peamiselt Euraasia parasvöötmes ja lähistroopikas. Enamik liike on harjaskarvased; lehed hõlmised või jagused, õienupud longus. Harilikult nelja kroon- ja kahe tuppelehega õied on lahklehised, üksikud, vili hulgaseemneline kupar. Piimmahl (harilikult valge) sisaldab uinutava toimega alkaloide. Moonid (magunad) vajavad päikeselist kasvukohta ja sügavapõhjalist mulda. Magunad on vähenõudlikud talvekindlad püsikud. Nad vajavad päikesepaistelist kasvukohta ning vett läbilaskvat aiamulda. Liigniiskuse suhtes tundlikud. Kasvatatakse murus või suuremas püsilillepeenras, vabakujulistes püsilillerühmades avaras aias, taluaias, kiviktaimlas. Sobivad kokku pööris-kipslille, varajaste päevaliilia ning aediirise sortidega. 20. Maikelluke Maikellukese perekonnas on vaid mõned liigid. Looduslikult kasvavad Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eestis hästi tuntud metsalill. Risoomide abil moodustab suuri tihedaid kogumikke
Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga kobedat aiamulda ja päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add picture Karatau lauk 'Ivory Queen` Allium karataviense 'Ivory Queen' Kõrgus: kuni 20 cm Õitsemise aeg: juuni Õite värv: hõbevalged õied
(Polystichum aculeatum) Aias kasvavad raunjalad võivad tekitada palju elevust, sest esmapilgu ei oskagi arvata, et tegu on sõnajalgadega. Adiantumid (Adiantum) on vastupidavad ja pikaealised sõnajalad. Peale himaalaja adiantumi saab siinkohal kirjeldatud teisi liike kasvatada neutraalsel mullal. On oluline, et pinnas oleks õhurikas. Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) vajab kasvamiseks niiskust ja normaalset aiamulda, veekogu lähedus oleks väga hea. Suhteliselt külmakindel. Oma aeda sobivat liiki valides tasub silmas pidada, et kui varvas-adiantum on täiesti külmakindel ning talub kuni 40° külma, siis himaalaja adiantum elab üle kuni 29° pakasepügalat. Eduka talvitumise tagamiseks on temperatuurist olulisem ühtlane niiskusreziim. Õrnemaid liike tuleb katta talveks lehtedega. Fotod 15.,16.,17. Kaunid kõrrelised.
Viinapuud võib istutada üsna seina äärde, 10-20cm seinast. Tuleb ainult jälgida, et taim ei jääks räästatilgete alla. Taimede vahe võiks olla 1-1,5m. Mitmerealises istandikus võiks reavaheks jääda 2-2,5m. Hea on istutada viinapuud kevadel sooja mulda, seda juhul, kui tegu on lehtedega nõuistikuga. Avamaal on selleks õige aeg pärast öökülmade möödumist, seega juunis. Kütteta kasvuhoonesse saab istutada kuu aega varem, mais. Hooldatud aiamulda võib viinapuu istutada ilma mulda eriliselt ettevalmistamata. Veidi komposti või kõdusõnnikut võib istutusmulla sekka ikka lisada. Kasvuhoone või toatingimustega harjunud istikut tuleb aegamööda harjutada väliste oludega. Sügisel hangitud lehtedeta istikud võib talveks aias, kõrgemas kohas, kuhu ei kogune lumesulavesi, üleni maasse kaevata. Novembri alguses, pärast lehestiku kadumist, lõigatakse ära korgistumata võrseosad. Istikud võib panna mulda koos istutusnõuga
Kogu põõsa lähem ümbrus kaeti sügisel ühtlase sõnnikukihiga, see kaitses ka tugevate külmade eest. Kõdusõnnikuga multsimist kasutatakse praegugi kergema lõimisega saviliivmuldadel. Tänapäeval on aga linnatingimustes väga raske laudasõnnikut varuda ja säilitada, samas on ka laudasõnniku lämmastkusisaldus liiga kõrge. (Rooside Entsüklopeedia, 2006:21). Roosid vajavad kasvuks sooja ja päikest ja nad armastavad viljakat aiamulda, mille pH on 5,5...6,5. Kirjanduse põhjal roosidele ei kõlba kuivad liivmullad ja rasked savimullad. Liivast või savist maad saab parandada kui segada pinnasesse küllaldaselt kasvuturvast või kompostmulda. (http://rosmakor.tozz.pri.ee/) Hoolimata aiamulla viljakusest tuleb rooside hea tervise saavutamiseks kasutada tasakaalustatud väetamist. Jälgima peab väetamisjuhiseid, sest roose ei tohi üle väetada.
Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, millesse istutame taime või puistame maapinnale kuhjakese turvast ja istutame selle otsa taime. Paraku asi nii lihtsalt ei käi - mõlemad võtted vajavad täiendavaid meetmeid, et keskkord taime juurte ümber pikemat aega happelisena püsiks. Aukuvisatud turvast ümbritseb tunduvalt vesinikioonidevaesem aiamuld. Ja paraku on aiamulda oluliselt rohkem kui turvast. Vägagi keerukate, ent absoluutselt vääramatute füüsikaliste ja keemiliste protsesside (osmoos, difusioon, lahustumine, hüdrolüüs, dissotsiatsioon) tulemusel neutraliseerub turvas kiiresti ning happelembesed taimed jäävad kiratsema. Järelikult tuleb vältida ümbritseva pinnase ja turba vahetut kontakti. Isoleeriva kihi olemasolul ei saa pinnases olev vesi, mis mängib happe-aluse tasakaalu kujunemisel mullas
tundu kuhjamisena. Kiviktaimla motiivid lasevad väikese pindala paista märksa suuremana ja mitmekesisemana. Kiviktaimla võib olla kenaks taustaks paljudele kääbuspõõsastele ja püsililledele. KIVIKTAIMLA PUUDUSED: Harilikult on tasasele maale rajatud kiviktaimlad moodustatud kahest-kolmest kividega ääristatud astangust. Pinnasena on kasutatud rammusat aiamulda. Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama. Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid. Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett. Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud. Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi!
Kiviktaimlasse sobib kiviplaatidest jalgtee! 37 38 5. Peenravaip tuleb seejärel katta pinnasekihiga (umbes Taimede valik ja paigutus 10 cm). Pinnase substraadi võib koostada näiteks nii: 1 osa aiamulda, 1 osa turvast Taimede valik sõltub: 1 osa liiva või kruusa · kiviktaimla suurusest · taimede kasvukohanõuetest · taimede 6. Taimed istutatakse mullasegu pinnast pisut mullastikunõuetest kõrgemale, sest kogu ala tuleb pärast katta 3 cm paksuse kiviklibu kihiga
Võrsed tulevad 7 - 10 päeva pärast peale külvi. Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Välja istutada mai teisel poolel gruppidesse vahedega 30 - 40 cm. HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus Kõrgus 40-100 cm Õitseb juuli-oktoober Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied. Roheline tillilaadne lehestik. Eelistab kerget huumusrikast aiamulda. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum Kõrgus 60-80 cm Õitseb juuli-september Palju värve ja õisi saab kuivatada Kitsad tumerohelised lehed Kasvukohaks sobib viljakas ja õhurikas pinnas Kasutatakse peenardel, konteinerites, kuivlillena Ettekülv märtsis- mais 0,5 cm sügavusele. külv aprillis-mais. ILUKAPSAS
Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kauem pinnases. Samuti tuleb tulpide õitsemise ajal
Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica · Kõrgus 30-70 cm. · Suured kobaras õisikud. Õitseb pikalt juuni kuni september. · Tavaline parasniiske aiamuld. Roomav kipslill Gypsophila repens Roomav kipslill Gypsophila repens · Kõrgus 15-35 cm. · Roomavate, tipust tõusvate vartega puhmik. · Roosad või valged õied. · Päikseline kasvukoht. · Eelistab kerget kuivemat, toitaineterikast aiamulda. Ei talu liigniiskust! · Kasutamine: kiviktaimla, müüriääred, nõlvad. Hambuline kobarpea Ligularia dentata Hambuline kobarpea Ligularia dentata · Kõrgus kuni 1 m. · Õitseb august kuni september · Kasvukoht päikseline kuni poolvari. · Parasniiske kuni märg, huumusrikas aiamuld. · Ei talu kuiva mulda. · Kasutamine: veekogude kaldad, taustataim, püsilillepeenrad. Hesse kobarpea Ligularia x hesse Hesse kobarpea
Juulis-augustis võib hoida väljas, kuid varjatuna päikese ja vihma eest. 5.4 Ümberistutamine Ümberisutamiseks on hea aeg märtsis-aprillis soovitavalt üle aasta, nooremaid taimi võib ümber istutada igal aastal. Jõulukaktus armastab kasvuajal rammusat mulda: viljakas ja suurema turbasisaldusega. Muld peab olema kerge lastes hästi läbi õhku ja vett. Kasutada võib ka lille- või kaktusemulda, millele lisada puusöetükke. Ise mulda segades võib võtta üks osa kobedat aiamulda, üks osa liiva ja kaks osa turvast. H. Võsamäe on soovitanud poolkõdunenud lehemulda, turbamulda ja liiva vahekorras. 5.5 Taime paljundamine Varrest lõigatud pistikutega. Suvel võtta 3-5 varrelüli pikkused jupid ja panna kergesse liivasegusse juurduma. 5.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid ja nende tõrje Kedriklest, närbumistõbi või juuremädanikud. Loodussõbralikest meetoditest saab kedriklestaga võidelda tellides omale koju röövlesti
PLECTRANTHUS SCUTELLARIOIDES(COLEUS X BLUMEI) – VÄRD-KIRINÕGES • Kasvukohaks sobib parasniiske poolvarjuline või päikesepaistelin e koht. Ei talu väga kuuma päikest või liigniisket mulda. COSMOS BIPINNATUS – HARILIK KOSMOS • Õied Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied • Lehestik Roheline tillilaadne • Muld Eelistab kerget huumusrikast aiamulda • Märkused Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta DICHONDRA – PEREKOND HÕBEPAEL • kõrgus: 10 cm, varred kuni 100 cm • kasvukoht: päike, poolvari, niiske, vett hästi läbilaskev muld GAZANIA RIGENS – SÄRAV GASAANIA • Soovib päikesepaistelist ja kuivemat kergema pinnasega kasvukohta. Talub ka väga tugevaid tuuli. Tema hästi uhke kirev õis on õhtust hommikuni suletud, päeval avatud. HELIANTHUS ANNUUS – HARILIK PÄEVALILL
Õiekroon neljatine, milles ülemine kroonleht on teistes suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13] Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13] 1.2.2. Perekond müürilill (Cymbalaria)
Lehed: kolmetiselt jagused lehed, mille lehekesed on elliptilised kuni süstjad ja tavaliselt otstest teritunud, pealt tume- ja alt helerohelised Õied või õisikud: õied on valged või roosad 8-12 cm läbimõõduga Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: Vajavad korrapärast väetamist. Vajavad toestamist Kasvukoha nõuded: Vajavad päikesepaistelist kasvukohta ning sügavapõhjalist parasniisket neutraalset või nõrgalt happelist huumus- ja toitaineterikast aiamulda Kasutamine haljastuses: Üksiktaimena või rühmana murus, soolotaimena peenral või suuremas püsilillepeenras Joonis 40. Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora) (http://2.bp.blogspot.com/_JVh4bHY0ofI/SE7xxgrzh_I/AAAAAAAAAS8/B0Nh4BA7rzg/s160 0/Paeonia%2Blactiflora.jpg) 44 Joonis 41. Valgeõieline pojeng 45 Aedfloks e. leeklill (Phlox)
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik. Lehed: meenutavad kõrreliste lehti. Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust. Väikesed, putkõitest koosnevad korvõisikud tähkjad õisikud. Puhkevad õitsele augustis. Liigi eritunnused: tärkavad kevadel hilja, õis meenutab nuia. Kasvukoha nõuded: vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuivemat kuni parasniisket vett läbilaskvat aiamulda. On talvel tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: suuremas kiviktaimlas, püsilillepeenras. Joonis 33. Tähkjas liatris (http://www.eattheweeds.com/liatris-dotted-blazing-star/) Joonis 34. Tähkjas liatris Kasutatud kirjandus: Calmia. Liatris Liatris sp. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/liatris.htm. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=233&art=271. 10.09.2013. Hansaplant. Tähkjas liatris
Taim kasvab 5 aastaga umbes 1 kuni 1,5 meetri kõrguseks. Lääne-Euroopas võib ta 10 aastaga ulatuda üle 2 m. Ka Tallinnas on põõsaid, mille kõrgus küündib 2,5 meetrini. Mida soojem on kasvukoht, seda suuremaks ja tihedamaks põõsas kasvab. (Calmia Istikuäri OÜ, 2011) Põõsa lehed on suvel tuhmrohelist värvi, kuid sügisel erksate värvitoonidega. Ilutaim eelistab päikselist kuni poolvarjulist ala, samuti parasniisket saviliivast aiamulda. Joonis 4. Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis). (http://seemnemaailm.ee/jpg/Kolkwitzia %20amabilis.jpg) 21 Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) külmakindluse kohta on vastukäivaid andmeid. Calmia Istikuäri aastate kogemus on näidanud, et Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) on väga vastupidav. Isegi potis talvitudes ei ole ta kaotanud talveti ühtegi oksa. Sellist sitkust ei ole paljudel teistel põõsastel.
oksad – nendest tugevamad kärpida poole võrra. Ülejäänud nõrga kasvuga üheaastased peened oksad tuleks põõsast välja lõigata (Aiaidee). Et tervet põõsast uuendada, tuleks põõsas mullapiirilt maha võtta, kuid uuesti õitsevat põõsast näeme jälle umbes 2-3 aasta pärast (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Kuna nad on väga külmakindlad, ei vaja nad katmist. Taluvad hästi varju ja õitsevad ka varjus. Muldadest eelistab harilikku aiamulda, lubjakat või savikat mulda, ei sobi eriti märg ja väga kuiv muld. Võib istutada üksikult, rühmiti eriti mitte (A.Niine Haljastaja käsiraamat). 26.3 Paljundamine Paljundatakse haljaspistikuga, mis lõigatakse kahe lehepaariga. Need juurduvad hästi ja mõnikord õitsevad juba samal suvel. Õiepungad tuleks ära näpistada, kuna õitsemine nõrgendab noort taime (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad).
liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb (Kodukiri 2009). Kui on
Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 Valk, U. Eesti sood. Tallinn, Valgus 1988 5. Kergkruus kodus ja aias. Fibo tootekataloog 6. Kriipsalu, M. Jäätmeraamat. „Ehitame“ kirjastus 2001 7. Kriipsalu, M., EMÜ Veemajanduse osakond. Kompostimine. Käsikirjalised seminarimaterjalid. Tallinn,18.04.2008 8. Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi õppe-metoodikakabiinet, Tallinn 1994 9. Kähr, A. Kompostides saad rammusat aiamulda. Postimehe teemaleht „Sügis aias“, 06.09.2011 10. Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Eesti vabariigi põllumajandusministeerium. Tallinn 1996 11. Tarang, T. Peremehe parem käsi. Farm Plant Eesti (teatmik) Tuul, K. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Atlex, Tartu 2009 12. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004 13. www.e-weber.ee 14. Nodic Cement, koduleht 15
annaabi.ee 
