kirjeldab ka võimalikke karistusi, võib tavalugeja pidada seda siiski kurjategijana käsitlemiseks. Kohtumõistmise ja ajakirjandusvabadusega seoses võib tõstatada ka järgmise küsimuse: kui tegemist on eriti julma tapmislooga, siis kas ajakirjandusel peaks olema võimalus seda detailselt ja täpselt kajastada? Kohtupidamise objektiivsuse suhtes võib ju mõningate faktide suunatud kajastamine mõjutada ka kohtunikku oma otsuse langetamisel. Ajakirjandusvabaduse häid ja halbu külgi saab kaaluda veel ühest vaatenurgast. Ühelt poolt on ajakirjandus ühiskonna kõige olulisem teabekanal ja demokraatia tugi, teiselt poolt on aga tegemist kasumit taotleva ettevõttega. Ajakirjandus kui ettevõtlus ja äri on reeglina erakätes ning teenib konkreetsete inimeste või gruppide majanduslikke, aga vahel ka poliitilisi huve. Pealegi on meedial ühiskonnas väga suur võim. Eesti kommertsajakirjandus on kahe suure grupi käes: Ekspress Grupp ja Eesti Meedia
võivad mõjutada näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom ning soov tagada endale võimalikult suur lugejaskond. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele. Eesti meediat kritiseerides on öeldud, et ajakirjanikel on küll suur vabadus, aga nad ei pea oma tegude eest vastutama. Kõrge koht ajakirjandusvabaduse edetabelis on aga üks mõjus vastuargument sellele väitele. Ajakirjandusvabaduse edetabeli koostamisel arvestatakse meedia suhtes algatatud kohtuvaidlusi ning nende tulemust. See oli üks põhjus, miks langesid sel aastal edetabelis Läti ja Leedu. Ajakirjandusvabadus tähendab seda, et ühiskonnas soositakse informatsiooni ja erinevate ideede levikut. Austatakse inimeste erinevaid vaateid ja seisukohti ning poliitilist ja
sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega. 17. Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud, ringkonnakohtud ning Riigikohus. Süsteemi peamine eelis seisneb kohtuasja mõlema osapoole õiguses eelmise kohtuastme antud lahendit kõrgema astme kohtus vaidlustada. 18. Kodanikul on õigus saada omavalitsus- ja riigiasutustest vajalikku informatsiooni, sealhulgas enda kohta säilitatavate andmete osas. Demokraatlik riik tagab ajakirjandusvabaduse, mis võimaldab massiteabevahenditel edastada mitmekülgset teavet. Kodanikul on kohustus järgida inimeste õigust eraelu privaatsusele ning mitte avaldada riigisaladuseks kuulutatud informatsioon. 19. Ühiskonnas võib eristada avalikku sfääri, mille moodustavad riigivalitsemine, majandus ja kodanikuühiskond, ning eraelusfääri. Ühiskonda võib liigendada ka poliitika, majanduse, õiguse, kultuuri ning moraali valdkondadeks. 20
Ajakirjavabadus vs. Andmekaitse Põhiseadus tagab sõnavabaduse kombineerituna mitmete sätetega. PS § 44 tagab õiguse informatsioonile. §-is 45 kaitstav väljendusvabadus eeldab õigust teada ja vastavalt ka saada informatsiooni, seda hinnata ja oma arusaamise järgi levitada. Seda õigust tuleb tõlgendada seonduvalt väljendusvabaduse ja teostamisega selle kontekstis. Õigus saada informatsiooni ei pruugi üldse olla seotud sooviga end väljendada PS § 45 tähenduses. Ajakirjandusvabaduse tähenduses tagab PS § 44 pigem avalikkuse õiguse ajakirjanduse vahendusel informatsiooni saada. EIÕK oma lahendis Jersild vs. Taani on asunud seisukohale, et pressil ei ole mitte ainult ülesanne informatsiooni ja ideid edastada, vaid avalikkusel on ka õigus neid saada. Sõna-, laiemalt väljendusvabadus on oluline ja möödapääsmatu mitte ainult võimu ohjamiseks, vaid ka ühiskonnas toimuva mõistmiseks, ühiskondlike
mille käsitlemine mõnest teisest vaatepunktist on oluline (nt kauges riigis toimepandud genotsiid). Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega. Ajakirjaniku eetika küsib, milliseid eetilisi norme ajakirjanik oma töös peaks järgima. Tõerääkimise teema all käsitletakse meedia objektiivsust ja erapooletust, tõde ja valetamist. Siit leiate nii ajakirjanduse tõetruudust kui ka üldisemaid tõekontseptsioone puudutavaid materjale. Ajakirjandusvabaduse valdkonda on koondatud info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse kohta. Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks. Sündmuse osaliste ja allikate alapeatükk keskendub küsimustele, mis tekivad seoses infoallikate kohtlemise, info hankimise meetodite, eraellu sekkumise, solvava sisu avaldamise ning vajadusega tagada sündmuses osalenud inimeste turvalisus.
RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 18 Euroopa inimõiguste kohtu lahend 26.04.1979 nr 30 ,,Sunday Times vs UK" 9 Isik, kes sõnavabadust kasutab Teatud isikute puhul on nende sõnavabaduse piiramine raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu. Eelkõige on nendeks ajakirjanikud ja meediaväljaannete eest vastutavad isikud. Nende tegevust ei tohiks piirata ulatuses, mis muudav ajakirjandusvabaduse küsitavaks. Ajakirjandusväljaande sõnavabadust võib piirata üksikjuhul näiteks eraelu kaitseks. Kaitstud on infoallikate salajasus: riik tohib ajakirjanike käest nende identifitseerimist nõuda vaid kaalukatel asjaoludel. Ajakirjandusvabadust ei riku aga see kui ajakirjandusväljaannet kohustatakse ümber lükkama teise isiku kohta käivaid ebaõigeid andmeid. Robert Lepikson esitas 18. detsembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Ekspressi
Just meedia suure mõjujõu tõttu on see väga oluline. Ajakirjanduseetika koodeksi teise punkti järgi peab ajakirjandus olema sõltumatu. Meediaväljaannete valmistatud artiklid ei tohi olla kallutatud ega ühtegi uudises käsitletavat vastaspoolt eelistavad. Uudis peab olema erapooletu. Seda punkti rikutakse aga Eesti ajakirjanduses üsna tihti, mis on minu arvates viimasel ajal ka Eesti meedia üks suuremaid miinuseid (varem on ju Eesti olnud paljudele riikidele eeskujuks kõrge ajakirjandusvabaduse näitajate poolest). Lugedes mõningaid artikleid, tundub mulle, et loeksin justkui mõnda kindlale sihtgrupile suunatud väljaannet, aga käes on hoopis üleriigiline päevaleht. Paljud väljaanded justkui eeldavad, et lugeja pooldab samasugust lähenemist käsitletavale teemale. Saan aru, et ajakirjanikul on enda arvamus, kuid uudise zanri all ei ole seda minu meelest sobilik väljendada, paremaks kohaks oleks ,,arvamuse" rubriik. Ajakirjandusvabadus küll lubab pisikest kallutatust,
et seal valmistutaks ette uute alade vallutusteks. Kaubanduskõrgkoolide eesmärk oli õpetada juurde ametnikke, kelle abil saaks tugevamalt Euroopa majanduses osaleda. Mäeinstituutides tegeleti loodusvarade avastamise ja kasutuselevõtuga. Alustati ämmaemandate välja õpetamisega. Katariina II üks lemmik ütlus oli: ,,Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjaseta". (Jena 2000, lk221) Kultuuri valdkonnas näitas Katariina II üles ülimat liberaalsust. Nimelt seisis ta usu-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse eest. Liska veel juba nimetatud positiivsed ümberkorraldused haridussüsteemis. See kõik mõjus virgestavalt Venemaa kultuurielule. 1763. aastal kinnitab Katariina II aadliprivileegid. 1765. aastal viiakse läbi maade mõõdistamine ning kinnitatakse aadli sotsiaalsed privileegid. Aadli õiguste suurenemin tähendas nende võimu tugevnemist talupoegade üle. 1775. aastal viib Katariina II läbi kubermangureformi (Maailma ajalugu 2001, lk287). Sellega saab provintsiaadel osalise omavalitsuse
kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida.
Moodustatakse Valitsus - Rahvakomissaaride nõukogu (RKN), mille eesotsas on Lenin ja see jääbki tema ametlikuks ametipostiks. Esimesed sammud: · Põhiülesanne on koondada võim enda kätte. Kohe lüüakse vastumpanu mahasurumiseks erakorraline komitee Tsekaa (NKVD ja KGB eelkäija), mille juhiks saab aadlipäritolu Feliks Dzerezinski. Nad kannavad siniseid mütse. Peamaja on läbi aegade Lubljanka Moskvas, kus hoitakse ka tähtsamaid vange. · Ajakirjandusvabaduse piiramine. · Politsei asendatakse miilitsaga. · Luuakse uued kohtud. · Seisused ja tiitlid kaotatakse. 2 VÄLISPOLIITIKA: · 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis. · Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev.
Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid. Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele. Positiivset sõna-ja ajakirjandusvabadust kaitsevad eeskätt seadused, mis tagavad juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis tagavad avalikkuse juurdepääsu meediakanalitele. Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad veelgi, kui küsida: kuidas inimesed saavad tegelikult oma sõnavabaduse õigust realiseerida? Erinevused tulenevad erinevate riikide ajaloo iseärastustest, erinevast seadusandlusest, kultuuritraditsioonist, majanduslikust heaolust, massikommunikatsiooni struktuurist, riigi suurusest ja traditsioonilisest elulaadist. Ajakirjandusvabaduse tähendus sõltub ka ühiskonna eneseteadvusest, aja jooksul kujunenud müütidest.
Seda kehastab USA Ülemkohus. Põhiseaduslik Nõukogu kiitis USA uue põhiseaduse heaks septembris 1787. Tookord lepiti veel kokku, et uus põhiseadus jõustub, kui selle on ratifitseerinud (heaks kiitnud) vähemalt 9 osariiki 13-st. USA põhiseadus jõustus 4. märtsil 1789. Põhiseaduse esimesed parandused: Need 10 parandust on tuntud kui Õiguste Deklaratsioon (ingl k Bill of Rights). See dokument tagab USA kodanikele tähtsamad inimõigused: 1.parandus tagab sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, usuvabaduse; annab inimestele õiguse protestida rahumeelselt ja õiguse esitada muudatusettepanekuid. 4.parandus kaitseb USA kodanikke kohtuvälise jälitustegevuse ja arreteerimise eest. Inimest võib jälitada ja teda kinni pidada vaid kohtu loal. 5. parandus tagab USA kodanikele kuritegude korral õiglase juurdluse ja erapooletu kohtupidamise. Lipp- iseseisvussõja ajal. Sinine õiglus; punane vaprus; valge puhtuse värv. 30. aprillil 1789
5. Kommunikatsioonivabadus 1 sõnavabadus, Õ lk 24–29, ühe nädala Suuline suhtlus Õpilane kommunikat- päevalehed, erakanali arutlemine selle üle, kuivõrd lihtne või teab sõna-, kommunikatsiooni- ja LÕIMING sioonivabadus, uudistesaade raske on oma häält internetis kuulda- ajakirjandusvabaduse mõistet ja Teabekeskkond: meedia- ajakirjandus- vaks teha mõistab nende erinevust majandus, kommunikatsiooni- vabadus arutlemine selle üle, keda meedias ei teab ajakirjanduse sõltumatust mõ- eetika kajastata jutavaid tegureid
a. Petrogradis Ajutine Valitsus (Kerenski) kukutati, võim bolsevike käes V.I. Lenin (Uljanov) II ülevenemaaline nõukogude kongress kuulutati välja nõukogude võim, moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu (RKN), rahudekreet, maadekreet. 5. Diktatuuri kujundamine 5.1. Proletariaadi diktatuuri teostamine: - Kontrrevolutsiooni vastu võitlemiseks moodustati Tseka (Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon), eesotsa F.Dzerzinski. - ajakirjandusvabaduse piiramine - kirik lahutati riigist ja kool kirikust, - loodi uued revolutsioonilised kohtud - politsei asemele miilits. - 1917. a. nov.- dets. Asutava Kogu valimised - AK olnud kogu rev. liikumise põhinõudmine. Nüüd kui bolsevikud võimul, siis oleks AK olnud neile ohtlik ja takistav. 6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lastud ja RKN saatis dekreediga AK laiali. 5.2. Kodusõda 1918-1922
Kuidas Eesti osaleb NATO tegevuses? 1) Eesti sõdurid teenivad NATO relvajõududes; 2) Küberrünnakute vastu ühine arendustegevus OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Loodi 1975, Eesti liitus 1991 Tegevusvaldkonnad: 5 1) inimõiguste tagamine 2) konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine 3) konfliktijärgne sotsiaalne taastustöö 4) ajakirjandusvabaduse tagamine 5) kodanikualgatuslike organisatsioonide koolitamine Kuidas Eesti osaleb OSCE töös? 1) Võimalik on osaleda OSCE missioonidel; 2) Võimalik osaleda kodanikualgatuslike organisatsioonide koolitustel. Schengeni viisaruum. NB! Kontrolli üle. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Kokku on Schengeni leppega liitunud 30 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu riike ja
Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute seadustega mingil määral küll suurenes ka ajakirjandusvabadus, paraku oli see aga siiski pigem formaalne muutus, sest praktikas võidi ajakirju lubatud ajakirjandusvabaduse piiridest üleastumise korral kas trahvida või isegi sulgeda, ning vastavaid isikuid ka karistada. Aastatel 1906-1907 suletigi sadu publikatsioone ja mõisteti kohut sadade isikute üle, keda süüdistati mässuleõhutamises. Üle tuhande inimese ka hukati.8 6 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 82-83 7 The Cambridge History of Russia, Volume II Imperial Russia, 1689-1917. lk 633-634 8
ei andnud kiriku valdusi tagasi, pensionid jäid alles, tiitlid Ultrarojalistid- tahtsid näha Pr.maad nii nagu enne revolutsiooni, taastada absolutism liidriks sai Charles Bourbone-Artois(kun.vend)-> Charles X- saigi troonile, hakkas pr.maad tagasi pöörama, vara tagasi kirikule, piirama inimvabadusi ja parlamenti. Oma võimu taastas tagurlik aadel. Rahva seas kasvad pahameel ja ta kukutati. "Juuli korraldused" ja Juulirevolutsioon 1830- Charles X likvideeris ajakirjandusvabaduse, piiras saadikutekoja õigusi veelgi. Puhkes Juulirev. Charles põgenes UK’sse. Troonile tuli kuningas Louis-Philippe (Orleans)- kuulutas, et tagab liberaalsed vabadused, algul väga populaarne ning rahvameelne, kuid muutus ka tagurlikuks ja kaotas populaarsuse, stagneerumine. 1848. aasta revolutsioonid Euroopas Suurbritannia tartistlik liikumine 1836-1848- kodanlik liikumine, 1832 parlamendi reform ei laiendanud piisavalt valimisõigust(tööliste ja madalapalgaliste
lehtedes puudub täpsus ja objektiivsus, liiga palju on erapoolikust, protokollilisust ja kuivust. Laaman kinnitas, et ajakirjaniku-poliitiku asemel tuleb Eestiski kutseline ajakirjanik. (Vaba Maa 22.2.1930). Kutselise ajakirjaniku töö nõudis maailmasõdade vahelises Eestis uusi professionaalseid oskusi. Sageli olid ajakirjanduse vastu algatatud kohtuprotsessid tingitud lihtsalt ebaprofessionaalsusest, mitte ajakirjandusvabaduse piiride küsimustest. ... ja ideoloogia muutub Kutse-eetika Kutse-eetika probleemid kerkisid esile seda enam, mida keerulisemaks muutusid ühiskonnasuhted ja suurenes ajakirjanduse mõjujõud. 1930. aastate alguses hakati eesti ajakirjanduses rohkem kõnelema avalikkuse ja üldiste huvide teenimisest, laskumata poliitiliste või ärihuvide surve alla. Uusi, nn ameerikalikke töövõtteid Eesti ühiskonda kandes kaasnesid arutlused, milline on ajakirjaniku roll eesti ühiskonnas.
annaabi.ee 
