Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal
Sunnismaisus, paganatega. tema läänimeestele andameid ja kandma vaid linnad keeldusid. Põgenenud talupoegade Alistati Liivimaa, Preisimaa, siis Leedu. Kõige teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha). väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu rohkem kannatasid Läti alad. Ulatus ka Eesti Üksjalad - adratalunike pojad, kes asutasid külast amet. Liikumisvabaduse säilitasid vaid aladele. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad 14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon tunduvalt väiksemad koormised. maksud
▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. ▪ Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. ▪ Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. ▪ Vabatalupojad- need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. ▪ Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad. ▪ Sunnismaisus- Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge. ▪ Pärisorjus- talupoeg oli mõisniku isiklik omand.
· adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased. Olid tavalistest feodaalkoormistest vabad. Kohustuseks teenida kergeratsanikena. 15-16.sajandil hakkasid lähenema teisele vabatalurahvarühmale. Nende vabadus seisnes selles, et nad olid üle viidud osaliselt või täielikult raharendile. · üksjalad nende peamiseks koormiseks oli üks jalapäev nädalas. Üksjalgadeks olid adratalunike nooremad pojad. · pundenikud pidid feodaalile maksma kaks tündrit vilja, mis oli üks pund. · vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Nad jagunesid põhiliselt kolme gruppi: · maata, iseseisva majapidamiseta vabadikud · vabadikud, kes elasid mõnes adratalus ja said talult ajutiseks kasutamiseks tüki maad · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse.
Välisvaenlased- leedu,venemaa, rootsi. Moskva vürstid ühendasid kuldlordi ülemvõimu alt vabanenud vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga üha uusi alasid. 1478. vallutasid novg. Millega seni liivimal valit. Jõudude tasakaal hävis. Damerow- tartu piiskop. Plettenber- Liivimaa meister. Ühiskond oli agraarühisk. Rahvaarv kasvas ja asutsus tihenes. Adratalupoeg- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust. Vabatalupoeg- need kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik- moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad. Uus koormiste liik teokohustus.kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus
saanud sellest kõrvale kalduda. Algselt võisid põllud olla küla ühiskasutuses mitte jagatud. Mõnikord võis olla ka mitme pere vahel jagatud lappe. Kui mõni talu jäi harimata siis said mõnikord teised talud tema lapi endale. Vahel anti ka vanade talude maid uutele taludele. Põllud ja aiad pidi olema tarastatud ja võõra maa tarastamine oli karistatav. Väljaspool küla ühismaid olid üksjalgade ja vabadike maad. Nende talud olid küla maadele rajatud. Enamasti adratalunike poegade poolt, kelle ei jätkunud maad küla ühisväljal. Peale põllumaa kasutamise pidi külakond reguleerima heina- ja karjamaa ning metsa kasutamist. Külakarja karjatati üheskoos. Karjamaa oli ühiskasutuses. Tähtsad olid metsapõllud-ajutised viljakasvatamiseks kastutatavad maad, mis ei kuulunud regulaarsesse külvikorda. Heinamaad olid 13.-15. saj. Osalt ühiskasutuses, osalt ära jaotatud nagu põllud. Heinamaad mõõdeti süldadega ja saadudega(süld kõrged ja süld laiad)
Suur osa neist olid erinevad (mõisa)ametimehed: möldrid, sepad, puusepad jm. *Üksjalad- talupojad, kes asusid uusi maid üles harima. * Pundenik - oli sarnane üksjalale, väiksema maksukoormusega kui adratalupoeg. Tavaliselt olid pundenikud majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. Sarnase seisundiga ka pobulid. * Vabadikud - Tavaliselt juhuslikust teenistusest elav maata talupoegade kiht. Jagatakse kolmeks: * sulased ja tüdrukud, kes teenisid ja elasid palgalistena taludes, sageli adratalunike, üksjalgade või vabadikkude nooremad pojad ja tütred; * vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, kusjuures perekonnapea teenis talus sulase või päevilisena ning sai selle eest talust kasutamiseks tüki maad; * iseseisva ja pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi. Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit)
b. Varanduslik ja õiguslik erinevus: Soodsamas olukorras nn vabad: · Maavabad ülikute järeltulijatest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergratsanikena. · Vabatalupojad olid end koormistest raha eest vabaks ostnud. Adratalupojad (arvukaim kiht): · Talukoha suurus 0,5-5 am (1am=10ha) · Kandsid koormisi aadlikule. Üksjalad- adratalunike pojad, · Rajasid talu väljaspoole küla, kus tingimused kellele isa-kodus elatist ei raskemad. jätkunud: · Väiksemad koormised (mõisas nn 1 jalapäev nädalas). Vabadikud: Maata ja palgatööst elatuvad talupojad. Träälid (kuni XV sajandini): Orjad (sõjavangid, võlgnikud) 3. Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Leia seosed!
Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne 56. Adramaa - maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 57. Adratalupoeg talupoegade kiht ,kelle maa suurust arvestati adramaades. 58. Üksjalg talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. 59. Maavaba muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. 60. Vabatalupoeg talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. 61. Vabadik Maata, või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all.
foogtkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt. komtuur - komtuurkonna juht foogt - foogtkonna juht kirikukümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule. hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. sakraalarhitektuur - kirikuarhitektuur adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades. üksjalad - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. vabatalupojad - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. maavabad - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi,
Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Slgul oli see perioodiline. sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teokoormisinende talufde majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tulebki nimetus. Üksjalg- rahvaarvu kasvades asutasid adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline, olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks. Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad Vabatalupoeg- need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud Vabadik- külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese
Rannakülad. LääneEestisse tekkis rannarootslaste asutus, neile anti suuremad õigused. Talupojad Saksa talupoegi elama ei asunud. Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad erinevatesse rühmadesse. 16.saj teisel poolel kadusid sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel. Kõige rohkem adratalupoegi pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi, adramaades mõõdeti. Õiguslik seisund ühesugune, aga jõukuselt olid erinevad. Suurtes taludes võõras tööjõud. Adratalunike pojad asutasid uusi talusid, nende koormised väiksemad. Nende peremehed üksjalad. Vabad jagati maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Maavabad ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, nad olid isiklikult vabad ja ka koormiseid polnud, olid kohustatud ainult kandma sõjateenistust kergeratsaväelasena. Nad pidid ise maad harima, kuna neile ei kuulunud talupoegi. Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti ostnud
2. Eesti talupojad keskajal( talupoegade sotsiaalne liigendus+kohustused)-Keskajal liigendati Eesti talupoegi, neid nende seisuste järgi. 1) Maavabandeks-olid isiklikult vabad ja pidi oma maad ise harima 2)Vabatalupojad-tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema. Ametites olid põhiliselt mõldrid, kõrtsmikud, sepad ja mõisaameti mehed.3)Adratalupojad-talupoegade põhiliik,kes püidid tegema teotööd ja maksma makse. 4) Üksjalad-Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad. 5)Vabdikud-kõige madalamas külaühiskonna kihistuses e. Ilma maata ,palgatööst elatuvad talupojad, põhiliselt sulased ja teenijad. Kõikidel talupoegadel oli kohustus käia ehitustöödel ja sõjateenistustest osa võtmine. Pilet nr.7 1.Vaimuelu Rootsi ajal-Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele
tagasi, see andis eestlastele lisaaega siiski. 10. Ülestõus Saaremaale. Saaremaa sündmused jaagupipäevast 1343 kuni 1345 (ülestõusu mahasurumiseni) 11. Mõisted: Haagikohtunik - põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra- e haagikohtunikud, adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades., üksjalg - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale., vaba talupoeg - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu., maa-vaba - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes, seek pidalitõbiste varjupaik 12. Tõnnivakad - Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid
16. saj. jätkus mõisapõldude laiendamine. Eesti talurahvas jagunes sel ajal mitmeks alarühmaks, kes erinesid oma majandusliku ja õigusliku seisundi poolest: Adratalupojad kõige põhilisem ja arvukam rühm. Nimetus tulenes sellest, et põldude suurust arvestati adramaades. Adramaa tähendas keskmist talu, mis oli haritav ühe perekonna tööjõuga kasutades ühte atra ja rakendit. Üksjalad tekkis XV saj. I p. talupoegade kiht, kes olid peamiselt adratalunike nooremad pojad, kellel polnud isatalus ruumi ja kes rajasid uue talu senistele võsamaadele. Talud olid väikesed ja ja algul oli neil koorniseks mõisa vastu 1 jalapäev nädalas sellest ka nimetus. Kui üksjalad harisid maad juurde kasvasid ka koormised ja nende seisund lähenes adratalupojale. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid vabastatud teotööst. Kõige kõrgema, arvuliselt aga kõige väiksema kihi vabatalupoegade hulgas moodustasid
Nii seati kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks sisse veel väiksemad erimaksud. Lisaks neile oli talupoegadel veel kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Üldiselt olid aga koormised küllaltki mõõdukad. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Talurahva sotsiaalne liigendus: Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad olid adratalunike pojad, kes asutasid külast väljaspoole uusi talusid, kuna isakodus neile elatist ei jätkunud. Et uute maade ülestöötlemine oli aevaline, olid ka nende koormised adratalupoegadest tunduvalt väiksemad. Maavabad olid tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena.Nad
annaabi.ee 
