seadusest ei tulene teisiti. - Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. · Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms),
Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepinguga annab üks isik teisele isikule õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. • Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. • Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. • Täislitsentsileping • Ristlitsentsileping • All- ja sundlitsents 39. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6? Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. • etniline/rassiline kuuluvus
4. Lepingu vormi nõuded Lepingu vormi valivad lepingupooled reeglina ise: suulise, kirjaliku või muu. Eestis võrdsustatakse lepingu kirjaliku vormiga ka elektrooniline vorm, välja arvatud juhud, mil seadusest tuleneb teisiti. Kui seaduses nõutakse lepingule kindlat vormi (näiteks kirjalikku), peavad pooled seda nõuet järgima - vastasel juhul ei loeta lepingut sõlmituks. Näiteks arvutiprogrammi vm autoriõigusega kaitstud teose kasutamise ainulitsentsileping peab olema sõlmitud kirjalikult. 5. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS pt.4) Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele v lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule v seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust v seadusest, peab lepingupoole kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
maksma selle eest litsentsitasu (VÕS § 368). Litsentsisaaja peab oma tegevuses piirduma etteantud territooriumiga, ei või tooteid ega teenuseid müüa alla litsentsiandja esitatud jaehinda ja peab tagama toodete reklaami. Samuti ei tohi litsentsisaaja ilma kirjaliku loata müüa, üle kanda või loovutada oma lepingujärgset omandiõigust või aktsiate kontrollpakki. Litsentsileping võib olla liht- või ainulitsentsileping. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja kasutada lepingu esemeks olevat õigust ise ning anda selle kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigust ainult litsentsisaajale. 2.2.5. Frantsiisileping Antud lepinguga kohustub frantsiisiandja andma frantsiisivõtjale õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas
(loovutamine - autor annab üle ehk loovutab oma varalised õigused, millisel juhul autorile endale varalisi õigusi ei jää; uus õiguste omaja muutub varaliste õiguste ainusubjektiks; ja litsents - autor annab litsentsi, mis intellektuaalse omandi valdkonnas tähendab luba teost kasutada). Sellest tuleneb niisugune mõiste nagu autorileping (2 võimalust) - varaliste õiguste üleandmine või õiguste litsentseerimine (ainulitsentsileping - teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on antud, lihtlitsensileping - autorile või ülikoolile jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele, all-litsents - on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale, see vajab autori eelneva nõusolekut). 3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon - Eesti seadus
Litsentsilepinguga annab üks isik teisele isikule õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. 53. Mis vahe on lihtlitsentsilepingul ning ainulitsentsilepingul? + · Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. · Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses.
(2) Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus. 30. Autorilepingu sisu (1) Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. (2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. 31. Autoriõigusega kaasnevad õigused (§d 62 – 75)
kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu(litsentsitasu). 53. Mis vahe on lihtlitsentsilepingul ning ainu litsentsilepingul? Lihtlitsetsilepingu puhul võib litsentsiandja(autor) ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses.
Litsentsileping (VÕS § 368) - Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Täislitsentsileping Ristlitsentsileping All- ja sundlitsents 48. Mis on maaklerleping? Mis puhkudel seda kasutatakse – tooge 3 näidet. Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja)
seadus. Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. Autorilepingu soovituslikud tingimused: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg; 5) autoritasu maksmise viis (nt protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist ), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel.
tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse. (2) Litsentsisaaja peab litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutama, kui litsentsiandjal on õigustatud huvi, et litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutatakse, eelkõige kui litsentsilepingust tuleneva õiguse olemasolu sõltub selle kasutamisest. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üleandmine Eeldatakse, et litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja nõusolekul. Litsentsiandja peab nõusoleku andma, kui seda võib temalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata. Teabe üleandmine
leping sõlmitakse. (2) Litsentsisaaja peab litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutama, kui litsentsiandjal on õigustatud huvi, et litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutatakse, eelkõige kui litsentsilepingust tuleneva õiguse olemasolu sõltub selle kasutamisest. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üleandmine Eeldatakse, et litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja nõusolekul. Litsentsiandja peab nõusoleku andma, kui seda võib temalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata. Teabe üleandmine
maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
(litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Litsentsisaaja kohta kehtib ka tsessioon, mis tähendab, et ta ei tohi ilma litsentsiandja eelneva kirjaliku loata müüa, üle kanda või loovutada oma lepingujärgset omandiõigust või aktsiate kontrollpakki. Litsentsileping võib olla kas liht- või ainulitsentsileping. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja kasutada lepingu esemeks olevat õigust ka ise, samuti anda selle kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping aga lubab intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi ainult litsentsisaajale. 5. Frantsiisileping. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses
mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. Autorilepingu sisu Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht või ainulitsentsileping) ja alllitsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. PATENT Reguleerib Patendiseadus vastu võetud 16. 03. 1994
annaabi.ee 
