Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815
AJALOO KT Revolutsiooni 4 põhjust: Ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis, majanduskriis Talupojad olid ra ei olda rahul võlad kasva- pikaajalised ulolematud, ku absolutismiga sid, eelarve sõjad,priiskav na pidid palju oli tasakaalust elustiil, kehvad makse maksma väljas viljaastad viisid majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst 1798
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. aasta 14. juulil algas Bastille´ vallutamisega Suur Prantsuse revolutsioon, kestes kuni 1799 aastani .Revolutsiooni peamisteks põhjusteks olid rahulolematus valitseva korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele.
(Peetri kirik Vatikanis) Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku, selle ümber on kahekordne kolonjaad. Pikihoone ehitas Maderna. Hispaania maalikunst- esindajad Maalikunst mõjutatud Caravaggiost, kuid temaga võrreldes oon see heledam, värvilisem, avatum. Kõige kuulsam kunstnik on Velasques, kes maalis kaasaegseid inimtüüpe. ( „Õuedaamid“, „Breda alistamine“) Murillo- maalis usulisi teemasi, palju psühholoogiat. 3 leviala 1. Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid) 2. Kuningavõim on allutanud kiriku. Kunsti tellib õukond. Klassitsistlik kunst. (Prantsusmaa, Inglismaa (enne kodusõda)) 3. Protestantlik (Holland eesotsas). Kunsti tellib põhiliselt linnakodanlus. Kiriklik/õukonna kunst vastuoluline, tagasikoidlikum. Baroklik realism (Põhja- Saksa, Holland, Rootsi) Claude Lorrain Arendas edasi maastikumaali. Prantsuse maalikunstnik
Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Riigi tekke teooriad Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria Traditsiooniline impeerium Maa-alalt võib olla suur, kuid hägus. Feodaalriik Monarh, võim oli jagunenud feodaalide-sõjameeste vahel. Seisusteriik Absolutismiga kujunes riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks...
Prantsusmaal Voltaire:Katoliku kiriku vastu,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda,Valgustatud absolutism,Kirjavahetus Friedrich II ja Katariina II – ga. Montesquieu:Konstitutsiooniline / parlamentaarne monarhia,Geograafiline teooria,Võimude lahusus. Rousseau,Rahva võim,Vabariik,Looduslähedus,Entsüklopedistid. Preisimaal Sarnane absolutismiga- alaline armee ja vallutussõjad & merkantilism jm,Erinev- reformid riigi ja rahva heaks& usuvabadus, Friedrich II Preisimaal,Pärisorjuse kaotamine riigimõisates,Usuvabaduse kehtestamine,Kartulikasvatuse juurutamine,Kohtusüsteemi reform,Koolide rajamine,Sancoussi loss,Mängis flööti, kirjutas muusikat,Sõdis edukalt – Friedrich Suur. Austria Maria Theresia Schönbrunni
mitte jumal. Idamaades (nagu ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides) kuulus valitsejale traditsiooniliselt samuti väga suur võim. Need traditsioonid võttis üle Türgi sultan, mistõttu Osmanite riik oli väga suures sõltuvuses teda valitseva valitseja isikust ning käis sobivate sultanite puudumisel 17. ja 18. sajandil kiiresti alla. Kuid ühtegi neist valitsusvormidest ei nimetata tavaliselt absoluutseks monarhiaks, kuna see termin seoti üsna ammu uusaegses Euroopas tekkinud absolutismiga, mis erinevalt varasematest oli teoreetiliselt (ratsionaalsele filosoofiale tuginedes) põhjendatud. Absolutismi alged Euroopas Euroopas olid juba alates kõrgkeskajast hakanud tekkima tsentraliseeritud riigiaparaat. Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus aga kuninga kõrval järk-järgult ka parlamendi kätte. Teisiti läks asi aga Prantsusmaal, kus poliitiline ühtsus saavutati peamiselt sõjalisel teel ja kuningal oli suur roll. Juba
Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei- sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes Kuningas kõrgemalseisva vahendajana Suurem institutsionaliseeritus Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a parlamendis kolm seisust: aadlikud, vaimulikud, ,,kolmas seisus"= linnakodanikud, kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad esindamata) Absolutismi põhijooned Absolutismiga ilmus riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses (Poggi 1978: 60-61)
vastuvõtmise menetluse, mis seniajani koosneb põhiliselt järgmistest etappidest: 1) Konstitutsiooniloova esinduskogu valimine; 2) Põhiseaduse eelnõu väljatöötamine esinduskogus; 3) Põhiseaduse vastuvõtmine rahvahääletusel. 19. sajand. Vaadates 19.sajandi õiguse arengulugu, võib nentida, et alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks. 18.sajandi absolutismiga võrreldes viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Arusaam, et kehtiv õigus peab olema avalik ja kõigile kodanikele teada ning tuntud, tõi kaasa seadusandlike aktide publitseerimise uued vormid. Kõigis Euroopa riikides kujunes varem või hiljem seadusandlike bülletäänide süsteem. Pidades silmas seaduseõiguse kujunemist, võib esile tõsta kaks momenti: 1) konstitutsionalismi
Jumala looming ning selles valitsevad Jumala seadused. 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises 14.-16.sajandil euroopa võimu- ja kultuurielus toimunud oluliste muudatuste tulemusena hakkas keskajal vaimukultuur ja seda kandev tala kristliku kiriku võim ühiskonna elus nõrgenema. Ajajärku nimetatakse renessansiks (pr.renaissanse, taassünd) ja selle aluseks ning taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Kristlik absolutism ja teokraatia asendus ilmaliku absolutismiga just usupuhastusliikumise ehk reformatsiooni käigus, mille tagajärjel tekkisid Euroopas tsentraliseeritud riigid. Vaadeldava ajastu sellised suured mõtlejad nagu Niccolo Machiavelli, Thomas Hobber, John Locke, Jean-Jacgues Rousseau, Charles Louis de Contesduieu ja teised rajasid aluse sellele, mida nimetatakse tänapäevaseks riigi-ja poliitikakäsitluseks. N. Machiavelli (1469-1527) kirjutas oma teosed poliitikast, riigist ja võimust. Just N
30. Mis on eetiline objektivism ? Vaade, et moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, ükskõik kas inimesed neid sellisteks peavad või ei. St moraalne õigsus ja väärus ei sõltu ühiskondlikust heakskiidust, vaid sõltumatutest kaalutlustest nagu nt see, kas tegu või printsiip edendab inimõitsengut või leevendab kannatust. Objektivism erineb absolutismist, kuna lubab, et kõik või paljud meie põhimõtted võidakse konkreetsetes olukordades millegi poolt üles kaaluda. Absolutismiga on ühist nii palju, et ka objektivismi kohaselt on moraaliprintsiipidel universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid eitab, et moraalinormid on eranditeta; iga moraalipõhimõtet tuleb vaagida teiste moraalipõhimtete taustal. 31. Mis on prima facie printsiibid ? Need on mõõduka objektivismi arusaamad moraaliprintsiipidest. Need on kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip
okupeeritud Sahhalini saarest Jaapanile Kogemused sõjas Jaapaniga, aitasid Venemaal Prantsuse kapitali abiga 1905-12 reformida oma armeed. USA, kellel oli vahendajaroll rahulepingu sõlmimisel, ei soovinud kummagi riigi tugevnemist. Siiski olid rahutingimused soodsad. Venemaa sisepoliitilised olud pärast sõda 1905a. revolutsiooni põhjused: 1. Venemaa liberaalne kodanlus soovis kodanikele õiguseid ja Venemaa absolutismi asendamist konstitutsioonilise absolutismiga. 2. Ülddemokraatlik liikumine oli haaranud ääremaade väikerahvaid (nt.Tartu renessanss) 3. Pärisorjuse kaotamine Venemaal ei olnud talurahvale maad ja nüüd nõudsid talupojad maade jagamist neile, kes seda harivad. Töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Esimene partei Venemaal asutati 1902- Sotsialistlike Revolutsionääride Partei ehk esseeride partei. Nende ülesanne oli talurahva huvide kaitsmine.
Absolutism ei valitsenud mitte ainult Prantsusmaal, vaid veel väga paljudes Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia). Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis. VALGUSTUS Selle mõiste võttis 18. sajandil kasutusele Immanuel Kant, tähistas sellega inimkonna vaimse vabanemise protsessi. Valgustusajastuks on nimetatud 18. sajandit. Valgustust valmistasid ette avastused loodusteaduste vallas. Kõige olulisemaks oli loodusseaduste avastamine. Jõuti selleni, et universumis toimivad seadused, inimesel on võimalus neid taibata ja kõike on võimalik kirja panna võrrandite, valemite abil.
Esimeseks suverääni nõudeks on võimu eluaegsus, teiseks võim pidi olema absoluutne ja jagamatu. Peab õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks heakskiitu. Ideaalne monarhia on harmooniline, õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav ning rangelt loomuõiguse põhimõtted arvestav. Erinev suhtumine absolutismi inglise, prantsuse, saksa ja vene ajalookirjutuses- Inglise- türannia, võrreldes vene absolutismiga oli Inglismaal ''vabariik''. Prantsusmaa- ei kannata. Saksa- ei saa öelda, et absolutism oleks idealiseeritud, pigem on see kättesaamatu, seega temas ei saa olla midagi väga negatiivset. Venemaa- igasugune keskvõimu tugevnemine on alati positiivne. 20 Wilhelm Roscheri absolutismi periodiseering 1) konfessionaalne absolutism: 16 sajand, Felipe II. Seotud usuliste probleemidega 2) õukondlik absolutism: 17. sajand,
· Mõned edumeelsed aadlikud-raehärrad ja saksa(sisserändajatest) pastorid ja literaadid(,,kirjamehed" ehk haritlased): koduõpetajad, arstid, juristid ja ametnikud · Rahva põhimass oli tegevuse objektiks, mitte subjektiks *Garlieb Merkeli radikaalne pamflet ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul"(1796) - süüditas otseselt aadlit. Eestlased ja lätlased sunniti pärisorjusesse. Baltikumis: · Saksamaal seotud protestantliku kiriku ja valgustatud absolutismiga · Ulatuslik sotsiokultuurne liikumine Baltikumis: 1. Üldine ratsionaalne kultuuri levimine 2. Usulline sallivus ja teoloogiline ratsionalism ja ilmalikustumine 3. Ühiskondlike puuduste kritiseerimine: inimõigused, eelkõige pärisorjuse probleem: - Probleemi teadvustamine ja selle kujundamine avaliku mõttevahetuse teemaks
Prantsusmaal seetõttu rahva rahulolematus kasvab. Bourbonide dünastia jätkas Prantsusmaal 17saj absolutismi vaimus. Kuna Prantsusmaal absolutismi ei moderniseeritud siis tulemuseks oli 1789a revolutsioon. Uuendatud absolutism levis nt Preisimaal ja Austrias, nendes riikides absoluutsed monarhid viisid läbi mitmeid valgustuse vaimus reforme, nii oli võimalik säilitada absolutismi ja vältida revolutsiooni puhkemist. Valgustatud absolutismi oluline erinevus 17saj absolutismiga: Valgustatud isevalitseja on saanud oma võimu rahvalt, mitte jumalalt. Valgustatud isevalitseja pidi valitsema mõistlikult, mis pidi välistama meelevaldsuse (ratsionaalne lahendus). Valgustatud absolutismi valitsejate tegevust suunasid humaansed ideed: inimlikkus, õiglus, sallivus. 18saj valgustatud isevalitsejad olid sageli silmapaistvad kultuurielu metseenid. Olulised 18saj valgustatud absolutismi esindajad:
· Ei kõigutanud seisusliku ühiskonna struktuuri! · Tegevuse tulemus: piiratud revolutsioon ülevalt allapoole ! 18.saj valgustatud absolutism · Tekkis Prantsusmaal 18.saj. valgustusfilosoofia alusel · Leidis vatukaja väljaspool Prantsuse piire nn saksa maailmas: 1. Preisimaal Friedrich Suur, Autrias Joseph II ja mingil määral Maria Theresia, badenis jne. 2. Mujal: Venemaal Katarina II, Rootsis Gustav III Erinevus 17. saj. absolutismiga · Valgustatud isevalitseja on saanud oma võimu rahvalt, mitte jumalalt! · Valgustatud isevalitseja peab valitsema igati mõistlikult (ratsionaalselt) , mis välistab meelevalla. · Valgustatus ainuvalitseja tegevust suunavad ajastu humaansed ideed: inimlikkus,õiglus,sallivus Valgustatud absolutismi tulemused 1. Õigusreformid (piinamise keelustamine) 2. Usuline sallivus (Usuvabaduse kehtestamine) 3
annaabi.ee 
