Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab k...
Tsiklitel on üldjuhul suverehvid ja märja asfaldiga on juhitavus väga kehv (on libe ka külma rehviga). Ima abs-ta on tsikkel juhtimatu ja pole mingit võimalust pidurdamisel püsti jääda. http://www.youtube.com/watch? v=dJ_UkAFW6cA Auto test - Autol on ABS väga suur eelis, sest näiteks pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi ennem tööle kui veoka pidurid. Tähtis on veel ka ESP mis väldib veokat külglibisemisse minekut. http://www.youtube.com/watch?v=7vivuORDeaQ
Peale selle peab auto lume ja jää peal sõitmiseks vastavalt varustatud olema. Tähtsaimaks on talverehvid, millel on suurem ja sügavam muster ning naelad. Tuleks kontrollida ka kummide rõhku, sest üle pumbatud kummide pidavus on väiksem kui normaalrõhuga kummidel. Üle tasuks kontrollida ka aku, et see ootamatult alt ei veaks. Jääl sõites tuleb teada paari olulist fakti ning on ka vaja oskusi kui auto äkki libisema hakkab. Libedal teel on pidurdusmaa rohkem kui kaks korda pikem, seega tuleb hoida suuremat pikivahet ja kiirust alandada. Ei tohi äkiliselt pidurdada või gaasi anda, sest siis võib auto kergesti libisema hakata. Pidurdades tuleb ühtlast survet piduril hoida, juhul kui autol on ABS pidurid. Nende puudumisel tuleks piduri pedaali rahulikult pumbata. Piduri põhja vajutamine on mõttetu, sest siis lähevad rattad lukku ning auto võib kontrollimatult libisema hakata. Kõige parem pidurdus oleks lihtsalt madalam käik panna
Vastus: a) Paadi kiirus kalda suhtes on 14 km/h. b) Paat jõuab teise kaldani 36 sekundi jooksul. 8. Mööda teed sõidab 2 tonnise koormaga veoauto. Takistust nähes juht pidurdab äkitselt, rattad blokeeruvad ja auto libiseb peatumiseni 42 m. Kui kaugele oleks veoauto libisenud ilma koormata, kui tühja veoauto mass on 5t? Eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks. Koormaga veoauto mass m1 = 7t = 7000kg . Tühja veoauto mass m2 = 5t = 5000kg . Pidurdusmaa pikkus koormaga veoauto korral s1 = 42m . Pidurdusmaa pikkus tühja veoauto korral s2 = ? Lahendus Kui eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks, siis Newtoni II seadusest Fh = a1m1 Fh = a2 m2 a1m1 = a2 m2 m1 a2 = a1
kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ja kasutasid pidurdusjõu reguleerimiseks hooratast. Katsetustel saavutati 30% pidurdusmaa lühenemine, kuna piloot sai pidurdada kohe täie võimsusega. 1950. aastate alguses võeti süsteem kasutusele Inglismaal. Dunlopi loodud Maxaret süsteem ei erinenud palju eelkäijast. Süsteemi põhimõte oli endiselt puhtalt hüdrauliline ja kasutati hooratast. Siiski hakkas Dunlopi loodud süsteem levima üle maailma ja võeti kasutusele mitmete lennukitootjate poolt. 1958. aastal katsetati Maxareti süsteemi Royal Enfieldi mootorrattal Super Meteor. 1960
Naastrehve tohib kasutada 15. okt-st kuni 15. aprillini. Muul perioodil naastrehvidega sõita ei tohi. Ilma naastudeta talverehve (lamell rehve; M+S) võib kasutada aasta ringselt, kuid nad kuluvad suvistes tingimustes kiiremini. Jäta piisavalt pidurdusmaad Libe tee üllatab igal aastal ikka ja jälle.Talviste teeolude ohte ja salakavalusi ei võeta küllalt tõsiselt.Kiirust ei vähendata ja pidurdusmaad ei suurendata.Libedaga pikeneb pidurdusmaa märgatavalt. Isegi väga heade talverehvidega ei saavutata suvist pidurdamist. Kui sõita kuival asfaltteel 80 km/h, kulub peatumiseks u. 60m. ja peaaegu 4 sek. Kui aga tee on lumine või jäine? Lumisel teel kulub 80 km/h kiiruse juures peatumiseks u.30m. rohkem (60+30m) maad ja aega u.3 sek. rohkem (4+3sek) kui suvel. Need meetrid ja sekundid võivad olla saatuslikud. Sama pika pidurdusmaa võib saada ainult siis, kui sinu kiirus ei ületa 60 km/h.
7. Mida peab aeglaselt sõitva sõiduki juht tegema, kui asulavälisel teel on tema sõiduki taha kogunenud kiiremaid sõidukeid, mis ei saa tiheda vastassuunaliikluse tõttu mööda sõita? Ta peab... Järgmisel ristmikul ära pöörama. Selleks sobivas kohas kiirematele sõidukitele möödasõitu võimaldama, hoidudes võimalikult paremale ja vajadusel peatuma. Sama kiirusega edasi sõitma. 8. Mida näitab see märk koos lisateadetetahvliga? Pidurdusmaa pikkust esimese kurvini. Ohtliku teelõigu pikkust. Kaugust esimese kurvini. 9. Milline pidurdusviis sobib kasutamiseks mõõdukalt libedal teel, kui autol puudub pidurite blokeerimisvastane seade (ABS)? Mootoriga pidurdamine. Katkendlik vajutamine piduripedaalile (nn. tippimine). Pidurdamine blokeeritud ratastega. 12. Mida tähendab selline lisateatetahvli ja märgi ühend? Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. 200 m kaugusel algab edasisõidu keeld.
annaabi.ee 
