HETIIDID 4. Umbes 16 saj. lõpupoole läksid Egiptusesse 1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Neist said Egiptuses orjad, Juudid sigisid palju, seepärast pandi nad tööle 2. Piigi juht oli kuningas. orjadena. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 6. Mooses päästis juudid 12. saj. eKr. (Toimus RAMSES II ajal) 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult 7. 10 saj. eKr. Sai alguse juutide riik, ühendamiseks läks mitmeid sõdu, riigi vallutamisretki. lõi TAAVET (ta oli I kuningas.) 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia aladelt. 8. Peale teda oli Saalom...
germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel. Rajasid kolooniaid Põhja aafrika rannikule ja ka Hispaaniasse. Tähtsamad jumalad- Baala ja Moolok. Ohverdati esmasünd poegasid. Foniiklased andsid maailmale tähestiku. Heebralased
Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IVIII aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Ajalugu Hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks. Tänapäeval kasutatakse hõbedat moodsas tehnoloogias. Hõbe oli populaarne Pärsias, vanad hõbekaevandused olid Kreekas ja Hispaanias. Hõbedat kaevandasid ka foniiklased, kartaagolased ja hiljem vanad roomlased. Kaevandused olid ka Kesk Euroopas ja LõunaAmeerikas. Hõbedale omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (hõbevesi). On kindlaks tehtud, et hõbedat sisaldav vesi on antibakteriaalne. Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis.
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius.
Tekkisid tihedad kultuurikontaktid. · Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline kultuur. Mille mõju on mitmes valdkonnas tunda tänapäevani. FONIIKIA LINNRIIGID · Kaanan oli territoriaalselt killustanud. · Peale sisemaariikide mängisid erilist rolli ka rannikul aruvad väikesed, rikkad, mõjukad Foniikia linnriigid. ( nt Byblos,Siidon,Tüüros) · Nende peamine rikkus tuli Ees-Aasia , Egiptuse ja Vahemeremaade trantsiitkaubandus. · Foniiklased olid esimese aastatuhande algul eKr kõige osavamad meresõitjad. · Rajasid hulganistki kolooniaid ( Küpros ja kaugemale Vahemere äärde) · Kõige tugevamaks sai Kartaago Aafrika põhjarannikul Foniikia territooriumid pidid taluma palju võõrvõimu. ( asüürlased,uus-babüloonia ja pärsia) · Foniikia sisekorraldustest teatakse vähe, aga arvatavasyi juhtis linnriiku ja juhtis sõjaväge kuningas.
Allikad Väga ühekülgsed. Üks on eriti rikkalik heebralaste juuda hõimu peaasjalikult ajaloolis-religioosne ja kirjanduslikteos Vana testament. See annab meile väga detailse ülevaate Iisrali ajaloost, aga kas ka usaldusväärne ?. See sama VT heebrea keelne, puudutab ka naaberalade linnade ajalugu, foniiklaste oma , damaskust , hetiide, asüüria ja babyloonia ja pärsia. Detailne, aga ühest kitsast vaatekohast kirjutatud, kahtlase usaldusväärsusega. Kreeka tekstid-kus figureerivad foniiklased, seal on neist juttu üldsõnaliselt, et peamiselt mereröövlid, rohkem on neist jutte Kartaagolastest, väga palju infot me ei saa. Asüüria tekstid, küllaltki informatiivsed, asüüria kuningad hiline 8 saj -7 panid aastase täpsusega kirja oma sõjaretked. Seal kajastub ka teiste riikide ajalugu kuid ainult välisvallutajatena. Meil pole arvestatavat kohapealselt allikmaterjali(v.a VT) Kirjutasid mitte savi tahvlitele, vaid hävivale materjalile, papüürusele
reklaamplakatile ja leiutati kino ja raadio. Esimene raadioreklaam kõlas eetris 1928a. USAs. 1950-60 aastatel toimus suur telereklaamide areng. 5. Milline on kaubareisijate ja reklaamiagentide roll kaubareklaami levitamisel? Esimesed reklaamiilmingud hakkasid avalduma siis, kui hakati kaupu vahetama. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Rohkete kaubanduslike sidemetega assüürlased, foniiklased ja babüloonlased jõudes oma laevaga välissadamatesse, süütasid kohaliku rahva ligimeelitamiseks tulesid. Kreekas ja Roomas tegutsesid aga nn. "linnahõikajd" , kes andsid valjuhäälselt teada linna saabunud laevadest ning veini ja vürtsilaadungist, teatasid kaubanduslikke uudiseid, kutsusid rahvast kaupa ostma ja karjusid kaupade hindu. Linnahõikajatest saidki hiljem esimesed avalike teadete edastajad, kelle teenuseid kasutati mitmel pool Euroopas paljude sajandite jooksul. 6
4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2
annaabi.ee 
