väljapoole õpilaste käitumise ,,normaalsuse piire". Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena eksternaliseeriv käitumisprobleem Eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. internaliseeriv käitumisprobleem Internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli
Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud 6 psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena. Eristatakse 2 kategooriat: • eksternaliseeriv käitumisprobleem (eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. • internaliseeriv käitumisprobleem (internaliseerunud ehk sissepoole suunatud
Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus · Varem esinenud isiksuse joonte teravnemine või totaalne isiksuse muutumine · Isiksuse muutust kirjeldataks kuni 90 % dementsetest. · Dementsuse diagnoosimiseks peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud Dementsuste ravi
eeldab järjekindlat atraktiivsete naiste fikseerimist, samal ajal ei ole naise ajus vastavad omadused nii tugevalt välja arenenud. See selgitus tundus naisele mõistlik ja ta ei mõelnud enam abikaasa käitumisest nagu seni. 3 Vägivald ja armukadedus Armukadedus on kogu maailmas koduvägivalla ja mõrvade peamine põhjus. Agressiivsus on armukadeduse tavaline väljendusviis. Agressiivsusena võib käsitleda kõiki füüsilise vägivalla astmeid. Vägivallaga või sellega ähvardamisega püütakse leida kinnitust oma uskumustele. Sellise käitumisega püütakse kinnitada uskumust oma kõikvõimsusesse ja teise poole täielikku valitsemisse. Näiteks vapustas Lõuna-Aafrikat mullu juulis järgmine juhtum. Politsei vahistas 24- aastase Dina Rodriguese ning neli 1632-aastast meest, kellele pandi süüks pisipoisi Jordan-Leigh Nortoni mõrvamist
perekonnas siis, kui omavahel on efektiivselt ühendatud hoolitsus ja kontroll. Kui on tegemist peredega, kus on mõlemad vanemad ning emad kalduvad hoolitsema ja isad kontrollima, on lapse arengu seisukohalt tagatud eeldused tema optimaalseks arenemiseks. Kui aga on tegemist sellega, et ema kasvatab lapsi üksinda, siis sellega kaasneb hoolitsemine, aga samas ka vähene kontrollimine. Sellise kombinatsiooni korral esineb lastel aga sagedamini raskusi enesekontrolliga. Poistel võib see ilmneda agressiivsusena, tüdrukutel aga seksuaalsuhete sageduses. Teiseks mõjutab laste arengut ka isade kasutatavad mängud. Nende mängude abil õpivad lapsed reguleerima oma emotsioone ja tundma teiste emotsioone, neil kujunevad välja paremad probleemilahendamise oskused ja sellest tulenevana on ka nende õppeedukus koolis parem. Kolmandaks mängib isa olulist rolli lapse turvalise sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisel. Nii on üsna arusaadav, et isa õpetab pojale seda, kuidas olla mees. Tütar õpib
Mitme küsimuse esitamisel valitakse välja meeldivam/ kergem või antakse vastus vaid viimasele küsimusele. Vastamata jäänud küsimuse kordamine on tüütu ja võib tekitada barjääri suhtlemissituatsioonis. Hoidu vastuolulistest ja süüdistavatest küsimustest, mis viivad kliendi kaitsepositsiooni. Mitte küsida järjest üle kahe küsimuse. On oht, et klient suunatakse passiivsesse, küsimustele vastaja rolli. Kui esitada järjest mitu küsimust, võib klient tajuda seda ka agressiivsusena. Klient võib tunda, et teda pigem kuulatakse üle, kui kaasatakse vestlusesse. Ettevaatlik tuleb olla miks-küsimustega, kuna sageli vastatakse neile "ei oska öelda" või "ma pole sellele mõelnud". Miks-küsimuste puhul peavad kliendid välja tooma oma tegevuse või tunnete aluseks olnud motiivid. Need küsimused võivad tekitada vastuseisu, kuna klient võib tunnetada, et tema arutlemisvõimet testitakse. Samuti võidakse tajuda miks-küsimusi süüdistava või liialt
südameinfarkt. Mäletame ju kõik Johann Mühleggi kohutavat väljanägemist Salt Lake City suusamaratoni finisis, kui ta justkui kohe paistis hinge heitvat. Tippspordis on kõige ohtlikumaks dopingurühmaks stimulaatorid, mille kasutamisel kaob sportlasel objektiivne ülevaade oma võimetest, nende kasutajate hulgas on ka enim ohvreid. Dopingainete tekitatavad psüühikahälbed tähendavad isiksusemuutusi, mis avalduvad ärrituvusena ja agressiivsusena, otsustusvõimetusena, jälitamismaaniana või psühhooside ja depressioonidena. Dopingainete tarvitajas võib juba väike kogus alkoholi kutsuda esile agressiivsust. Sõltuvus Pärast dopingaine pikaajalist kuritarvitamist võib inimene tunda igatsust sellise mõjukuse, eriti jõu ja eneseusalduse järele, mis tal oli ainet tarvitades. Dopingainete tarvitamise tagajärjel tekkivad võõrutusreaktsioonid on ebameeldivad: ilmnevad füüsilised muutused, väsimus jne
Oluline on lapsepõlves nähtu, see ei pea olema ainult lapse isiklik kehalise karituse kogemus. Kui laps näeb pidevalt isa vägivaldset käitumist ema suhtes, karjumisi, riidelmisi ja isegi asjade loopimist mõjutab see tema käitumismustrit. Talle hakkabki suurena samuti käituma, sest see on tema jaoks täiesti normaalne. Iga laps on oma kodu peegel ning vale halb kasvatus või lapse puudu jääk millestki nt hoolitsuses väljendub väljapool koduseinu, ning tihti seda just agressiivsusena. Lasteaiad Lasteaed on kodust järgmine etapp lapse arengus. Siin hakkab ta jälgima reegleid , mis on väljaspool koduseinu. Ta peab hakkama looma sotsiaalseid suhteid ning sotsiaalselt arenema. Kui kui lapse lapsepõlves on palju pingeid või isegi kogetud vägivalda käitub laps teisiti. Ta ei suuda sõbrunenda teiste lastega või-bolla tahab olla isegi domineeriv selleks tahab ta kiusamise abib näidata, kes on rühma boss. Samuti
mitme kuu pärast saab saagi(, mitte ei näe looma enda ees jooksmas.) Töö intensiivistumine: Machiguengadel Peruu vihmametsas: naistel 7,40; meestel 6 tundi. Jaavalastel pikem, 19.saj tööstustöölisel veelgi rohkem(12 h). See intensiivistub järjest. Ressursid ja sõda: sõjaolukorras saab nt president suuremaid õigusi jne. Konrad Lorenz ja territoriaalsus: tajume kellegi tungimist oma territooriumile agressiivsusena. (Meil on loomulik vajadus territooriumi järele.) Marvin Harris: napid ressursid sunnivad vähendama nii võõraste kui oma rahvaarvu. (Sõjapidamise taga võib näha ka teistsuguseid tagamaid.) Mervyn Meggitt: mae engadel on 75% sõjakäikudest edukad, nende arust ,,tasub sõda end ära". Carol ja Melvin Ember: 186 kogukonna statistika- sõditakse selleks, et ettenägematu toiduainete nappuse mõjusid leevendada. Üks sõda iga kahe aasta kohta. Khoisanide põhitoit: mangongo pähklid
Kui info pakkumine on ülemäärane, võib muutuda niiöelda loenguks. Kuid tuleb arvestada, vb klient vajabki lonegut teavet. Vastandav sekkumine. Vastuolu väljatoomine, nt et sa rõhutad, et sinu jaoks on täpsus oluline, aga ma panen tähele, et sa hilined juba kolmandat korda meie kohtumisele. Nt topeltstandardite välja toomine. See on segadus kliendi sees, ei anta endale aru sellest vastuolust. Aidata selle vastuoluga suhestuda. Risk: kui seda palju kasutada võib mõjuda agressiivsusena. Pinget vabastav sekkumine. Kui märgate kliendi emotsionaalses seisundis muutusi. Sellega hoitakse kinni ka mingit emotsiooni. Emotsiooni kättesaamine ei tohiks olla nõustamise eesmärk. Inimese lahti lammutamine on kõige lihtsam ja kui sa pole kindel ja ei oska kokku panna, tuleb öelda, et inimene ise ütleks, stopp kust ta ei taha enam edasi minna. Katalüütline sekkumine. Sama analüütiline lähenemine. Eesmärk, et küsimuse naljal inimene teadvustaks midagi jne. Toetav sekkumine
Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused ... Orientatsioon kui suhete indikaator! Personaalne ruum Distants ja orientatsioon situatiivsed reguleerijad Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ruum 1. Sissetungiv 2. Normi järgiv Territoriaalsus. Personaliseerimine Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga
Agressiivsuse motiivid Reaktiivne agressiivsus impulsiivne, afektiivne Proaktiivne agressiivsus planeeritud, kalkuleeritud Agressiivsuse teooriad Bioloogilised agressiooniteooriad Psühhodünaamiline teooria domineeriv 20. sajandil. Freudi (1930) kohaselt on inimestel kaks omavahel vastanduvat sisemist instinkti: Eros ehk eluinstinkt ja Thanatos ehk surmainstinkt. Surmainstinkt paneb inimese ennasthävitavalt käituma, hiljem aga suunatakse see endalt teistele, mis väljendub agressiivsusena; inimesse koguneb pinge, mis vajab maandamist. Teoorial ei ole kuigi palju empiirilist tõestusmaterjali Evolutsiooniline lähenemine sotsiaalne käitumine pärandub põlvest põlve, ja see on selliseks kujunenud, et tagada isendile suutlikkus kanda oma geene edasi. Agressioon on vajalik eeskätt isastele, et nad suudaksid võidelda teistega oma paarilise eest. Inimeste hulgas on agressioon muuhulgas vajalik näiteks ärikeskkonnas, kus juht peab suutma kaitsta oma positsiooni
Kui inimene ei tau, et tema selja taga inimesed oleks, siis võib olla kriminaalsed kalduvused. Distants ja orientatsioon situatiivsed reguleerijad 27 Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ehk isikuruum inimkeha ruumiline laiend, inimene tajub oma keha ümber olevat ruumi kui enda füüsilise keha osa. Vt järgmine slaid. Personaalse ruumiga koos on grupiruum
Silmkontakti tähenduslikkus. • Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused … • Orientatsioon kui suhete indikaator! Personaalne ruum • Distants ja orientatsioon – situatiivsed reguleerijad • Personaalne ruum – püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer – inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. • Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt – kui lähedal olekut tajutakse normaalsena • Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed • Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused … Personaalne ruum Sissetungitav ja normi järgi Territoriaalsus. Personaliseerimine. • Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: