tööd Genfi konservatooriumis 1842. a esines Liszt Tartu Ülikooli aulas 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von Sayn-Wittgensteiniga 1848 1861 elas helolooja Saksamaal, peamiselt Weimaris Weimar Tänu Liszt´ile Saksa uus muusika keskus Wagneri ooperi esiettekanne Berlioz´i muusika nädal Liszt tegeles ka pedagoogina : õpilasteks Bülow, Tausig 1859.a. Ülemaailme Saksa Muusikaühing 1861. a. kolis Rooma 1865.a. pühitsetakse Liszt abtiks Alates 1867. aastast külastas igal aastal Ungarit Seved veetis Weimaris, talved Roomas Viimased aastad oma elust elas Liszt tütre Cosima juures (Wagneri naine) Suri 1886. a. Looming Programmiline muusika Mõtted kujutavast kunstist ja kirjandusest Kasutab palju dissonantse Monotemantism Klaver kõlab nagu orkester Uus zanr- sümfooniline poeem Helilooming Suurem osa klaverile, kuid ka sümfooniad, etüüdid, prelüüdid, kantaadid
mänguoskusele määratakse 1704 tuntud Veneetsia kooli Ospedale della Pieta õpetajaks. Kool oli mõeldud orbudele, kodututele ja vaestele, õpilased olid jagatud oskuste kaupa rühmadesse, Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased. Õpetaja ametis avaneb ta tegelik talent. Tutvustas ennast ka helilooja ning võimeka ja nõudliku dirigendina. Asutab koolis orkestri, mis saab tuntuks ka välismaal, peagi saab ta muusikalisi tellimusi üle Eur. Põhitöökohaks oli klooster, kus oli abtiks, päeval oli vaimulik, õhtul muusik. Läks tülli kirikuga, sest mungarüü all oli rõõmus inimene. Tüli süveneb. Kutsuti punapea mungaks. 1716 omistatakse talle Ospedale della Pieta Maestro de Concerti. Sellele vaatamata kõrvaldatakse koolitöölt. 1725 reisib Hollandise, sealt Viini, 1730 Bohemia, 1735 naaseb Vnts, jätkab koolis tööd kuid aastatega pole midagi muutunud. 1741 lahkub Viini, kohale jõudes haigestub järsult verisesse kõhutõppe, mis ta tapab
Nad elasid ja reisisid Sveitsis ja Itaalias, millele järgnesid edukad kontsertreisid kogu Euroopas. Suhted Marie´ga aga jahenesid ning nende kooselu lõppes 1844.a. 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von SaynWittgensteiniga, kellest sai muusika ajaloolaste sõnul "Liszti elu teise poole ainus püsiv täht paljude planeetide ja komeetide kõrval." Aja pikku sõvenes Liszti huvi usu vastu. 1865 pühitseti ta Rooma Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Liszt oli terve Euroopa kodanik. Alates 1869.a. elas Liszt vaheldumisi Roomas, Weimaris, Viinis, Pariisis ja Budapestis. Siiski ei unustanud ta oma kodumaad: käis
Dijonist lõunas, mis anti neile konkreetselt eesmärgiga luua sinna uus klooster (Tobin 1995: 33). See maa oli tollal looduslikult peaaegu juurdepääsmatu selle võsastike tõttu, kuid Robert ja mungad olid veendunud, et see koht on just sobiv nende kloostrile selle juurdepääsmatuse ja ebaatraktiivsuse tõttu. (Knowles 1969: 68) Uus koht sai nimeks Citeaux (Tobin 1995: 36). Algusaastad olid tsistertslastele karmid. Kiiresti vahetusid ka abtid kohe peale kloostri rajamist sai abtiks Roberti asemel Alberic ning 1109. valiti abtiks Stephen Harding. (Lawrence 2001: 173) Bernard sündis 1090. aastal oma isa lossis väikeses linnas Burgundias pere kolmanda lapsena (Tobin 1995: 48). Räägitakse, et tema ema olevat Bernardi oodates näinud und, "nagu kannaks ta oma ihus haukuvat kutsikat". Üks munk olevat siis emale seletanud, et see tähendab seda, et lapsest saab oivaline jutlustaja. Pole teada, kas tegu on
Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu. Orduga liitumine ei olnud aga perekonnale meelepärane ja seetõttu lasksid nad Thomase teel Rooma kinni võtta ja panid ta kaheks aastaks San Giovanni lossi kinni. Teda sunniti oma sihtidest taganema, kui Thomas ei andnud alla. Ta kaks venda olid Thomase meelitamiseks toonud tema tuppa kaks prostituuti, kui mees oli prostituudid põleva kaikaga minema ajanud
1191. a. püüdis alustada misjonitööd Eestis, kuid pääses vaevu ohverdamisest päikesevarjutuse tõttu. 1196. a. õnnestus Theoderichil paavst Coelestinus III saavutada bulla, milles lubati "pattude andeksandmist kõigile, kes võtavad risti", so. lähevad ristisõtta Liivimaale. 1202. a. asutas ta vaimuliku rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" (Mõõgavendade ordu). 1205. a. nimetas piiskop Albert Theoderichi Dünamünde (Daugavgriva) kloostri abtiks. 1211. a. nimetati ta Eestimaa piiskopiks. Kaupo (Caupo) Toreida (Turaida) liivlaste vanem, kelle arvatavasti ristis preester Teoderic. Sai innukaks ja ustavaks kristlaseks, osutades edaspidi ristisõdijatele hindamatut abi. 1203-1204. aastal rändas Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle käsikirjalise Piibli. Kaupo osales ristisõdades eestlaste vastu. On arvatud, et Kaupo pidas ristiusu vastuvõtmist liivlastele
arheoloogilisi väljakaevamistöid kloostri aladel, mis on andnud olulist informatsiooni Tallinna naistsistertslaste kloostri ning selle elanike kohta. 3 Kloostri aja- ning ehitusloost Tallinna Püha Miikaeli kloostri asutajateks olid tsistertslased, kes saabusid Läänemere idakaldale juba 12. sajandi lõpus. Dünamüne klooster, mis rajati 1205-1208. aastatel ning mille esimeseks abtiks oli hilisem Eestimaa piiskop Theoderic, oli nende esimeseks kloosterlikuks institutsiooniks. Sellele tuginedes hakkasid tsistertslased kloostreid rajama ka Eesti aladele. Tsistertslastele kuulusid viis: Kärkna ning Padise meeskloostrid ja Tallinna Püha Miikaeli, Tartu Püha Katariina ning Lihula naiskloostrid. [ 5, lk 10, 11; 6, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli naisklooster on vanim linnadesse rajatud tsistertslaste klooster Eestis
kloostri,kuid Eestis neil kloostreid polnud. Riigisiseselt kohustas Karl Suur neid kategooriliselt edendama haridust. Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid. Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu. Pärast jõudmist Monte Cassinosse, purustas Benedictus seal kõigepealt paganliku templi, 530. aasta paiku asus rajama suurt kloostrit
Kuid kui preester tuli, nägi Goldmund, et too kannab Mariabronni kloostri rüüd, see oli tema klooster. Goldmundi suurimaks üllatuseks osutus see, et vaimulikuks oli Narziss! Too tõi kaasa teate, et Goldmundile on armu antud ja et ta võtab ta kloostrisse tagasi kaasa endaga. Tagasiteel kloostrisse küsis Goldmund Narzissilt palju küsimusi ja vastupidi. Abt Daniel oli surnud, mitmed teised Goldmundi tuttavad samuti, Narziss oli saanud uueks abtiks. Nende jutuajamisest selgus, et Goldmund otsis nii palju lõbu seepärast, et teda ümbritses surm ja õudus ning lõbustustest leidis ta tröösti kõige selle keskel. Goldmund leidis enda elu kolm astet(lk.253). Narziss ei pannud pahaks seda, mis Goldmundist saanud oli. Ta seletas seda sellega, et minevikus oli tema nooruki äratanud ning kloostrist maailma välja ajanud, seega on ta teine vastutav isik Goldmundi elukäigu eest. Kloostris sai Goldmund kunstniku koha,
uusi orkestraalseid kõlavärve. Sellele lisandus umbes 400 ooperi, sümfoonia soololaulude transkriptsiooni ja parafraasi. Vaatamata orkestraalsusele, maksimaalse emotsionaalsuse taotlusele ja tehnilistele raskustele on Liszti klaverikäsitlus ratsionaalne ja väga pianistlik. Juba noorukina tundis Liszt huvi usuküsimuste vastu. Ajajooksul tekkis tõsine vajadus pühenduda religioonile. 1865.a. pühitsetigi Liszt Roomas Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Põhiteosed klaverile: * Etüüdid * "Palverännakuaastad" (3- osaline programmiline klaveripalade kogumik). * Sonaat, mis kujutab endast uut tüüpi üheosalist sonaati mitmeosalisuse tunnustega.
peapiiskopi toolilt. Tütar Theodorada oli Pariisi-lähedase Argenteuil' kloostri abtiss. Oma armastatud õe Gisela pani karl Chelles'i ja Notre-Dame nunnakloostrite etteotsa. Tütar Ruothildi leiame Faremoutiers' perenaisena. Karli lapselapsest Ludwigist, tütar Rotrudi ja temaga abieluväliselt koos elava krahv Rorico pojast sai Saint-Denis' abt ja Karl II Paljaspea peakantsler. Oma suure nõuniku Alkuini tõstis Karl Tours'is asuva frankide rahvuskloostri Saint-Martini abtiks. Karli biograafist ja viimaste eluaastate usaldusalusest Einhardist sai Seligenstadti ja Michelstadti kloostrite asutaja ning esimene abt. Karli nõost Adalhardist sai Corbie abt. Vaeste kirikust oli saanud rikaste kirik. Nüüd algas aga areng selle ilma vägevate kiriku, aadlikiriku suunas see oli protsess, mis lõppes alles XIX sajandil. Einhard teatab Karlist: ,,Einestamise ajal kuulas ta muusikat või ettelugemist. Viimasel puhul esitati
täites kaht välistuvat tingimust. Tark nooruk tuleb nende ülesannetega edukalt toime. Näiteks: tulla ei riides ega alasti tuleb kalavõrku mässituna; tulla ei hobusega ega jala tuleb siku või sea seljas; tulla ei teed ega teeäärt mööda tuleb teerööbast või kraavi mööda; jääda seisma mitte toas, mitte õues peatub nt. lävel, siku esijalad toas, tagajalad õues. Jutus "Keiser ja abt" (AT 922) küsib keiser vm. ülikõrge ülik küsimusi kelleltki, keda ta peab abtiks vm. keskkõrgeks ülikuks. Tegelik vastaja on aga madal mees (mölder, karjus, kokk, köster vm.), kelle abt on enda asemel proovile saatnud. Küsimuste-vastuste paarid on näiteks: Kui kõrge on taevas? Ühe päeva tee (st. aeg, mis kulus Kristusel taevasse jõudmiseks); Kui sügav on meri? Üks kivivise; Kus on maakera keskpunkt? Siinsamas: kui ei usu, mõõda üle; Kui raske on kuu? Üks nael (s.o. neli veerandit)
puhul sõltus palju kohaliku maaisanda käitumisest ja edukusest, mistõttu varieerus ka kloostrite seisukord. 10. sajandi alguses tekivad kaks uut kloostrielu keskust Cluny ja Gorze. Cluny klooster asutati ületamaks senist kloostrite sõltuvust maavaldajast. Selle asemel allutati klooster otse paavstile. Akvitaania hertsog Wilhelm andis kloostrile ka vabaduse valida ise abt, mis tekitas ilmalike seas paksu verd, kuna ilmalikud võisid nõnda heast kohast ilma jääda. Cluny abtiks valiti noor munk Odo, kes asus reforme ellu viima. Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis võimaldas ühtse suhtlemise välismaailmaga; ei oldud niivõrd huvitatud askeesist kui otsesest allutatusest kordaloovale paavstile; oldi avatud teadusele ja poliitikale, tegeldi diplomaatiaga; asuti arendama rüütliseisuse eetost, seal sai oma hariduse kasvav
päritolu isikuid. Mõõgavendade ordu esimene meister oli Wenno. Mõõgavendade ordu kasvas Riia keskseks sõjaliseks jõuks, kes polnud enam rahul oma seisundiga ja nõudis alistatud maade jagamist. 1206.-1207. aastal sõlmiti piiskop Alberti äraolekul leping, mis andis mõõgavendadele 1/3 Liivimaast. Liivlaste ristimine- Kirikliku ja ilmaliku võimu ülesehitamise oluliseks sammuks oli Daugavgriva tsistertslaste kloostri rajamine Väina suundmesse 1205.-1208. aastal, mille esimeseks abtiks sai Theoderich. Paikkondade ristimise järel määrati kindlaks kirikukihelkondade piirid, nimetati ametisse preestrid ja asuti kirikuhoonete rajamisele. 1206-1207. aastal ristiti Idumea rahvas; 1208. aastal Talava ja Ümera latgalid. Latgalite liit ristisõdijatega- Ordu poliitika oli suunatud oma võimuala kasvatamisele seda piiskopiga jagamata. Selleks mõõgavendade ordu sõlmis liidusuhteid Talava latgalidega ja võndlastega (1208).
Teise novellikogu pealkiri ,,Õpeta lõbustades", siin ka pühakute elulood tema interpretatsioonis. Autosakramentaalidega vahelduvad. 1630. aastate keskpaik on raske aeg teatrielus. Teater on jäänud kruustangide vahele. Hispaania teater reageeris keeldudele oma vahenditega, hakkasid kaitsma ennast, hakkasid tõestama, et teater on kasulik, tõstab rahvuslikku vaimu. Pidi ennast kaistma sellega, mis parasjagu kätte sattus. 1643- 45 on ta Toledos, 1645. aastal Soria kloostri abtiks nimetatakse ta. Suri 1648. aastal. Ligi 400 näidendit kirjutas, umbes 80 säilinud. Üks tema populaarsemaid näidendeid on ,,Roheliste pükstega don Gil", kasutab travestiavõtet selles, tema lemmikvõte see. St näidend ümberriietumisega. Traditsiooniline travesti süzee lihtsakoeline, noormees leiab uue armastuse ja jätab eelmise neiu maha, neiu otsustab armastuse eest võidelada paneb selga meesterahva riided selga ja lööb uue pruudi oma
olete, siis kasutage seda ka Tema Majesteedi suhtes, pagan võtaks! Rääkigu kardinalist ja kuningast, kes tahab ja kuidas soovib, kuninganna on aga püha, ja kui temast kõneldakse, siis tuleb kõnelda ainult head.» «Porthos, hoiatan teid, te olete ennast täis otsekui Narkissos. Te teate, et ma vihkan moraali, välja arvatud ainult siis, kui Athos seda jutlustab. Teil aga, mu kallis, on selleks liiga uhke mõõgarihm, et te niisuguses asjas 38 võiksite tugev olla. Mina hakkan abtiks siis, kui see mulle sobib; vahepeal olen ma musketär. Musketärina ütlen ma seda, mis mulle meeldib. Praegusel hetkel meeldib mulle öelda seda, et te käite mulle närvidele.» «Aramis!» «Porthos!» «Härrad, härrad, jätke ometi järele!» hüüti ümberringi. «Härra de Treville ootab härra d'Artagnani,» ütles teener kabineti ust avades. Nende sõnade juures, mille lausumise vältel uks oli lahti, jäid kõik vait, ja keset üldist