kompimist ja kogemist ta jõudis järeldusele, et me tajume asju, mis on meie mõtlemisest täiesti erinevad – nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad. Talle näis võimatu, et need aistitud ideed võiksid tulla inimesest endast – seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest ning jõudis järeldusele, et mu mõistuses [in intellectu] ei ole üldse midagi, mida enne poleks olnud mu aistinguis. Descartes seab kahtluse alla meeled kahel üldisel viisil : esiteks see, et kõike, mida ma usun tundnud olevat ärkvel olles, võin arvata tundvat vahel ka magades; ja kuna ma ei usu, et asjad, mida ma näin unes tundvat, tuleneksid asjadest, mis on väljaspool mind, siis ma ei mõistnud, miks peaksin rohkem uskuma seda, mida ma ärkvel olles näin tundvat. Teiseks: kuna ma iseenda sünni autorit senimaani ei teadnud, või vähemalt kujutlesin, et ei tea, siis ei näinud ma
Narkootikumide jagunemine toime alusel : Euforica- siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku läkkamiseni. Tekib meeldiv enesetunne, kaovad hirm ja mured, nälja ja janu, nõrgeneb sugutung. Sellesse rühma kuuluvad oopimu ja tema alkaloidid, morfiin, kodeiin ning samuti kokalehed ja kokaiin. Fantastica- need on taimse päritoluga, nägemusi esile kutsuvad uimastid. Muutunud ajutalitus avaldub moondunud aistinguis, hallutsinatsioonides ja nägemustes. Siia alla kuuluvad hasis ja marihuaana. Inebrantia- sisaldab sünteetilisi preparaate, mis alul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust. Sellesse rühma kuuluvad LSD, eeter, alkohol, kloroform , bensiin. Hypnotica- siia kuuluvad uinutid, barbituraadid. Taimeriigist pärit hallutsinogeene tuntakse igavanast ajast saadik. Kesk-ja Lõuna-Ameerika indiaanlased on selliseid uimasteid kasutanud religioossetel kombetalitustel juba aastatuhandeid
(vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata. Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje
Mida madalam väärtus on mõõdetud lävel, seda suurem on tundlikkus. Seega on lävi ja tundlikkus pöördmõisted. Aistingud aitavad mitte üksnes sedastada mingite ärritajate olemasolu, vaid ka märgata ja hinnata ärritajate erinevusi ja muutumist. Selles ilmneb tundlikkus erinevuste suhtes ning vastavaks erimõisteks on ERISTUSLÄVI. Seda mõõdetakse kui minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel(vaevumärgatava) erinevuse aistinguis. Mingi tasemega ärritaja kestval mõjumisel analüsaatorile muutub tundlikkus selle ärritajaliigi suhtes. Kõige levinum nähtus on ADAPTATSIOON, mille tulemusena läved suurenevad ja tundlikkus väheneb. See on kohastumuslikult otstarbekas organismi ja närvisüsteemi reageering, sest pidevalt liiga tugevasti reageerides raisatakse bioloogilisi ressursse, väsitatakse süsteemi ja tekitatakse tähelepanuvajakuid muude, uute ärritajate märkamises. Seega adaptatsiooni
Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes.
Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes.
staatilisi aistinguid Tundlikkus: (Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.) Absoluutne lävi ALUMINE - ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile (vaevumärgatava) aistingu ÜLEMINE maksimaalne mõjumäär, mis veel tekitab adekvaatse aistingu. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis Signaalide avastamise teooria Green&Swets. Lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid (koguselisi). Rajajaks saksa teadlane
– kontaktset ja taktiilset (kompimine, maitsmine, puudutamine) – distantset retseptsiooni (nägemine, kuulmine, haistmine) Tundlikkuse alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis tekitab adekvaatse aistingu. Eristuslävi – minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis. Kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel; võimenduvad informatiivsed tunnused. Kontrastiefekt – mitme sama modaalsusega ärritaja objektiivse erinevuse subjektiivne võimendamine tänu ajalisele või ruumilisele lähedusele (simultaankontrast, suktsessiivkontrast), nt pärast magusat tundub hapu jook hapum kui muidu. Assimilatsioon – erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Erutuslävede kõrgendamine ja otstarbeka info vastuvõtt
nende asjade kohta tuli nendestsamadest ideedest, ei saanud mulle pähe tulla midagi muud. kui et asjad on ideedega samased. Ja kuna ma tuletasin endale ka meelde, et kasutasin meeli enne kui mõistust, ja kuna ma nägin, et mu enda välja mõeldud ideed ei ole nii reljeefsed kui need, mida aistisin, ja et ma enamasti panin [1653] nad kokku viimaste osadest, siis jõudsin kergesti veendumusele, et mu mõistuses [in intellectu] ei ole üldse midagi, mida enne poleks olnud mu aistinguis. Ja otsustasin mõneti põhjendatult, et see keha, mida nimetasin teatava spetsiifilise õigusega enda omaks, kuulub minu juurde rohkem kui ükski teine ei saaks ma ju ennast kunagi temast lahutada nagu teistest; kõiki apetiite ja afekte tundsin temas ja tema jaoks; ja lõpuks valu ja lõbu kõditust tundsin tema osades, aga mitte mingites teistes väljaspool teda. Aga miks järgneb sellele lähemalt määratlematule valuaistingule teatav kurbus hinges ja kõdiaistingule teatav rõõm
aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevused aistinguis. (Weber-Fechneri seadus Et saada võrdselt vaevumärgatavat juurdekasvu raskustundes, peame algraskusele 3 kg lisama rohkem kui algraskusele 2 kg) 39 Signaalide avastamise teooria SAT, lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika
nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem 13 on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevused aistinguis. (Weber-Fechneri seadus Et saada võrdselt vaevumärgatavat juurdekasvu raskustundes, peame algraskusele 3 kg lisama rohkem kui algraskusele 2 kg) Signaalide avastamise teooria SAT, lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes ,,mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Aistingu latents e viivis
d) TRANTSTSENDENTAALNE OTSUSTUSVÖIME Me oleme kategooriates tundma õppinud aprioorseid vorme, mida meie mõistus kasutab kaemusliku materjali korrastamisel. Kust teab aga mõistus, millal millist kaheteistkümnest kategooriast kasutada? Tal on võime, mis muudab ta võimeliseks õiget kasutama. Seda võimet nimetab Kant OTSUSTUSVÖIMEKS (Urteilskraft). Kategooriate ja aine vaheline lüli seisneb selles, et igasugune mitmekesisus aistinguis allub ühele üldisele vormile aeg. Iga kategooria vastab seega ajalisele skeemile. Sellega on viidatud vaid otsustusvõime funktsioonile. I.Kanti üksikud arutlused "puhta mõistusmõiste skematismi" kohta jätame me vahele. c) LOODUSTEADUSTE VÖIMALIKKUS Teist kriitika põhiküsimust kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - vaatleb Kant transtsendentaalses analüütikas. Loodusteadus on võimalik - samasugustel põhjustel kui matemaatikagi
G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Mida tugevam algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt
G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes – mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Mida tugevam algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi – suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt
aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis veel tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid see kõigub. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või suurendamaks aistingu intensiivsust võrdselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt. Läve kõrgus ühel ja samal tasemel ei ole püsiv, vaid on muutlik. Lävede väärtused sõltuvad tegevuse iseloomust, retseptorite momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest.
annaabi.ee 
