v.a fakt, et nad sellele nimele reageerivad. Nimetused on samastajateks kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. - SÜMPTOMID Semiootikas vaadeldakse sümptomeid haiguse märkidena. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Sümptomite eripäraks on see, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi jaoks erinevad. - SEMIOOSIS Semioosis ehk semioos on märgiprotsess. Peirce'i järgi on semioos triaadne protsess, potentsiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Sebeoki järgi on semioos samane eluprotsessiga. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei pea olema tegelikult eksisteeriv asi. - SEMIOOTIKA JA STRUKTURALISM
kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA! Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline
Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte:
Tulemuseks on, et partner tuleb tagasi, justkui kutsutaks teda nimepidi. Vaala individuaalseid klõpsatusjärgnevusi peetakse isegi "signatuurideks". 11. SÜMPTOMID Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Mõlemal terminil on tugevad arstiteaduslikud kaastähendused. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus (denotata) on üldiselt adressandi (so patsiendi -- "subjektiivsed sümptomid"( ja adressaadi (so arsti --"obj. sümptomid") jaoks erinevad. Semiootika algselt, kui üks kolmest kreeka meditsiini harust. Sümptomid üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Esinevad nii paradigmaatilistes süsteemides kui süntagmaatilistes ahelates
Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte:
Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile. 2) Sümptom- Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. (11.loeng slaid 54) 3)Ikoon- tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei
4. Metakeeleline (metalingual) funktsioon koondub kõne koodile, st. adressant ja adressaat peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, termineid jne, et nende vahel oleks võimalik informatsiooni vahetamine. Seletav. 5. Viiteline, kommunikatiivne v referentiivne (denotatiivne v kognitiivne) (referential) funktsioon orienteerub kontekstile. Et adressandi teade adressaadile oleks operatiivne, nõuab teade viidatavat konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes, mitte aga konkreetne, mis kuuluks juba metakeelelise funktsiooni valdkonda. Põhimõtteliselt võib öelda, et teised viis funktsiooni on kõik selles (viitelises funktsioonis) osalised vähemal või suuremal määral. 6
Aristotelese „Tõlgendamisest”, 360 eKr Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele. Suuline kõne – hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid; kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähistamine. On kultuuriliselt varieeruv, AGA emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad. Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu; uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring on osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu; teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal; tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil,
Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine — vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine „Tere...“ * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse
kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor
kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J. Knorosov lisas skeemile hõivaja - hunt lambanahas. Subjekt, kes tundub adressandile olevat adressaat ja adressaadile olevat adressant. (Nt. võõraste kirjade lugeja. Seaduslik hõivaja on nt tsensor
paika panime, et väljendada erinevate tarbimisobjektide sisu (keedetud vs toores, värske vs mädanenud), võis kindlaks määrata ainult ühe või teise suhte võimalikkuse jaatuse või eitusega. Kui nii, siis on vesi ja tuli kui tootjad toodetava objekti suhtes. Ja tõepoolest, just tuli muudab toore keedetuks ja vesi teeb värske mädanenuks. Seega paikneb tarbitav objekt adressandi (tootja: vesi, tuli) ja adressaadi (tarbija) vahel. Gastronoomiline kood: Lekseem (jaaguar) suhtub semeemi (loomne) nagu tarbimise subjekt tarbimise objekti. Kood on formaalne struktuur, moodustub piiratud hulgast seemilis-test kategooriatest (toores vs keedetud) Mädanemise ja praadimise seisundi kosmoloogiline ja sotsioloogiline konnotatsioon. Pueblo hõimu emad sünnitasid lapsi kuuma liiva hunniku kohal, sellega nagu töödeldes teda tulega
Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele Suuline kõne > hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid > Kirjalik tekst > suulise kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu Uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring = osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal Tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine.
Suuline kõne > hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid > Kirjalik tekst > suulise kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu Uuritakse teksti tervikuna (hermeneutiline ring = osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Teksti uuritakse kultuurilis-ajaloolisel taustal Tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaistust, kogemusest ning valmidusest dialoogi astuda. Lähilugemine.
annaabi.ee 
