja kvaliteeti, rikkuda või vähendada selle antiigi ja kunstilist väärtust. 2. Täpsusta nii hädavajalike tööde hulk ja järjekord kui ka oma kindlad soovid ja vajadused, mis koduks kohandatavas majas peab tulevikus kindlasti saama olema ja millest oled valmis vajadusel loobuma? Tuleb selgeks mõelda vajalikud projektid ja koostada plaanid. Ideaalis me võtame arvesse vana maja tugevused ja arendame neid sobivates ja soovitud suundades
Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus. 10. Tooge näide arhiiviuurimuse kohta. Millisel puhul saaks seda meetodit kasutada? Statistilised registrid või andmebaasid; kirjalikud ülestähendused, kirjad, autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ... Dokumendianalüüs võib olla iseseisev
3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 36:Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid) 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljamineku suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud.
3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 37. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid): 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljaminekute suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud.
muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise. Struktuuriefekt-toimib mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul, kusjuures ühisefekt ületab ühisefektide summa (nt. Tootmise intensiivistamine) 37. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid 1) taandamata rahavoo ehk diskoneerimata rahavoo puhul elementaarsed arvutusmeetoid: tasuvusaeg, arvestuslik rentaablus. 2) diskonteeritud rahavoogude puhul ajategurit arvesse võtvad arvestusmeetodid: nüüdispühasväärtu ,kasumiindeks ja sisemine rentaablus 38. Maakasutuse kahesugune hindamine 1) summaarselt, s.o. kogu tootmise tulemuste alusel. 2) üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul. Sel juhul taanbub kogu probleem üksikute kultuuride majanduslikule hindamisele. Kultuuride viljelemine on seotud maakasutusega. Maa
majanduslikud). 2) Tootmistehnoloogia. 3) Tootmise mastaap(nt müügimaht, seeläbi ka kasum). Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid: saaduste ja sisendite hinnad; hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated. Investeerimisvõimaluste valikul on kasutusel 5 kriteeriumi: Taandamata e. diskonteerimata rahavoo puhul elementaarsed arvutusmeetodid: tasuvusaeg; arvestuslik rentaablus. Diskonteeritud rahavoogude arvutusmeetodid e. ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid: nüüdispuhasväärtus; kasumiindeks; sisemine rentaablus. 13 Lühemaajaliste ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid: tasuvusaeg- tehtud algse rahalise investeeringu puhastuluga katmiseks kuluv ajavahemik, kasutatakse ka tasuvusaja pöördväärtuse näitajat ehk investeeringute
paraneb (kuluefektiivsus). Näiteks, asjatu käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, lao väärtuse vähendamise, lao ringlemissageduse suurendamise ning töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise kaudu püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. 1.12. Kuluefektiivsus Logistika üheks peamiseks eesmärgiks on suurema efektiivsuse saavutamine. Efektiivsuse uurimisel tuleb arvestada kulusid, kvaliteeti, kvantiteeti ja ajategurit. Kuluefektiivsuse vaatenurgast on uuritavateks objektideks laod, ostmine, veod ja jaotus, läbimisajad ja tööpanused saavutatud tulemuste suhtes. Kogukulude analüüsi eesmärgiks on leida kõik teatud tegevuste ja nende alternatiividega seotud kulud. Erinevaid alternatiive võrreldakse ja lõpuks valitakse selline alternatiiv, mis tervikut silmas pidades põhjustab kõige vähem kulutusi. Kogukulude analüüs võib olla ka hea
maksimeeriv kompromiss. - Suvalise alternatiivi elluviimise tulemus on üldjuhul kvalitatiivselt mitmemõõtmeline nähtus, mis mitmesuguste seoseahelate kaudu ilmneb eri kohtades ja erineval ajal. Seetõttu on tähtis mitte ainult tulemuste vektori oluliste komponentide väljatoomine, vaid tuleb ette näha ka nende ilmnemise aeg ja koht. - Alternatiivi elluviimise tulemuste prognoosimisel tuleb arvestada ka ajategurit ja koguni kahest aspektist: tulemused olenevad sageli otsuse elluviimise kiirusest; tulemus ei avaldu enamasti mitte ühel momendil või perioodil, vaid pikema aja jooksul. 68. Kuidas sundida otsustajat oma huvisid järgides ka teiste subjektide huvidega arvestama? - Õiguslike ja eetiliste raamide abil. Tähtis roll on täita avalikul võimul (eelkõige keskvalitsusel ja
Igas keeles on oma vaste maastikule ja seda vastet kasutatakse pisut isemoodi. Tänapäeva teaduskirjanduses pööratakse üha rohkem tähelepanu inimese tegutsemisele maastikus. Maastikule saab läheneda kolmest lähtekohast. Uurimine saab olla (loodus)teaduslik, rakenduslik või humanistlik (tabel 1). Üheks võimaluseks maastikku defineerida on mõista seda kui objektide ja protsesside visuaalset summat antud kohas antud ajahetkel (Emmelin 1996). Oluline on siinkohal rõhutada ajategurit. Teise lähenemisviisi põhjal saab maastikus eristada kolme kihti: loodusmaastik, kultuurimaastik ning suunavad tegurid, mis suunavad nende mutusi. Inimene muudab maastikke kiiremini kui loodus ise muutub. Me saame mineviku maastike rekonstrueerida võttes appi vanad kaardid, fotod, kirjeldused. Siiski ei ole võimalik üheselt taastada. Euroopat on võimalik jagada viide etappi maastiku muutuste ajaloos: 1) looduslik-eelajalooline maastik
pool- ja valmistoodangu kuludesse. 2. Lühi- ja pikaajalised kulud Lühi- ja pikaajalisi kulusid eristatakse selle aja põhjal, mis kulub kulutuse tegemisest tulu saamiseni. Tavaliselt peetakse piiriks 1 aastat. Märkusena olgu lisatud, et majandusteaduses hinnatakse perioodi lühi- või pikaajaliseks selle aja järgi, mis ettevõttel kuluks oma tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas ajategurit on vaja arvestada. Juhul kui tegemist on pikaajaliste kuludega, siis kulu-tulu analüüsides tähendab see arvutustehniliselt liitintressi kasutamist. 3. Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulud
Invest. võimaluste valikul on kasut 5 kriteeriumi. Taandamata e diskonteerimata rahavoo puhul (elementaarsed arvutusmeetodid, kus ei arvest raha-väärtust)- lühemaajalistele ja lihtinvest-te hindamiseks 1.tasuvusaeg (periood, mitu a, et tagasi teenida invest-t) 2.arvestuslik rentaablus 77 Taandatud e diskonteeritud rahavoogude puhul (integ-raalsed e ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid) 3.nüüdispuhasväärtus; 4.kasumiindeks (suht%); 5. sisemine rentaablus Tasuvusaja meetodi korral vaadeld-se ajavahemikku (tasuvusaega), mis kulub tehtud algse invest-u puhastuluga katmiseks. Nüüdispuhasväärtuse (NPV) meetodi korral lähtutakse põhimõttest, et tulevikus saadav raha on vähem väärt, ui käesoleval momendil laekuv. Tuleviku tulu hinnatakse enda jaoks alla kehtiva % alusel ning
annaabi.ee 
