mõju Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Uus ajaarvamine: alguseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Endist kultuuripärandit eitati peaaegu täielikult, mistõttu hävitati seda ulatuslikult Lihtrahva viha koondus kõige vastu, mida võis seostada vana korra ja endisaegsete valitsejatega Palju hävitati ebavajalikuks peetavaid raamatuid ja arhiividokumente Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud
Silmaring avardub reisimisega Selleks käiaksegi välismaal, et tunda kui palju on koduses elus seda hubast, harjunut, turvalist, kui magus on tegelikult meie igapäevane leib. Emil Tode Esimene mõte, mis paljudele inimestele seostub sõnaga „reisimine“, on logelemine kuumal liival, rannatoolil, kõrvetava päikese ja palmipuude all, kuid reisimine on palju enamat kui puhkus rannas. Maailmas ringirändamine aitab rohkem mõista teisi rahvusi ja kultuure, aitab isegi maitsemeeltel areneda ja loomulikult silmaringi laiendada. Reisides saab teadmisi omandada nii mitmelgi moel. Nüüd saab püstitada järgneva probleemküsimuse: Kuidas aitab reisimine avardada silmaringi? Sõna „reis“ tähendab sõi...
(vasakule Marie Antoinette, paremal Madame de Verninac) Revolutsiooniaegne eluolu Pöörati tähelepanu moraali kujundamisele, mis pidi olema range ja vastandiks liiderlikkusele Rõhutati vooruslikkust Prooviti ühiskonnast välja juurida usku ja kiriku mõju vähendada. Peagi mõisteti, et sunniviisiline usuvabastamine toob rohkem kahju ning karmidest usu ja kiriku vastu suunatud meetmetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Eitati endist kultuuripärandit. Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale
PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA SEISUSED I seisus- vaimulikud * ei maksnud makse II seisus- aadlikud * ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige akt...
rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside,
rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside,
Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid EELLUGU: 1143 rajati Lübecki linn. Sinna hakati koondama ristirüütleid. Esimesena saadeti Eestisse augustiinlane Meinhard, kelle ülesandeks oli eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS:
Selle alla kuulusid riietamine, söötmine, jalutama viimine, voodisse panemine jne. Prantsuse keel asendas ladina keele. Ainult Austria õukonnas üritati 18. sajandi keskpaigani prantsuse keele pealetungile vastu seista. Euroopas hakati esimest korda valmistama jäätist ning kääritama vahuveini. Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi.
puhta joogivee kättesaadavust. Arvestatakse ka Euroopa Liidu ühiskaitsega ja NATO-ga liitumiseks vajalike küsimustega. Erinevatel aastatel läbi viidud uurimuste kohaselt ei soovi soomlased viimasega liituda. Riigi tasandil on täidetud põhimõtteliselt kõik eeldused, et vajadusel saaks liitumine toimuda kiiresti ja ilma probleemideta. Peale NATO ja EL-i on Euroopas esindatud ka põhjamaade koostööpakt NORDEFCO (The Nordic Defence Cooperation)2, mille juured ulatuvad Külmasõja aegsesse aega. Põhiline eesmärk on olla valmis kaitsma ühiselt ennast ja oma poliitilisi huve Läänemere regioonis. Samuti sujub koostöö ka sõjalistes ja mittesõjalistes arendusprojektides. Ühise tegevuskavaga ja ülesannete jaotamisega on võimalik suurel hulgal raha kokku hoida, kuid samas säilib siiski võimalus arendada kaitsetööstust ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks teeb Soome koostööd ka väiksemate Baltiriikidega. Hiljuti (03.02.2012) sõlmiti Eesti ja
C?ldse hakkab nende aastate keelunimekirjades domineerima nõukogude trükis. Näiteks 1952. aastal keelati täielikult aastail 1944-1949 ilmunud eesti- ja venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade laenutamine õpilastele ja üliõpilastele. Erihoius olid kõik esimese nõukogude okupatsiooniaasta ja sõja ajal N. Liidu tagalas ilmunud trükised. Ehk teisisõnu - kõige keelatum oli eilne ajaleht. Mis puutub Saksa okupatsiooni (see kuulus küll täies mahus hävitamisele) ja eriti Eesti Vabariigi aegsesse eestikeelsesse kirjandusse, siis siin oli hädavajalik koostöö kohalike kirjandusetundjatega, neid oli aga raske leida. Paljud bibliofiilid olid emigreerunud just esimesel nõukogude aastal kogetu tõttu, paljud hukkunud, vangis või lahkunud erialaselt töölt. Glavliti töö oli ebaprestiizhikas, töötajad peamiselt poolkirjaoskamatud Venemaa eestlased. (Tegid oma töös "jämedaid vigu" keelates näiteks F. Schillerit ja W. Shakespeare`i jmt)
· Viidi läbi rahareform. 1kr= 1 rubla 25 kopikat, see oli kunstlikult madal kurss, oleks pidanud rohkem saama. · Haridus viidi nõukogulikele teedele. Õpetati nsvl ajalugu, vene keelt. · Hakati hävitama kirjandust, mis oli seotud EV-ga ja mis polnud NSVL võimule meelepärane. Hävitati ka mälestussambaid, mis seotud vabadussõjaga. Kultuur: Repressioonid, inimesi arreteeriti, eeskätt, kes olid kuulunud EV aegsesse majanduslikku ja poliitilisse eliiti. Arreteeriti ka Konstatin Päts ja Laidoner, aga Päts veel kuu pärast juuni pööret tegutses, aga kui kuulati NSVL sotsialistlik vabariik, siis ta arreteeriti ja ta pere ka. Repressioonide tipuks võib pidada 1941 14. Juunil toimunud massiküüditamist, selle ohvriks langes veidi üle 10 000 inimese. Kui algselt teati, et pered on saadetud NSVL kaugetesse kohtadesse, siis tegelt mehed eraldati, mehed vangilaagrisse ja naise ja lapsed Siberisse asumisele
klaverimängus sai Villem oma isalt, anti ta hiljem kohaliku muusikaõpetaja E. Göbeli hoole alla. Villem ilustas kõiki õpitud lugusid nootidega, mida joonestikul isegi ei esinenud ning seetõttu oli tal tihti pahandusi. Villem Kapi fantaasiat arendasid ka kontserdid ning Kappide külalislahket kodu külastavate muusikute kõnelused ja musitseerimised. Juba Suure-Jaani algkooli teise klassi õpilasena kirjutas Villem laule kooliajalehele. (Tõnson 1967: 26-27) Tema algkooli aegsesse perioodi (1921-1927) kuuluvad oopused ja rondod, millest võib leida lapselikke kui ka koorilikke jooni. Helilooja mälestuste põhjal on olnud temal lapsepõlves kolm huvi muusika, loodus ja sport. 1927. aastal lõpetades Suure-Jaani algkooli astus Villem Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi, jätkates seal muusika ning spordiga. Viljandis süvenes tema huvi erinevate spordialade vastu poks, jalgpall ja kergejõustik, kus saavutas häid tulemusi
Vanast oli rahvas nii õnnis, et nägi, enam aga ei näe ei halbu ega häid vaime. On kaotanud võimaluse näha. Muinasusund ja rahvausund Need ajatakse sageli segamini. Eesti ajaloos oluline murrang on 13. sajand, ristisõjad, vallutus, Eesti lülitumine kristliku Euroopa kultuuriruumi. Sellest varem oli muinasaeg, sellest ettepoole jääb keskaeg, ajalooline aeg. Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15
Ruth Benedict. Patterns of Culture (1887-1948) Kultuuridele on omased kindlad isiksusetüübid Kwakiutlite ja zunide võrdlus: dionüüsoslik ehk äärmustessekalduv, võistluslik, nautlev kultuur ja apollonlik ehk rahumeelne, äärmusi vältiv kultuur Konfiguratsionalism (Benedict) Kultuur on integreeritud tervik Iga kultuur on teistest selgelt eristuv ja eristatav Selline lähenemine sobis Teise Maailmasõja aegsesse USAsse, kus oli vaja „profileerida“ vaenlase kultuuri, seejuures sageli üksikutest indiviididest näidete põhjal ja juurdepääsuta kultuurilisele keskkonnale kui käitumise kontekstile Isiksuse arengu tingimused Kultuuriline keskkond on nii avalik kui individuaalne Antropolooge huvitab, kuidas üksikisik keskkonnas kujuneb, mõtleb, käitub ja omakorda keskkonda kujundab (Roy d’Andrade)
Rahva poolt ka armastatud. Teda peeti mõnesmõttes isemõtlejate kaitsjaks, ei olnud nii radikaalne toetama repressioone. Seegi oli suur asi, et astus nende vastu välja, ei olnud häälekas toetaja. jiang ze ming - Järgmine juht peale Deng Xiaopingi Jiang Zemin. Kolmas Hiina juhtide põlvkond. Valiti Kompartei peasegretäriks 1993. Jäi suurde poliitikasse kuni 1997. Halli kardinali rollis. Pragmaatiline, mitte demokraatiline ega avatud ideaalidega. Tagasilöök Mao Zedongi aegsesse poliitikasse. Ilma et oleks hullud repressioonid ja kampaaniad, aga suunatud parteiladviku ainuvõimu kindlustamisele. Jiang Zemin juba noorem põlvkond. Neid eristas esimestest see, et ei olnud Kompartei asutamise juures, ei olnud seotud 4.mai liikumisega ega ei käinud suurel looderetkel. Said hariduse Nõukogude liidus. Enamasti haridus praktiline, nt inseneri mis said NSVL-st. hu jing tao - Astub ametisse 2002 Hu Jintao, tema ametisseastumisega algas uus periood. Juhtkond hoopis teistsugune
Tema kõrvale loodi NKGB/RJRK (Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat). SARK ja RJRK juhiks sai põrandaalune kommunist- Boriss Kumm. Venemaalt toodi sisse inimesi, kes hakkasid juhtima RJRK'd. 1941. aastaks oli kadunud rohkem kui 1000 inimest. Esimestena represseeriti Eesti tippjuhte, küüdati kindral J. Laidoner koos abikaasaga ja K. Päts. Hiljem arreteeriti ükskõik, mis süüdistuse alustel: kunagine osalus vabadussõjas, kuulumine Isamaa liitu, Kaitseliitu kuulumine, kuulumine Eesti aegsesse erakonda. Samuti rakendati pealekaebamissüsteemi. 1941 aasta: SaksaNõukogude sõja puhkemine: 22. juunil 1941. aastal puhkenud sõda andis Eestis märku kõigepealt mere- ja õhusõja näol. Saksa allveelaevad uputasid tulelaeva "Hiiumadal", kaubalaeva "Liisa" ja reisilaeva "Ruhno." Järgnevalt rajati Soome ja Saksamaa ühistööna Soome lahele hulk miinivälju, seati sisse lennukite, torpeedopatide ja allveelaevade vahikorrad- uputati üle 100 Nõukogude laeva.
Euroopas peaaegu üleliigseks. Vaid Austria õukonnas üritati 18. saj. keskpaigani prantsuse keele ,,invasioonile" vastu seista. Louis XIV ajast peale hakkas Prantsusmaa määrama muutusi moemaailmas. Ka Euroopa köögikunst võlgneb palju oskusi ,,päikesekuninga" õukonnale. Siin hakati esmakordselt valmistama jäätist ning kääritama vahuveini. Kasuliku söögiriistana pälvis eluõiguse kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Tänapäeval on ajaloolased veendunud, et Louis XIV ei kasutanud kunagi talle omistatud kuulsaimat väljend L'Etat c'est moi! ,,Riik see olen mina." Surivoodil tõdes kuningas: Je m'en vais, mais l'Etat demeurera toujours ,,Mina lähen ära, aga riik jääb alles". Versailles' kullasära oli juba tuhmumas, paljuski tänu Louis XIV valitsusaja lõpukümnendite välispoliitilistele ebaõnnestumistele,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
