· Põhjatuul ja lõunatuul (2006) 8 Luulekogu ,,Vaikus saab värvideks" ,,Vaikus saab värvideks on Jaan Kaplinski 2005. a. valminud luulekogu. Kaplinski luulekogus on valdavaks teemaks loodus ja sellega seonduv. Siin mõned näited: Loodusteemalisi- *** Õõtsub mandri ja mere vahel ranna pikk ja ahtake ahel ulatub ümber maade ringi kõidab me teid ja seob me hingi ... *** Tuult on aknal ja õues tuult on peas ja põues tuul on täna nii suur tuult on elus ja luules puud need seisavad tuules maast aga hoiab juur ... Luuletusi võib leida ka Kaplinski sünnilinnas asuvast Tartu ülikoolist: ***
Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest opereerinud pimesoole. See oli ta esimene operatsioon Pariisis Doktor Andre Durant- peaarst. 70 aastane, arvestatav diagnoosija, tegelikult kehv kirurg Binot- kirurg Marteil- üks parimaid kirurge maailmas selle ajal Lucienne- abort ämmaemanda juures- Madame Boucher, tegi aborti valesti, ei saanud enam kunagi lapsi. Jeannot- poiss, 13 aastane. Autoavariis jalg ampulteeriti. Oli mõnes mõttes selle üle ka
isolatsionistlikud meeleolud. Saksamaaga sõlmiti separaatrahu. Koos Prantsusmaaga üritati saavutada ka sõdade keelustamist , kuid erilist edu see ei toonud. 1935 võeti vastu seadus, millega keelati relvade müük või saatmine sõdivatele riikidele. See seadus tühistati Teise maailmasõja algul. ITAALIA FAŠISTLIKU KORRA KEHTESTAMINE – oli paljuski seotud Esimese maailmasõja tulemustega. Sõjaveteranid, töötud, vaesed talupojad, ahtake kesklass- kõik ootasid olukorra paranemist. Ajuti seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus. Oli kommunistliku revolutsiooni oht. FAŠISM - juhikultust, agressiivset natsionalismi ja sõjakat antikommunismi propageeriv poliitiline liikumine. Rooma riigi sõnast fasces, mis tähendas rihmadega kinni seotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega- võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. SISEPOLIITIKA –1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito
ja kurva kuristiku lillele päev naeratab altkulmu äkki kiirte kaupa – siis loodusel on inimese nägu. Eks vaata ise! Õhuvalguse ja vikervärvid kingib sulle vainult su oma silma öine süsimust ning õnnekõrgusega mõõdab ainult su süda elusügavust. Looming Iial ma elava eitamiseksamit ära ei teinud. alati alla keskmist oli mu ahtake taip. Tähti ma tänini päris täpselt ei tunne. Numbrite lõppu ei leia. Suurimat arvu ei tea Tähti on Transmodernias peletu palju Arvude vahel on arterid eluhoovuse jaoks. Kuula, kuis kolksab raskesti rappuval vankril sumbunud sõnade sumadan. Aga sinul, oh laulik, on tuba täis ärevil tähti Nutused-naerused numbrid su aknal vaatavad kummuli kuud. Sügaval silpide sängis
allhoovused; õõnes on see õnn, mille muljet nii suure pingutusega püütakse luua. Liiga sageli unistame võitudest, mis toovad kaasa vaid hävingu. Mina olen selle hävingu kaardistaja. Kes on Birk Rohelend? Mind polegi olemas. Ma ei eksisteeri; ma kasutan vaid kesta, mis kuulub ühele reaalsele inimesele. Birk ei ole inimene, ta on kontseptsioon. Stiilivõti, teemavalik, ideeruum. Bränd, kui soovite. Selline bränd, mille jaoks see ahtake, pitsitav kest, isiklik vaatenurk ja tülgastav eraelumüra on minema visatud. Birk on sõltumatu; ta on vaba hingamine kusagil seal väljas, kus elavad unistused. Mina olengi fluidum. Ma olen see eluõhk, mis ringleb ühest suust teise ja sosistab vahel teie kõrvadesse... Ma olen kõik ja mittemiski. Homme olen ma sina." Tallinna Polütehnikum Nii kirjutab Birk iseenda kohta. Noor naine, kelle pärisnimi on Hele-Riin Moon ning,
Aadliku pere võsu. Harilikult kandis vana kuube, kulunud vesti, hooletult seotud musta koltunud kaelasidet. Proua Couture: PV arvekomissari lesk. Elab koos Victorine'ga, kellele oli kui ema. Ei omanud midagi peale pajuki ja leseosa. Victorine Taillefer: Ta isa keeldus teda enda jätmast (eelistas neiu venda) ja proua Couture hoolitses tema eest. Kannatas kahvatustõve all. Püsiv nukrus, häbelik hoiak, vaene ja hädine valiums. Õrn jume, punakasblondid juuksed ja liiga ahtake piht. Vautrin: neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Laiad õlad, hästiarenenud rind, väljapaistvad musklid, jämedad käed. Armastas nalja heita. Tundis kõiki ja pakkus abi, laenas raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis). Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat franki.
muud sugupuust. Hoolimata Henri taibukusest ja iseloomust, mis emale nii väga meeldis, oli ema Adele siiski väga mures. Henri tervis ei olnud kõige parem ja tugevam. Henri ei olnud küll kidur, kui lõge ei tahtnud kinni kasvada ja tal olid samuti kõnehäired- Henri soseles veidi. Henri õppis 8- aataselt juba nii ladina kui kreeka keelt. Kõigile oli näha kui varaküps ta oli. Kuid teadmised ja soused ei olnud kooskõlas tema füüsilise televise ja välimusega. Tal olid lõngus õlad, ahtake rind ja kõhnad jalad. 1872 lahkus pere Bosci lossist Pariisi, sest isa Alphons'l oli nii parem. Nad asusid elama Perey aristokraatlikusse perekonapansionisse Retiro kvartal 5. Esialgu õppis Henri kodus koos vanematega, aga sügisest pandi ta Condorcet-nimelisse lütseumi kaheksandasse s.o. ettevalmitusklassi. Kodust oli raske lahkuda, kuid ta elas kooli kiirelt sisse. Nii nagu varem Bosci lossis tekitas ta ka seal endale suure austajaskonna ja ta paistis igati kõigile silma. Tema
taevast ei valgusta ta unistuse vikerkaarega isegi sõnnikuhunnikule annab ta romantilise oreooli; ime ja ühtlasi pöörane pilge." (Ravic Lucienne ja Bobo suhtest) Lk 127,,,,Kuuskümmend franki. Teile. Selle eest, et te mulle reuma jaoks retsepti andsite." ,,Ja kas aitas?" ,,Ei aidanud. Ega saagi aidata, niikaua kui ma siin öösel märja käs seisan." ,,Te olete kõige mõistlikum patsient, keda ma oma elus olen kohanud." (Ravic & lillemüüja) Lk 131,,Kate usaldas teda. Usaldus! Ahtake purukslõigatud kõht, milles elajas õgis. Kinni õmmeldud, ilma et midagi oleks saanud teha. Usaldus..." Lk 132,,Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu, vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui unustus, kui ta unustas." Lk 133,,,,See on teine öö," ütles ta. ,,See on hädaohtlik. Tundmatuse võlu on kadunud ja
arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Norra pindala on 323 877 ruutkilomeetrit. Norra territooriumi kuju on omapärane. Pikim põhja lõunaline sirgjoon, mida Norra maismaal tõmmata saab on 1952 km pikk. Norra on aga suhteliselt kitsas, suurim lääne-isa ulatus on 430 km seda maa lõunaosas, keskosas aga kitseneb Norra lausa uskumatule, mere ja Rootsi piiri vahele jääb ahtake maariba (ühes kohas ainult 6 km), mis põhjas taas laieneb. Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra on omapärase kujuga maa pikk ja kitsas
käitumis- ja keeleoskus jms). Politoloogid väidavad, et lääne demokraatiates on kätte jõudnud “kartellierakondade” ajajärk. See tähendab, et riigis kujuneb välja professionaalne poliitiline eliit, kellele valijate huvide esindamine muutub rutiinseks tööks. Teadmine, et ühtedel valimistel eelistavad valijad ühtesid, järgmistel aga tihti teisi poliitilisi jõude; poliitiline mänguruum on aga tegelikult üpris ahtake, paneb erakonnad omavahel võimu jaotamises kokku leppima (et tagada enam-vähem kõigile erakondadele püsivalt hea äraelamine). Kartell püüab kokkuleppe kindlustamiseks ära hoida uute erakondade tekkimist, sallides poliitikasse tulekut vaid läbi oma liikmesparteide filtri. Arenenud ühiskondades on kartelliparteide tekkimise taustaks valijate heaolust tulenev huvi-puudus poliitika vastu, postsotsialistlikes riikides aga tihti lihtsalt poliitiline võõrandumine
t. täiendõppe kaudu, ökonomist aga inseneri teadmisi mitte. Seda tõendab ehituse praktika nii meil kui mujal. Suurtes riikides koolitatakse insenere ja ehitusjuhte-ökonomiste (eriala nimetus construction management) ka eraldi. Seejuures toimub viimaste ettevalmistus nelja aastaga, mille-sisse mahub veel aastane praktika. On selge, et sel juhul ehitusjuhtide-ökonomistide tehnikaalane ettevaimistus ei saa olla kuigi sügav. Eestis, kus tööturg ehitussektoris on ahtake, on Tallinna Tehnikaülikoolis valitud võimalikult laia profiiliga ehitusspetsialisti ettevalmistamise skeem. Peale mitmeid muutusi viimasel kümnendil on jõutud viieaastase inseneriõppe kavani, mille läbides lõpetanule omistatakse tehnikamagistri kraad tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Eriala õppimise käigus on võimalik valida spetsialiseerumine kas ehitustehnikale või ehitusmajandusele ja -juhtimisele.
Politoloogid väidavad, et lääne demokraatiates on käesoleval ajal kätte jõudnud “kartellierakondade” ajajärk. See tähendab, et riigis kujuneb välja professionaalne poliitiline eliit, kellele valijate huvide esindamine muutub rutiinseks tööks. Teadmine, et ühtedel valimistel eelistavad valijad ühtesid, järgmistel aga tihti teisi poliitilisi jõude; poliitiline mänguruum on aga tegelikult üpris ahtake, paneb erakonnad omavahel võimu jaotamises kokku leppima (et tagada enam-vähem kõigile erakondadele – või vähemalt nende liidritele – püsivalt hea äraelamine). Kartell püüab kokkuleppe kindlustamiseks ära hoida uute erakondade tekkimist, sallides poliitikasse tulekut vaid läbi oma liikmesparteide filtri. Arenenud ühiskondades on kartelliparteide tekkimise taustaks valijate heaolust tulenev huvipuudus poliitika vastu,
Või kui ta palub kala, ja ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast
Või kui ta palub kala, ja ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast
ent tema annab talle kivi? Või kui ta palub kala, ja ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast
Probleem ei ole mitte suurtes kuludes ja „kulude juhtimises“ (või vähendamises) ning täpses toote omahinna arvutamises, vaid hoopis tulude ja selle kaudu efektiivsuse suurendamises, Enamik kulusid on olemas lühiajalises perspektiivis niikuinii ja ülejäänute mõjutamisruum on suhteliselt ahtake. Küsimused 1. Mille poolest erinevad otsekulud ja kaudsed kulud? 2. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsivkulud? 3. Milline seos on otsekulude ja muutuvkulude vahel? 4
annaabi.ee 
