Kibuvitsa vili on tõrsik (koguvili), milles osapähklikesed asetsevad õõnsas lihakaks muutunud õiepõhjas. Värvuselt harilikult punane, harvem kuni must. Pähklikesed üheseemnelised. Tõrsiku sisemus sageli karvane. Valminult on viljaliha pehme, lihakas, hapu, söödav, sisaldab rohkesti erinevaid vitamiine. Kibuvitsa leht on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad liitlehed. Lehed on abilehtedega kokku kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega.
EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja
Seltsid moodustavad mitu monofüleetilist rühma: Pärisrosiidid I koondab seltsid, mis seovad lämmastikku – roosilaadsed, oalaadsed, kõrvitsalaadsed ja pöögilaadsed- ja veel kolm seltsi Pärisrosiidid II on moodustunud molekulaartunnuste alusel, morfoloogfiliselt raske iseloomustada ) SELTSID: Selts kurerehalaadsed - Geraniales Sugukond kurerehalised - Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate Näärmekarvadega Selts mürdilaadsed – Myrtales Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000- 5000 liiki ja mõned väiksemad – kukesabalised ja pajulillelised
ebaselge positsiooniga seltsid: Myrtales mürdilaadsed, Geraniales kurerehalaadsed (APG III järgi kuuluvad malviidide hulka) ja sug. Vitaceae viinapuulised (APG III järgi selts Vitales ) Selts Geraniales - kurerehalaadsed Sug. Geraniaceae kurerehalased o eluvormilt rohttaimed, poolpõõsad või põõsad, sageli aromaatseid õlisid sisaldavate näärmekarvadega Lehed tavaliselt hõlmised või lõhised, enamasti abilehtedega Õied hüpogüünsed (sigimik ülemine), tsümoossetes (ebasarikjates) õisikutes Õiekate viietine või neljatine Kroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10 või mõnikord 15; kui 10, siis välimine ring kroonlehtedega vahelduvalt; Viljalehti 5 Sigimik sünkarpne (liitviljalehine) ühe emakakaelaga
Niiskus- Valgus- poolvari Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Lehed- sügisel dekoratiivsete lehtedega Õied- valged, väiksed, viietised, tipmistes kobarates Viljad- söödavad, väike kerajas õunvili, must kuni punane Vilju kasutatakse kondiitri ja veinitööstuses VIIRPUUD Crataegus' Mullastik- savikam ja liivakam muld, kuigi kasvavad ka vähem viljakatel muldadel Niiskus- taluvad mullakuivust Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- abilehtedega koos, vahelduvad lihtlehed Õied- valged, kahesugulised, kännastes või sarikates, viietised Viljad- kerajad või piklikud, meenutavad õuna, punased, kollased või mustad Viirpuudel on tugev puit, sellest tuleb ka tema nimi. Kuna paljude viirpuude viljad on söödava, kasutatakse neid ravimite tegemisel KERRIA Kerria Mullastik- Niiskus- Valgus- talub varju ja päikest Haljastusväärtus- Haljastuses kasutatakse meil eestis vähe Puu võra- Püstiste ja peenete okstega
seemnete levitamise viis. Nimelt on neil paiskviljad, mis seemnete valmides lähevad järsku väikese krõpsatusega lahti ja lennutavad kõik seemned laiali. Et põldkannikest lihtsamini teiste kannikeste hulgast ära tunda, selleks olgu siinkohal räägitud veel ühest tunnusest. Kannikestel kasvavad varrel tavaliste lehtede all veel abilehed. Need on enamasti poole väiksemad, ilma rootsuta. Põldkannikese abilehed on lõhestunud sügavateks hõlmadeks. Selliste abilehtedega kannikesi on meil vaid kaks liiki. Üks on aaskannike ja teine põldkannike ise. Aaskannikese õied on aga alati suuremad kui poolteist sentimeetrit ja nad on ka kirjumad. Nii ei olegi võimalik õitsevat põldkannikest teiste taimedega segi ajada. Määramise teeb lihtsaks veel see, et põldkannike hakkab õitsema sageli juba aprillis ja lõpetab oma õiteilu näitamise alles septembris. Eestikeelne nimi põldkannike Ladinakeelne nimi Viola arvensis Murray
veebruar. koguaeg. Puit on hajulisooneline, lülipuiduline, Lehed asetsevad vahelduvalt, liht- ja Õied on kahesugulised; kõva, painduv, tihedus ca 600-800 liitlehed pikkvõrsetel sageli abilehtedega. putuktolmlejad. kg/m3. Õied on rohkeõielistes õisikutes, harilikult kännases, pöörises, Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed. sarikpöörisees- valged, roosad, roosakaspunased.Vili on kuiv
Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide. 32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) [sambúkus] Nimetus taimedele on antud vanade roomlaste poolt. Perekonda kuuluvad suvehaljad paaritusulgjate kuni kolmetiste liitlehtedega nii abilehtedega kui ka ilma nendeta põõsad, madalad puud ja ka rohttaimed. Õied on väikesed, viietised, asetsevad enamasti tipmistes pöörisjates või kännasjates õisikutes, valged kuni kollakad (kreemikad), enamasti lõhnavad. Viljad on 3....5 seemnelised marjataolised lihakad valminult punased kuni mustad luuviljad, mitmetel liikidel viljad söödavad. 28
PIHLENELAS Siber, Kaug-Ida, Mongoolia põhjaosa, Kirde-Hiina, Korea, Jaapan Päritolu 1,5-2 m Kõrgus tugevate võrsetega rohkesti hargnev põõsas Kasvukuju võrsed valkjashallid, sageli nõrgalt kandilised Võrsed ladvapung puudub, külgpungad sageli 2 kuni 3-kaupa koos, piklikmunajad, tömbi tipuga Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, püsivate abilehtedega. Lehed 20-30 cm pikad, 6-9 paari lehekestega. Lehekesed piklikmunajad või süstjad, peenelt kahelisaagja servaga, pikalt terava tipuga, hele-kollakasrohelised, 3-10 cm pikad, Lehed kuni 3 cm laiad Õied õied väikesed, valkjaskollased, 15-30 cm pikkustes püramiidjates pööristes vili on kukkurvili, valmib septembris Viljad Juuni, juuli Õitsemisaeg Kasvukoht: Talub ka varju, kuid siis õitseb vähem valgus
kärpimist ja saastunud õhku. Aretatud mitmeid vorme. Ungari sirel Syringa josikaea Ungari sirel Syringa josikaea Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa AREAAL Kaug-Ida SUURUS Kuni 2m. VÕRA Püstine, tugevate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED Hallikasrohekad, karvased, tihedalt ogalised. Ogad kõverdunud, erineva suurusega. LEHED Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, 5-22 cm pikad, laiade kokkukasvanud abilehtedega. Lehekesi 5-9, kuni 6 cm pikad, ümmargused või elliptilised, tugevasti kortsus, pealt tumerohelised, alt hallikad, karvased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunist septembrini. Õied üksikult või 3-6 kaupa, kuni 8 cm läbimõõduga, tumepunased või roosad. Viljaks on tõrsik, mis moodustub lihakaks muutunud õiepõhjast ja seal paiknevatest üheseemnelistest viljadest. Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, ere- või
Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu,
Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl,
võrsete tipud. Rikkalik sordivalik: 'Alba'; 'Alborosea'; 'Angustifolia'; 'Arnold Red'; 'Discolor'; 'Fenzlii'; 'Gracilis'; 'Grandiflora'; 'Hack's Red'; 'Latifolia'; 'Louis Leroy'; 'Lutea'; 'Morden Orange'; 'Nana' 32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) Nimetus taimedele on antud vanade roomlaste poolt. Perekonda kuuluvad suvehaljad paaritusulgjate kuni kolmetiste liitlehtedega nii abilehtedega kui ka ilma nendeta põõsad, madalad puud ja ka rohttaimed. Õied on väikesed, viietised, asetsevad enamasti tipmistes pöörisjates või kännasjates õisikutes, valged kuni kollakad (kreemikad), enamasti lõhnavad. Viljad on 3....5 seemnelised marjataolised lihakad valminult punased kuni mustad luuviljad, mitmetel liikidel viljad söödavad. Perekonnas üle 20 (40) liigi paras- ja lähistroopilises vöötmes kasvavaid põõsaid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast.
57. Sgk. roosõielised. Nende viljade mitmekesisus. Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid kasvavad lõunapoolkera maades. Kuigi roosiõielised terikuna moodusatavad loomuliku sugukonna, on nende vegetatiivsete ja generatiivsete elundite ehitus väga mitmekesine. Eluvormid- igihaljastest puudest rohttaimedeni (peamiselt kaheaastased). Liht- või liitlehed, abilehtedega või ilma, sulg- või sõrmroodsed. Mõnedel liikidel esineb õite ja viljade madalama arenguastme tunnuseid, mis lähendavad neid hulgaviljalistele, näiteks emakate suur arv. Teistele on omane õieosade arvu vähenemine ja progressiivsete tunnuste, näiteks alumise sigimiku esinemine. Õie spetsialiseerumine on esmajoones seotud viljade ja seemnete levimiseks vajalike kohastumuste tekkega. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on emakkonna ja õiepõhja ehitus
34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid kasvavad lõunapoolkera maades. Kuigi roosiõielised terikuna moodusatavad loomuliku sugukonna, on nende vegetatiivsete ja generatiivsete elundite ehitus väga mitmekesine. Eluvormid- igihaljastest puudest rohttaimedeni (peamiselt kaheaastased). Liht- või liitlehed, abilehtedega või ilma, sulg- või sõrmroodsed. Mõnedel liikidel esineb õite ja viljade madalama arenguastme tunnuseid, mis lähendavad neid hulgaviljalistele, näiteks emakate suur arv. Teistele on omane õieosade arvu vähenemine ja progressiivsete tunnuste, näiteks alumise sigimiku esinemine. Õie spetsialiseerumine on esmajoones seotud viljade ja seemnete 27 levimiseks vajalike kohastumuste tekkega
· Puit on kollakaspruun, võrdlemisi pehme, kuid sitke, kasutatakse tisleritöödes. Varemalt kasutati loogapuuna, kuid saadi ka nõude-anumate vitsu ja sarjapõhju. Lehed, koor ja õied eraldavad rohkesti lenduvaid fütontsiide, mis hävitavad mikroobe. 45. Perekond läätspuu (Caragana) ja suur läätspuu (Caragana arborescens) Caragana - Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne- Euroopani. Kasvavad nad steppides, tühermaadel, liivadüünidel, jõeorgudes, mäenõlvadel ja valgusküllaste metsade alusrindes ning metsalagendikel. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Meil kasutatakse mitmeid liike haljastuses
34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid kasvavad lõunapoolkera maades. Kuigi roosiõielised terikuna moodusatavad loomuliku sugukonna, on nende vegetatiivsete ja generatiivsete elundite ehitus väga mitmekesine. Eluvormid- igihaljastest puudest rohttaimedeni (peamiselt kaheaastased). Liht- või liitlehed, abilehtedega või ilma, sulg- või sõrmroodsed. Mõnedel liikidel esineb õite ja viljade madalama arenguastme tunnuseid, mis lähendavad neid hulgaviljalistele, näiteks emakate suur arv. Teistele on omane õieosade arvu vähenemine ja progressiivsete tunnuste, näiteks alumise sigimiku esinemine. Õie spetsialiseerumine on esmajoones seotud viljade ja seemnete levimiseks vajalike kohastumuste tekkega. Sugukonna iseloomulikuks tunnuseks on emakkonna ja õiepõhja ehitus
emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate Näärmekarvadega Selts mürdilaadsed – Myrtales Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000-5000 liiki ja mõned väiksemad – k ukesabalised ja pajulillelised
annaabi.ee 
