aabitsat. Tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati tagasi. Küsimused: 1. Kes pretendeerisid XVI sajandi alguses Liivimaa aladele? Taani, Venemaa, Poola, Rootsi 2. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? 3. Võrdle Eestimaa- ja Saaremaa meeskohust adrakohtuga. Meeskohus Adrakohus Maakondades, neis arutati talupoegade Mõistab kohut talupoegade väikeste ja kõigi mitteaadlike süüasju kuritegude üle ja tagab avalikku korda 4. Millega algab Rootsi aja periood Põhja- Eestis ( aasta + sündmus). 1583. a Pljussa vaherahu 5. Milles seisnes Rootsi ajal rahva ümberasumise edukus? Ümberasumist soodustasid mõisnikud lubades maksuvabadusi
aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Maanõukogu Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega.
Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus Maamarssal - Liivimaa kõrgeim sõjajõudude juht Eestimaa kubermang -> Eestimaa ülemmaakohus -> meeskohus -> adrakohtud -> kodukariõigus
end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti rüütelkonna pealik, kes igapäevaseid asju ajas. Kohtusüsteem Kohtu oli kolmeastmeline Liivimaa Eestimaa I sillakohus- arutas talupoegade süüasju adrakohus otsida üles ärajooksnud talupojad II maakohus- talupoegade raskemad meeskohus kuriteod, aadlike kuriteod õuekohus- asus Tartus, oli ainuke. Eestimaa III arutati aadlike süüasju, väga ränkasi ülemkohus süütegusid Rootsi riigi võim ja Balti aadlikud Aadlikesse suhtus Rootsi võim erinevalt: Põhja Eestit käsitleti kui vabatahtlikult Rootsi riigiga
Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut. · Gild Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. · Tsunft Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma liikmete era ja seltskonnaelu.
Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
1645.Brömsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile.Algab üle kogu Eesti Rootsi aeg.Rootsi aeg Eestis: Haldusjaotus:Jääb 2 kubermangu:Eestimaa kubermang(P-Eesti,keskuseks Tallinn);Liivimaa(L-Eesti,keskuseks Riia).Liivimaa kubermangul 2 maakonda-Pärnu,Tartu.Eestimaa kubermangul 4 maakonda.Mõlema maakonna eesotsas kindralkuberner. Rüütelkonnad:Eestimaa,Liivimaa, Saaremaa.Käivad koos maapäevadel.Kohtuvõim:kohtusüsteem sarnane, 3-astmeline kohus. Eestimaa: I adrakohus, II meeskohus, III ülemkohus. Liivimaa: I sillakohus, II meeskohus, III õuekohus. Peale sõja lõppu oli Eesti rahvaarv 350-450 tuh.Algab eesti rahvaarvu kiire taastumine. Peale liivi sõja lõppu eesti rahvaarv alla 100 tuhande.Rootsi toetab migratsiooni.Rännati hõreda asustusega maadele.Sõja eest Venemaale põhenenud inimestele anti võimalus tagasi tulla.Peipsi äärsed alad täitusid küladega.Hulgaliselt saabus Eestisse soomlasi.Lätlased asusid L-Eestisse. Eestisse asus elama ka
1645.Brömsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile.Algab üle kogu Eesti Rootsi aeg.Rootsi aeg Eestis: Haldusjaotus:Jääb 2 kubermangu:Eestimaa kubermang(P-Eesti,keskuseks Tallinn);Liivimaa(L-Eesti,keskuseks Riia).Liivimaa kubermangul 2 maakonda-Pärnu,Tartu.Eestimaa kubermangul 4 maakonda.Mõlema maakonna eesotsas kindralkuberner. Rüütelkonnad:Eestimaa,Liivimaa, Saaremaa.Käivad koos maapäevadel.Kohtuvõim:kohtusüsteem sarnane, 3-astmeline kohus. Eestimaa: I adrakohus, II meeskohus, III ülemkohus. Liivimaa: I sillakohus, II meeskohus, III õuekohus. Peale sõja lõppu oli Eesti rahvaarv 350-450 tuh.Algab eesti rahvaarvu kiire taastumine. Peale liivi sõja lõppu eesti rahvaarv alla 100 tuhande.Rootsi toetab migratsiooni.Rännati hõreda asustusega maadele.Sõja eest Venemaale põhenenud inimestele anti võimalus tagasi tulla.Peipsi äärsed alad täitusid küladega.Hulgaliselt saabus Eestisse soomlasi.Lätlased asusid L-Eestisse. Eestisse asus elama ka
2. LIIVIMAA ÕUEKOHUS - 12 assessorit (pooled aadlikud) (kõrgeim) Lõplik otsustaja on kuningas! Talupoegade teema: Konks on selline, et talupoegade jaoks valdavalt kohtumõistmine tähendas, et nende enda mõisnik karistas neid. Müisnikele kuulus kohtuvõim oma talupoja üle. Madalama talupoja kohtumõistmises oli mõisnikul õigus oma talupoega karistada ja tema üle kohut mõista, kui ta ei tööta. Talupoegi võis peksta kuni 1865. aastani. Adrakohus, sillakohus Esimesed ümberkorraldused Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner 1629-1634 tema pärast rajati siia üleüldse ülikool gustav II adolfi õpetaja suutis teda mõjutada nii palju, et ülikool rajataks just tartusse kuberemangu keskuseks oli tartu kuni 1632, hiljem riia Gustav II adolf - maa rahastagu oma kaitset ise täiendavad tollid, et seda rahastada eesti alad kuulusid rootsi riigi koosseisu, aga teisel pool merd asusid ka tollid ja
Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad: Eestimaa Liivimaa Saaremaa maapäev maanõunikud (ametis pidevalt) Kohtuvõim: adrakohus (E) I aste sillakohus (Liivimaal) maakohtud meeskohus (E, Saaremaal) II aste Eestimaa (maakonna Ülemaakohus Liivimaa Õuekohus tasand) 3. Rootsi ja teised riigid III aste
* Maakonna tasand: meeskohtud- Eestimaal ja Saaremaal, maakohtud- Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad) * Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad) * Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud kohtunikeks): adrakohus- E ja sillakohus- L Rüütelkondade Aadlike piirkondlik org. (esimesed 13. * võim suur, kuberner peab positsioon ja saj) arvestama ülesanded * palju võimu * 1730ndatel hakati koostama erilisi * E, L, S rüütelkond aadlike nimekirju- * koondasid siinseid aadlike, kaitsesid AADLIMATRIKKLEID; eesmärk
Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
Rootsi aeg eesti ajaloos on vastuoluline. Suur kultuuri tõusmine ja areng, teiseltpoolt aga eesti talupojad lõplikult pärisorjadeks. Põhjus, miks Rootsi siin kehtestas pärisorjuse oli aadlike surve tõttu ja kuningas vajas aadlike toetust, muidu oleks Vene võimu toetanud. Rootsi võimu kehtestamisega muudeti umber kohtukorraldus ja kohtuvõim, mis varasematel aegadel siin puudus. Kujunes erinevaks liivimaal ja eestimaal Eestimaal: Esimese astme kohus adrakohus- tegeles talupoegade asjadega, mõisnike ja talupoegade vahelised tülid jne. Seal oli ka üks talupojast kohtunik, kelle hääl palju küll ei maksnud Meeskohus- ainult aadlike asjad. Talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata pmst, kuid tavaliselt seda siiski ei juhtunud. Eestimaa Ülemmaakohus- kohalolev kõige kõrgem aste, kuhu talupoegade asjad ei jõudnud. Aadlite omavahelised asjad. Liivimaal Esimese astme kohus Sillakohus- samad põhimõtted Maakohus-
Ühelt poole kultuuri arendamine jms aga teiselt poolt kinnistus täielikult eesti talupoegade pärisorjus.Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine. Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim. Varasemalt pm aadlike suva all. Kujunes kohtu võim erinevaks Liivimaa ja Eestimaal Eestimaa Liivimaa 1.Esimese astme kohus adrakohus. Tegeles 1.Sillakohus talupoegadevaheliste asjadega. 2.Maakohus Oli üks talupojast kohtunik, kelle hääl küll väga 3. aste Riiklik lossi kohus(eestimaal puudus)- ei maksnud, aga ta oli olemas sisuliselt aadlike jaoks 2.Teine aste oli meeskohus, kuhu läksid ainuld 4. kõige kõrgem Liivimaa õue kohus, mis asus aadlike vahelised asjad. Teoreetiliselt oli Riias talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata ,
Rootsi riigi sissetulekute suurenemine Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal Talupoegadele vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. 5) Kohtukorraldus: Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19.sajandini. Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang 1.ASTE Adrakohus pagenud Sillakohus talupoegade tagasitoomine, väiksemad kuriteod. 2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike
puudutas vaid riigimõisate talupoegi. · Vana hea Rootsiaeg tõeline talurahva kuningas Karl XI edendas talurahva olukorda. 5) Kohtukorraldus · Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini. · Seisuslik kohus: Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang I aste ehk kõige madalam aste adrakohus sillakohus II aste meeskohtud maakohus II aste ehk kõige kõrgem aste Eesti Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus · I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju.
riikliku võimu esindaja ja teiselt vastava seisuse esindaja. Võimuesindajad hoolitsesid sinult kohtukorra eest nn. vaatlejad. Otsuse tegija e. õiguse leidja oli seisuse esindaja. Talurahvakohtud: vakuse- või mõisakohus ( sõltuvalt sellest, kas maa mõisastatud või ei). Vakusekohus: maahärra esindaja + talupoja esindaja; Mõisakohus: mõisnik + talupoja esindaja, mõisakohtute võim erinev. N: Saare- Lääni ja Tartu käe- ja kaelaõigus, ordumaadel õigus ainult naha ja kõrvade üle. Adrakohus: tegeles maaküsimustega (piiritles), talumaade suuruse kindlaks määramine ning ärakaranud talupoegade tagsinõudumine. Vasallide meeskohtud: lahendas vasallide vahelisi probleeme ja vaidlusi. I-aste maahärra esindaja ja vasalli esindus; II-aste stifti nõukogu; III-aste kammerkohus ( tekkis 13 saj. lõpus). Linnakohtud: esialgu kriminaal-, tsiviil- ja administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse/ Riiga
välismaalastega. Kohtutöö kontrolli töös pm tegutse kuberner, kuid hääletamisel võis jääda vähemusse. Omaette valdkond, kus ülemmaakohus kokku puutus, olid kõikvõimalikud vaimulike küs, vaidlused eesti konsitooriuiga, kas ilmalik kohus võib üldse vaimulike üle kohust mõista. II küs oli abielulahutus, kes neid saab lahutada, kas vaimulik või ilmalik kohus. Varasemal ajal ülemmaakohtu pädevuses, eesti konstitooriumi moodustamisel nad tahavad endale seda kompetentsi saada. Adrakohus e haagikohus. Maapolitsei institutsioon. Juured juba varasemal ajal.Osaliselt seot kohtutega,aitavad põgenikek kinni püüda, kuid aidatakse ka ülekuulamistel. Osaletakse kohtuotsuste täideviimisel,, kuid täidetakse ka politseilisi funktsioone. Adrakohtunikud pidid tagama selle, et eestimaa teed oleksid läbitavad, sillad üle jõgede oleks korras. Igas kreisis 4 adramaakohust. 5)Mõisakohtud. Mõisate üle tp üle kohust mõista. Riigi funkt kantakse üle mõisatele.
annaabi.ee 
