Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aine ehitus - Keemia 10.klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aatom, elektron, orbitaal, aatomid, aatomiraadius, prooton, tuumalaeng, orbitaalid, neutron, elektronkiht, perioodis, kvantitatiivne, aatomituum, massiarv, alakiht, metallilistel, saamises, uurimine, osadeks, massiprotsent, aineosake, neutronitest, isotoobid, teisendid, aatomnumber, tuumaosakeste, ruumiosa, elektronipaar, ruutskeem, tähistavad, ruududÜldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele
AATOMIEHITUS, OMADUSED orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidmise tõenäolsus on suur peakvantarv n – määrab elektroni energiataseme/nivoo, näitab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis n = 1, 2, 3, ..., 7 kihid K, L, M, N, O, P, Q mida kaugemal tuumast elektron on, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga ja seda suurem on ta energia. 2 maksimaalne elektronide arv energeerilisel nivool on 2 n => 2)8)18)32)etc orbitaalkvantarv l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 l = 0 => s-orbitaal l = 1 => p-orbitaal l = 2 => d-orbitaal
Selle aatomi massiarv on 40. Keemilise elemendi aatominumber on 25 ja massiarv 55. Mitu neutroni on selle elemendi aatomi tuumas? Selle elemendi aatomi tuumas on 30 neutroni.Kirjutage elemendi elektronskeem, kui selle elemendi aatomnumber on 17.+17| 2) 8) 7)Mis on elektronpilv? Mida iseloomustab elektronpilve tihedus? Elektronpilv on elektronide liikumise tõttu moodustuv negatiivse laengu pilv. Elektronpilve tihedus iseloomustab elektronide leidmise suuremat tõenäosust. Mis on orbitaal?Orbitaal on ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Mis on aatomi põhiolek?Aatomi põhiolek on selline aatomi olek, kus energia on võimalikust väikseim. Keemilise elemendi elektronvalem on (vaata õpikust seda) ..... . Mitu elektronkihti on selles aatomis? Mitu elektroni on aatomi väliskihis ?+32| 2) 8) 18) 4) Mitu elektronkihti ja mitu väliskihi elektroni on elemendi aatomis, kui see element asub:a) 4. perioodi VI A rühmas.b) 5. perioodi I A rühmas
Perioodilisustabelis perioodis vasakult paremale elementide oksiidide happelisus tõuseb.Mittemetall-happeline.Metall-aluseline. Keemiline side-vastastiktoime aatomite või ioonide vahel molekulid või kristallis. Kovalentne side-kahe mittemetalli vahel,kahe aatomi elektronorbitaalid kattuvad:moodustub ühine elektronpaar;aineosakesed lähevad püsivamasse olekusse.Molekul või aatomvõre.1)Mittepolaarne-sama/lähedase elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2,B,CH4.2)Polaarne-erineva elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2O,NH3,H2SO4. Elektronegatiivsus-elektronide külgetõmbamise võime.Mida tugevam mittemetall,seda suurem elektroneg.e.elektronide külgetõmbamise võime.Mida suurem elektroneg.vahe,seda polaarsem on side,seda suurem on p- ja p+ vahe. Vesinikside-täiendav side molekulide või molekuliosade vahel,mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom mood.mõne teise tugevalt elektroneg
perioodilisuse, vaid andis ka võtme aatomi ehitusest arusaamiseks ja määras kauaks ajaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui keemiliste omaduste perioodilise sõltuvuse elemendi aatommassist. Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv.
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik.
Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 - Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone.
1. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem Elektronipaar ühel orbitaalil asuvad 2 elektroni, mis moodustavad ühe elektronpaari Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil Katioon positiivse laenguga elektron Elektronegatiivsus keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata Eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest
madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused · Efektiivne tuumalaeng (Zef) efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z , Z kogu tuumalaeng, varjestusefekt. · aatomi ja iooni raadius metalliline raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu;
madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus – määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel – rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused • Efektiivne tuumalaeng (Zef) – efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z – σ , Z – kogu tuumalaeng, σ – varjestusefekt. • aatomi ja iooni raadius metalliline raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius – määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu;
ELU KEEMIA Mõisted • Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. • Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise
.......................................9 Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga........................................................................... 10 Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabelis.............................................................10 I MÕISTED molekul aine väiksem osake, millel on ainele iseloomulik koostis;koosneb aatomitest. aatom üliväike aine osake, koosneb tuumast ja elektronidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest (nt. Al, C, H2, N2, O2, F2, Cl2, Br2, I2) liitaine keemiline ühend, aine mis koosneb mitmest erinevast keemilise elemendi aatomitest (nt. H2O, CO2, PO4H4, CO) lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. puhasaine aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest (nt
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest.
ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. Väävliga puututi kokku vulkaanilistes piirkondades, kus seda leidub sageli ehedal kujul. Seostati tulega. Arseen avastati 13 saj, fosfor 17 saj. Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused. Põhilised iseärasused: Mittemetalliliste elementide aatomid on suhteliselt väiksemad kui metalliliste elementide aatomid. Mittemetalliliste elementide aatomites on enamasti märgatavalt rohkem äliskihi elektrone kui metallilistel elemntidel üldreeglina 4-7 elektroni väliskihis Enamik mittemetallilisi elemente saab elektrone mitte ainult liita, vaid ka loovutada. Sellest tulenevalt võivad mittemetallid keemilistes reaktsioonides käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (olenevalt reaktsiooni partnerist)
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist;
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g
Osakesel potensiaali augus ei saa E=0, osake pole paigal. Lainefunktsioon on pidev, muutub pidevalt. Mida raskem on osake, seda madalamal energiatasemel ta paikneb. 4. Nimetage aatomis elektroni olekut määravad kvantarvud ja selgitage, millised elektroni (või siis vastava orbitaali) omadused on nende kvantarvudega määratud. - Peakvantarv (n), mis määrab ära elektronkihi, milles elektron asub, määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. Orbitaalkvantarvu (l;0,1,...,n-1). Määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise kuju (s, p, d, f). Magnetkvantarv (ml;l,l-1,...,-l), määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni. Spinn(ms;1/1;-1/2), iseloomustab elektroni magnetilist momenti, näidates ära, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti. Elektron võib olla aatomis olla kahes spinnolekus, mida sageli tähistatakse kas , või ja . Nt: n=2; l=0,1;ml=-1,0,+1. 5
tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures. Arvuliselt on tema väärtus järgmine: R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 jääval rõhul paisuvad kõik gaaside soojendamisel ühepalju (Charlesi seadus) ja nimelt 10 kohta 1!/273-ndiku. j) Faraday konstant F on ühe mooli prootonite või elektronide kogulaeng (vastavalt miinus või pluss märgiga):! F = (6,0225 x 1023 prooton x mool-1)× (1,6021 x 10-19 C x prooton -1) = 9,6487 x 104 C x mol- 1 Elektrilaeng F kulonit peab läbima lahust ühe mooli igat liiki ühelaenguliste ioonide eraldamiseks, z-laenguliste ioonide ühe mooli eraldamiseks kulub z×F kulonit ümardatult F = 96500 C x mol-1 või26,8 A x h x mol-1. Elektrolüüsi seadus (Faraday, 1832-1833) - Elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline e!lektrolüüdilahust või sula elektrolüüti läbinud elektrihulgaga. ! 1
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada.
b)nõrutamine laboris valatakse põhjasettinud aineilt vesi ettevaatlikult pealt ära. c)filtrimine vesi ja lahutamatud ained, vesi läheb läbi, aga osakesed jäävad filtrile 2)Vees lahustuvate ainete eraldamine a)destileerimine vedelik kuumutatakse. Esimesena aurustub neist madalama keemistemp. komponent. Eraldunud aine aurud jahutatakse, muutes need jälle vedelikuks. b)aurustamine vesi aurutatakse ja sete jääb alles. 5. 1) AATOM Aatomituum elektronid (positiivselt laetud) (negatiivselt laetud) laenguta aatom 2 2) AATOM Aatomituum (+) Elektronkate (-) Prootonid (laeng +1) neutronid(laeng 0) elektronkihid p+ arv tuumas= tuumalaeng elektronpilved aatomi tähtsaim omadus
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm)
AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK- aine kogus moolides AKU (akumulaator)- keemiline vooluallikas, mida tühjenemise järel saab uuesti laadida; näit. pliiaku. ALLOTROOPIA- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina). AATOMI TUUMALAENG- tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas, võrdub aatominumbriga ja elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. ALUSELINE LAHUS- lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. ALUSELINE OKSIID- hüdroksiidile vastav oksiid. AMFOTEERSUS- keemilise ühendi (näit. Al(OH)3) omadus reageerida sõltuvalt tingimustest kas happena või alusena.
Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid – aine koosneb aatomitest. Aatomid on enamasti ühinenud molekulideks või moodustuvad ioonseid tahkiseid (nt NaCl). (molekulideks ühinemata, ioniseerimata aatomitest koosnevaid ained leidub harva, nt väärisgaasid). Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekulivalem – annab infot, mitu millise elemendi aatomit on molekulis, nt C4H9Cl (klorobutaan). Struktuurivalem – annab lisaks infot ka selle kohta, kuidas on aatomid omavahel seotud NÄIDE
MOLEKUL aine väikseim osake; koosneb aatomitest, n O 2, H2O. Tavatingimustes iseseisvalt eksisteeriv aineosake, millel on selle aine põhilised keemilised omadused. 1. n = 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7 (n kihi nr.) peakvantarv ehk energeetiline 2. l= 0; 1; 2; 3; 4 ( n-1 ) orbitali kvantarv 14 n= 1 esimesel kihil on vaid s orbitaal l= 0, s orbitaal l= 1 jne. spinn võib liikuda ümber oma telje mõlemas suunas, seda nimetatakse spinniks. Elektronpaari moodustavad vastassuunalise spinniga elektronid. 3. orbitaalide arv m0= 2l + 1 l = 0s orbitali l= 1 p orbitali l= 2 d orbitali l= 3 f orbitali 4. Pauli printsiip
ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumaladesse nagu lihtsad täisarvud. Avogadro seadus (A.Avogadro, 1811) - Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule. StanislaoCANNIZZARO-itaalia keemik. Esitas keemiliste põhimõistete süsteemi, aatommasside ratsionaalse süsteemi, määras ja põhjendas paljude elementide aatommasse, piiritles Avogadro seaduse alusel selgelt mõisted aatom, molekul ja ekvivalent V KAASAEGSE KEEMIA PERIOOD 1860 – seniajani Elementide klassifikatsioon ja perioodilisusseadus (D.Mendelejev jt.) ; Füüsikaline keemia: elektrokeemia, lahuste teooria, keemiline termodünaamika ; Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur ; Füüsikalised uurimismeetodid ; Keemiatööstus KEEMIA - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid - ainete sellist laadi muund, kus tekivad või
omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine.
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56
elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga).
annaabi.ee 
