demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal.
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa
IMPERIALISM.. iseloomustab 20.sajandit ..Suurriiklik poliitika. Koloniaalimpeerium Riik, kellele kuuluvad kolooniad Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja...
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega.
Inglismaal Tööerakonna loomine · 19. saj lõpp- oli tööpuudus ning palju töötuid · Töötud moodustasid ametiühinguid oma õiguste kaitsmiseks · 1893. aastal loodi Tööerakond- sai lühikese ajaga edukaks Iirimaa · 1860. kujunes välja feenide liikumine- eesmärgiks Inglismaast vabariik luua · Võeti vastu omavalitsuse seadus · Vabariigi loomine lükati I maailmasõja puhkemisega edasi Briti koloniaalimpeerium · Inglismaa ja tema kolooniad- Briti impeerium · Neil oli palju asumaid, mis tuginesid sõjaväebaaside võrgule · Vallutatud alad olid odavad tooraine allikaks · Briti impeerium- ühtne turu · Kanada ja Austraalia- omavalitsusega alad Välispoliitika · Inglismaa tahtis olla teistest eraldi · Ei olnud huvitatud liiudest teiste riikidega- kutsuti hiilgavaks isolutsiooniks · Saksamaa oli probleemiks- sellest tekkisid ka Saksa- Inglise vastuolud
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.)
Francisco Pizarro Inkade impeeriumi vallutamine1532. Atlandi kaubandus Uue Maailma avastamine kujundas ümber Euroopa majandusliku maastiku (uued kaubanduslikud keskused). Uued kaubad Euroopasse (mais, kartul, tubakas). Kuld ja hõbe Euroopasse (hindade tõus Euroopas). Haigused Uude Maailma (Ameerika põliselanike tohutu väljasuremine). Orjakaubanduse algus (Aafrikast orjad Ameerikasse). 3 sajandi jooksul u 12 miljonit orja. Koloniaalimpeeriumid Koloniaalimpeerium: riik, millele kuulub teisi, vallutatud alasid. Portugal, Hispaania, Holland, Inglismaa Kolooniatest saadi toorained. Kolooniates oli võimalik odavalt toota tänu odavale tööjõule. Suhkru ja puuvilla kasvatamine kolooniates. Kolooniate kasv tänu rahvastiku liigsest arvust ja usulisest tagakiusamisest tingitud sisserändele.
Muutus rikkamaks ning laiendas oma sotsiaalprogramme. Ameerika Ühendriigid- Läänemaailma võimsaim riik. Rahuaegne majandus taastus ning elatustase tõusis. Positsioon maailmas kasvas. Isolatsiooni asemel loodi liite teiste riikidega. Eesmärgiks oli kommunismi leviku pidurdamine. Makartism- senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Dwight D. Eisenhower- vabariiklasest USA president. Suurbritannia- Koloniaalimpeerium lagunes, kuid Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Langes nende rahvusvaheline tähtsus. Säilis kaheparteisüsteem. Leiboristid teostasid vasakpoolseid reforme: riigistati osa tööstust, laiendati sotsiaalhooldussüsteemi. Prantsusmaa- Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik. Võimule said tsentristlikud erakonnad. Koloniaalimpeerium hakkas lagunema. Charles de Gaulle- vastupanuliikumise juht Prantsusmaal. Kindral, kes moodustas maa
välispoliitika, riigikord, majdnsus) +õpik lk 8 Buuride sõda!" Lauri Kasak Kordamine Imperalismiajastusse jõudis maailms 19. sajandi lõpul. Imperalism- Suurriikide püüd hankida kolooniaid ja saavutada seeläbi maailmas võimalikult suur mõjuvõim. 20. sajandi maailmale oli iseloomulik: a) Euroopa valitses maailma, sest peaaegu kogu maailm oli jaotatud kogu Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. b) Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaa, talle järgnes Prantsusmaa. Paljud rahvad avaldasis koloniseerijatele vastupanu( Näiteks Inglise-Buri sõda 1899-1902). Buurid olid Hollandi päritoluga asunikud, kes olid juba 17. sajandil asunud Lõuna-Aafrikasse, esialgu asustasid nad Kapimaad (lk. 8) 2) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi, mille suunas pidi arenema kogu maailm. Kiiresti arenes tööstus, mis tõi endaga kaasa urbaniseerumise(linnastumise).
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 toimus sõda koloniaalimpeeriumi päästmiseks Indo- Hiinas.
Kordamine Ajalugu Inglismaa Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine Tööerakond poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus te...
imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos Euroopa XX saj algul INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Inglismaa võimsuse aluseks oli KOLONIAALIMPEERIUM Kontrolliti 370 miljoni kolooniates elava inimese elu Tööjõud oli odav seega oli kasulik toota koloonias, müüa maailmaturul Kolooniate toorainevarud olid inglaste kontrolli all Streikivad briti raudteetöölised 1885.a INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Kolooniates teenides oli briti ohvitseridel ja ametnikel võimalik karjääri teha Kolooniate omamine suurendas briti tööliste elatustaset. Suur osa koloniaaltuludest kulutati
saatis laiali Rahvusassamblee ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Üldine v III vabariik Ajutine valitsus – Rahvuslik kaitse (Pariisi linna saadikud) Riigipeaks sai Thiers Parlam asub Versailles Presidendil on suur võim, valitakse Saadikutekojaga ja Senatiühistungi Assamble Nationale (Saadik, Senat) 2 kojaline Üldine Koloniaalimpeerium Protektoraadi süsteem – välipoliitika kaitse Ministere des colonies – otsene haldamine IV vabariik Režiim on parlamentaarne Parlament kahekojaline Ülemkoda – Le Conseil de la République: Sarnaneb V vabariigi senatiga Uuendatakse kolmandiku osas iga 3 aasta tagant valijameeste poolt, kes ise valitud otseste valimiste teel Alamkoda – Assemblée nationale:
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil.
2) LISATOIDUAINETE VAJADUS 3) UUS TURG OMA KAUPADELE 4) ODAV TÖÖJÕUD KOLOONIAD · ÜMBERASUMISKOLOONIAD PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI EUROOPAST VÄLJARÄNDAJATE POOLT · MIS OLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE PÕHJUSEKS? · NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST UUSASUNIKUD PÄRINESID · MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA? · NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD · MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB SEE TÄNAPÄEVAL? · TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL KOLOONIAID (vt atlas pol. kaart) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · NEGATIIVSED: 1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?) 2) SÕLTUVUS EMAMAAST OSALEMINE MAAILMA- MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU 3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS 4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE VÄLJAKURNAMINE (selgita) 5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST
juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu – Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal.
· Liidukantsler: Willy Brandt · Sai NATO liikmeks ja tõi taas sõjaväe · Ei tunnustatud SDV-d, pidasid ajutiselt okupeeritud idatsooniks · Noored protestisid Vietnami sõja vastu · Majanduse kiire kasv, võõrtööjõu kasutamine Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid · Alzeeria ja Prantsusmaa vastasseis, puhkes vabadusvõitlus prantsuse valitsuse vastu · De Gaulle korraldus koloniaalimpeerium likvideerida · Lahkus NATO-st, jätkas tuumaprogrammi · 1968. noorterahutused Pariisis Teised Euroopa riigid · Itaalia saab tööstusriigiks, kritlikud demokraadid eesotsas hiljem sotsialistid · Hispaania loobus koloniaalvaldustest, liikus liberaliseerimise suunas, eesotsas diktaator Franco · Põhjamaades: Norra, Island, Taani liitusid NATO-ga. Euroopa ühinemisliikumine · 1957. aastal
30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses · Suurriikide aeg · 19saj lõpp 20 saj algus nim. imperialismi ajastuks suuremate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume · Suurriigid: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria- Ungari Suurbritannia · 20. saj. maailma võimsaima riigi positsioon kõikus · Lõppenud viktoriaanlik periood-suurim koloniaalimpeerium, võimsaim sõjaliselt ja majanduslikult · Tõsiseimad vastuolud Saksamaaga küsimus kogu maailma juhtrollis Saksamaa · Konkureeris teiste suurriikidega Hiina, Maroko pärast · Võitlus Suurbritanniaga juhtrolli pärast ja vastuolud Prantsusmaaga · Alustati ulatuslik programm suure sõja- ja kaubalaevastiku ehitamiseks Prantsusmaa · Rahvuslik kinnisidee saada tagasi kaotatud Elsace-Lorraine · Otsiti lepitust sajanditevanuse põlisvaenlase Inglismaaga · 1904
Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad
valdustest. Teine balkani sõda: Eelmise sõja võitjad ei suutnud kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria vastu astusid välja paljud riigid. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest. Balkani poolsaart on nimetatud püssirohutünniks sest väikesest konfliktist põhjustati suur sõda. Suurriigid 20.saj algul Suurbritannia: Neil oli oma hiigelperiood, kus nad olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Tugevnema hakkas demokraatlik partei aga mitte koheselt vaid järk järgult. Toimus ka Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas, aga see näitas inglastele ainult seda, et nad ei suuda vähemuses olevate Buuridega isegi võidelda. See nõrgendas Suurbritanniat kõvasti. Liberaalid tulid võimule ja vähendasid vaesust samal ajal maksude suurendamisega. Taheti ehitada poole suurem laevastik kui Saksamaal. Demokraatia tugevnes ning naised said valimisõiguse
Inkvisitsioon e. terrorJuutide ordu loomine.16.-17. saj. ususõjad. 18.saj. Algas Inglismaal tööstuslik pööre.J. Watt-aurumasin.R.Fulton- aurulaev.R.Stephenson- auruvedur. Inglismaa muutus maailma põhiliseks tööstusriigiks ja 19. sajandi keskel andis ta 2/3 ekspordist. Tööstuslik pööre aitas vallutada kogu maailma (suurema osa).18.saj. Lõpul kaotas Inglismaa praeguse USA. Hispaania kaotas Ladina-Ameerika. Mujal koloniseerimine laienes. Maailma suurim koloniaalimpeerium oli Inglismaal:1)Kanada 2)India 3)Austraalia 4)Uus- Meremaa.Suuruselt teised valdused Aafrikas.Saksamaa, Itaalia,Portugal säilitasid oma kolooniad.Lääne riigid kasutasid kolooniaid odava tooraine saamiseks. 1914-1918 oli esimene maailmasõda. Euroopa sai kõvasti kannatada. Lääne tsivilisatsiooni tuumik hakkas liikuma USA-sse.1939-1945 Teine maailmasõda. Euroopa oli laostunud.Lääne maailma liidriks oli kindlalt USA. USA kaitses Lääne-Euroopa vabadust. (Pommid, relvad jms. Jäeti
kolooniaid).Algust tegi Inglismaa, kes anastas Küprose (1878) ja alustas sõda Afganistanis. Venemaa jätkas koloniaalekspansiooni Kesk-Aasias, alistades Hiiva khaaniriigi. Prantsusmaa vallutas Tuneesia 1881 (sellele pretendeeris ka Itaaliia). Saksamaa alustas võitlust veel ümberjaotamata maade eriti Maroko ja Hiina pärast. Impeeriumid imperialismiajastul: Suurbritannia oli mõjuvõimas koloniaalimpeerium. (1901 suri kuninganna Victoria (andis nime tervele ajastule, valitses 1837- 1901), 1901-1910 Edward VII, 1910-1936 Georg V). Ka sõjaliselt ja majanduslikult võimas riik merede valitseja ja maailmakaubanduse kontrollija. Probleemid kolooniate valitsemisel. Nn. Valgete kolooniatele Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Liit, Iirima (alates 1921) anti dominiooni staatus (seesmiselt autonoomsed).Kolooniad veel Aafrikas, Aasias -.
Loodi tööliste huve kaitsev Tööerakond e. Labor Party.Leiboristig e tööerakondlased muutusid lühikese ajaga tähtsaks ka poliitikas. Iirimaa iseseisvuspüüdlused. 1860.aastal algas Iirimaal feenide liikumine,mille eesmärk oli Inglismaast vabaks saada võitlusega.Feenidel aga ei õnnestunud iirlasi mässule õhutada.1914.aastal võeti pikkade vaidluste järel vastu omavalitsuse seadus,kuid Esimese maailmasõja puhkemise tõttu lükati see edasi. Briti koloniaalimpeerium, Inglismaast kujunes 19.sajandil maailma suurim koloniaalriik.Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks.Vallutatud kolooniad nt Austraalia,Uus-Meremaa,Suessi kanal(hea ühendustee Indiaga),osa Aafrikast ja Kanada olid eelkõige odava tooraine allikaks järjest kasvavale tööstusele.Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu. Välispoliitika. Inglismaa oli 19.sajandi keskel oma majandusliku võimsuse tipul.Saareriigil oli tugevaim
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
originaalkunstiteoste loomiseks. Reprodutseerimisel võitis eesõiguse fotomehaaniline paljundusviis Inglismaa 19.sajandil Kuninganna Victoria valitses 1831 1901, seda ajastut nimetati ka viktoriaanlikuks ajastuks. See oli väga kombekas ühiskond. Majandus arenes ajastu algul hästi. Masinad tõrjuvad käsitöö välja Pool elanikest elas linnades. Põllumajanduses oli tuntav toodangu tõus. Meeste seas valitses tööpuudus. Selleks ajaks oli Inglismaast saanud suurim koloniaalimpeerium. Kasvas välja tsartistlik liikumine - tahtsid, et parlamenti valitaks igal aastal.. Halvasti mõjus, et * ei võetud kasutusele uusi masinaid, vaid rahulduti vanadega * veeti kapitali välja *pandi raha panka. 1899 1902 toimus Inglise - Buuri sõda. Transvaal ja Oranje vabariigid Lõuna - Aafrikas (endised Hollandi asustused), mõlemad vabariigid liideti Inglismaaga. Inglismaa 20.sajandi algul 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised
Õpikust "Lähiajalugu I" peatükid 1, 2, 5, 6, 8, 9,10, Õpikust "Eesti ajalugu 2" peatükid 27, 28, 29 Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks ...
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. Polnud ju ohtu, et kunagi peaks neid ka ise täitma hakkama. Olukorras, kus suur osa Rahvuskogust oli alati opositsioonis, jäi valitsuse moodustamise baas kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht ränka koloniaalsõda:
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka t...
Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad
Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud → kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit – Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) → Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alžeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alžeeriale
Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste enam valitsusse ei kaasatud kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alzeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale
Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimulolevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. Polnud ju ohtu, et kunagi peaks neid ka ise täitma hakkama. Olukorras, kus suur osa Rahvuskogust oli alati opositsioonis, jäi valitsuse moodustamise baas kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva
poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur. 11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL (õpiku II osast) · Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti (lk 21-22); · Prantsusmaa: mida tõi Prantsusmaale Napoleon III valitsemisaeg, miks sõditi Saksamaaga, milliste tulemustega see Prantsusmaa jaoks lõppes (lk 26-27); · Inglismaa: kuidas Inglismaad 19. saj. valitseti, milline oli Inglismaa majanduslik arengutase, · mida kujutas endast Briti koloniaalimpeerium (lk 30-32); · USA: miks ja kelle vahel toimus kodusõda, millal (kümnend), milliste tulemustega see lõppes, ·indiaanlaste ja neegrite olukord, mõiste rassism (lk 34-36). Saksamaa ühendati 1867-1871 kui Lõuna-Saksamaa ühendati Põhja-Saksamaaga. Saksamaa liideti diplomaatiliselt ja sõdadega, purustati Taani ning võideti tagasi osad Saksa alad, Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõda, milles Austria sai lüüa ja kaotas võimu Saksa aladelt
Peep Reimer 6 3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkas ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas:
võimalike vahenditega. Saksamaa, Venemaa ümberrahvastamispoliitika Inglismaa Iirimaa rahvusliku vastupanuliikumise maha surumine relvajõu abil Austria- Ungari- kõige leebem, piiratud autonoomia Koloniaalimpeeriumi teke 1914. a elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Aafrika kuulus 1900. aastal 90,4% Euroopa riikidele. Kõige suuremad valdused Aafrikas olis Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. 1914. aastaks suutis iseseisvuse säilitada vaid Etioopia(Abessiina) ning Libeeria(ameerika rajatud). Kohalikud rahvad tahtsid vallutajatele vastu hakata ja nii kujunes välja näiteks üsna dramaatiline kokkupõrge Buuri(Hollandi päritolu asunikud Lõuna- Aafrikas) rahvaste ja inglaste vahel. Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Kuigi alguses suudeti Inglastele vastu hakata, muutus asi lõpuks partisanisõjaks, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagreid
Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese valitseja ajal (Carlos I 1516-1556 ja Felpite II 1556-1598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Madalmaade ülestõus, sõjaväelised aktsioonid Osamanite riigi vastu, Inglise-Hispaania sõjad ja sõda Prantsusmaaga. A Madalmaade ülestõus 1555 aastatest oli aga levinud Madalmaades reformatsiooni tulemusel kalvinism ning seal toimusid rahvarahutused, mida toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. C. Hispaania koloniaalimpeerium Hispaania impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, mehhikos, Põhja-Ameerika keskosas, Filipiinidel, Ida-Aasias, Lõuna-Itaalias, Sitsiilias, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemurgist, Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et ,,Päike ei lähe seal kunagi looja". D. Hispaania-Inglise sõjad Osana 16. sajandil ja 17. sajandil Euroopas toimunud vastasseisus protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
väliskaubandust) Rahvusvahelise kaubanduse teoreetilised alused: 1) Merkantilism · Teoreetiliselt- kaubandust peetakse rahvusvahelise rikkuse kõige olulisemaks allikaks. Võimalikult palju välja vedada kaupu. Väärismetallide kogumine. · Praktiliselt- viljeleti kaubandust. Inglismaast esimene tõeline merkantilistlik maa (16.saj). 1558- võitmatu Armada hukk, Inglismaast juhtiv mereriik, koloniaalimpeerium sai.. 2) Absoluutse eelise seadus Esindajaks Adam Smith. Viiakse välja sellist kaupa, milles on eelis teiste kaupade ees. Veab sisse sellist kaupa, milles on absoluutne halvemus. Nt USA veab välja puuvilla Brasiiliasse ja Brasiiliast toovad sisse kohvi. 3) Suhtelise eelise seadus Kui riigil on ainult halvemus. Teoreetik D.Ricardo. Rahvusliku rikkuse allikaks on kapitali laekumine. Minimaalse halvemusega kaupa viib välja, võrreldes riigiga, kuhu
Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
Venemaa teiselt poolt. 1) Millised tegurid võimaldasid Inglismaal hoida end välispoliitilises isolatsioonis? V: Inglismaal oli tugev sõjalaevastik, millega ta suuresti kontrollis kogu maailmamerd. Järelikult oli tal olemas sõjaline jõud. Samuti võimaldas hoida teda isolatsioonis tema saareline olek polnud võimalik rünnata ega majanduslikult haavata. Inglismaal oli ka maailma suurim koloniaalimpeerium. See oli kohaks, kust hangiti toorainet ja kuhu oma toodet müüa. (Suuruselt teine koloniaalimpeerium oli Prantsusmaal) 2) Miks võttis Saksamaa suuna maailmapoliitikale? V: Selleks, et arendada tööstust, oli Saksamaal vaja kolooniaid, kust hankida toorainet. Muidu ei oleks Saksamaa saanud tööstulikult edasi areneda, sest tal endal polnud piisavalt ressursse. 3) Kas jõudude paigutus 19. sajandi lõpus oleks võinud olla ka teistsugune? Põhjenda. V: Jah
SLV tunnustas SDV-d de jure ja mõlemad Saksa riigi kehtestasid diplomaatilised suhted Nixoni visiit Moskvasse -------------------------------------------------------------------------------- 1975 Indo-Hiinas tulevad võimule kommunistid (lõpeb kodusõda Vietnamis kommunistide võiduga 1. august Helsingi tippkohtumine, Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti allakirjutamine (NL poolt kirjutas alla Bre?nev): OSCE loomine Mosambiigi RV väljakuulutamine (varises kokku viimane koloniaalimpeerium: Portugal) Angoola RV väljakuulutamine -------------------------------------------------------------------------------- 1976 Vietnami Demokraatlik vabariik ja Lõuna Vietnam ühinevad, riigi nimeks saab Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Hiinas sureb Mao Zedong 1978 EKP I sekretäriks saab Karl Vaino: algab uus venestamise ajajärk -------------------------------------------------------------------------------- 1979 Vietnami vägede sissetung Kambodzhasse
demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu
20. sajandi alguseks oli Aafrika suurriikide poolt vallutatud. Suurimad valdused olid Suurbritannial: Egiptus, Sudaan (oli Inglise-Egiptuse ühisvaldus), Nigeeria, Kullarannik, Sierra Leone, Gambia; osa Somaaliast, Briti Ida-Aafrika, Uganda, Sansibar, Svaasimaa, Basuutomaa (praegune Lesotho), Betsuaanamaa (praegune Botswana), Lõuna-ja Põhja- Rodeesia (praegused Zimbabwe ja Sambia), Njassamaa ja dominiooni õigustes Lõuna-Aafrika Liit. Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud alla Briti omale: Alzeeria, Tuneesia, osa Marokost (alates 1912. a.), Prantsuse Lääne-Aafrika - Mauritaania, Senegal, Mali, Elevandiluurannik (Cote D'Ivoire), Burkina-Faso, Niger; Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika - Tsaad, Kesk-Aafrika, Gabon, Prantsuse-Kongo; osa Somaaliast (praegune Djibouti), Madagaskari saar ja Komoori saared. Saksamaa kontrolli all olid Togo, Kamerun, Saksa Ida-Aafrika (praegune Tansaania) ja Saksa Edela-Aafrika (praegune Namiibia).
troonist loobuma, saab uueks kuningaks George VI (1936-52). 1937-40 Chamberlaini valitsus. Rahustamispoliitika jätkub. 1940 Churchill moodustab koalitsioonivalitsuse. Teise maailmasõja puhkemiseks ei olda sõjaliselt valmis. Siiski jäädakse ainsaks liitlaste tugipunktiks Lääne-Euroopas ning pärast USA sõttaastumist kasutavad viimased SB-d oma vägede tugipunktina. Pärast Teist maailmasõda kaotab SB oma keskse koha välispoliitilisel areenil ning samuti laguneb kiiresti ka nende koloniaalimpeerium. Konservatiivid 1951- 64 (säästuprogrammid) - Majanduslikult suur import ning kapitali eksport, investeeringute pidurdumine, toodangunäitajate langemine. Stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. 1952 saab kuningannaks Elisabeth II 1954 Suessi kanali ja Sudaani loovutamine Leiboristide valitsusaeg 1964-79 1972 jaanuaris allkirjastatakse EÜ-ga ühinemislepingud ja ühinetakse 1973. aasta esimesel päeval. 1979 peaministriks M. Thatcher, kelle valitsusaega mahub Falklandi sõda (1982)
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
