Mõisted 1. trääl- orjuses olev sõjavang v. selle järeltulija 2. adratalupoeg- Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed 15
Dominiiklased oli kerjusmungaordu, mis kuulutas jumalasõna ka kloostrimüüridest väljaspool, muuhulgas ka eesti keeles. Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja lühikest aega ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordu sarnanes üldjoontes dominiiklastele, nende kloostrid asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis. Birgitiinide ordu tegutses alates 15. sajandi algusest Pirita kloostris, mis oli ainus kaksikklooster Eesti alal. 16. sajandi alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid, 1540. aastatel ka Liivi ordu. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutunud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit vaimulikud, nende seas ka üksikud eesti päritolu inimesed, õppisid aga Lääne-Euroopa ülikoolides, seda juba 13. sajandi teisest poolest
annaabi.ee 
