Moolarvutused Mool- on ainehulga ühik; kindel arv aineosakesi Avogadro arv- ühes moolis aines on 6,02•1023 aineosakest (aatomit, iooni või molekuli) Gaaside molaarruumala- 1 mooli gaasiliste ainete ruumala normaaltingimustel (0o C temperatuur, 1 atm rõhk) on 22,4 dm3 Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides, arvutada saab perioodilisustabelist aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga Mitu mooli on 200 liitrit süsihappegaasi? Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24•1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass!
Moolarvutused Mool- on ainehulga ühik; kindel arv aineosakesi Avogadro arv- ühes moolis aines on 6,02·1023 aineosakest (aatomit, iooni või molekuli) Gaaside molaarruumala- 1 mooli gaasiliste ainete ruumala normaaltingimustel (0o C temperatuur, 1 atm rõhk) on 22,4 dm3 Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides, arvutada saab perioodilisustabelist aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga Mitu mooli on 200 liitrit süsihappegaasi? Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24·1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass!
Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius). Avastati väga palju uusi elemente, hakkas kujunema orgaaniline keemia Tänapäevase keemia kujunemine: Keemia hakkas aerenema üle euroopa, käidi õppimas seniste tuntud keemikute juures. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentmassi erievus (tänu valentside teooriale saadi aru keemilise sideme olemusest. Loodi eismesi struktuurvalemeid, defineeriti org keemia kui süsinikuühendite keemia
kuid erineva neutronite arvuga elementide aatomid. http://www.youtube.com/watch?v=Jdtt3LsodAQ · Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest. Vesiniku isotoobid prootiumdeuteeriumtriitium + + + A1 2 3 Z1 H 1 H 1 H Elektronkate · Elektronkatte moodustavad elektronkihid. · Igas elektronkihis tiirlevad elektronid kindlal kaugusel tuumast. · Elektronkihtide nummerdamist alustatakse tuumale lähimast kihist. (esimene kiht n=1) Elektronide arv elektronkihtidel 1
Click to edit Master text stylesÜhesuguse prootonite Second level arvuga, kuid erineva Third level neutronite arvuga Fourth level Fifth level elementide aatomid. Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest. http://www.youtube.com/watch?v=Jdtt3LsodAQ Vesiniku isotoobid prootium deuteerium triitium + + + A1 2 3 Z1 H 1 H 1 H Elektronkate Elektronkatte moodustavad elektronkihid. Igas elektronkihis tiirlevad elektronid kindlal kaugusel tuumast. Elektronkihtide nummerdamist alustatakse tuumale lähimast kihist. (esimene kiht n=1) Elektronide arv elektronkihtidel § 1
A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse sellest aatomi pisikesest südamikust. Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda selle sisemisele struktuurile. Tuuma
tööle professorina. 1865. aastal hakkas ta aga doktoriks tänu oma väitekirjale ,,Vee ja alkoholi kombinatsioonid." Sankt Peterburgi Ülikoolis saavutas ta 1867. aastal tenuuri ehk ta pälvis omale eluaegse ametikoha ja alustas anorgaanilise keemia õppimisega. (Dmitri Mendeleev. Wikipedia) 2.2 Perioodilisustabel 1863. aastaks teati 56 elementi. Tavaliselt leiti iga aasta kohta üks uus element. Osad teadlased lähtusid enda elementide süsteemi leiutamisel nende aatommasside erinevusest. Dmitri Mendelejev suutis aga luua kõige täpsema süsteemi. Ajal, kui Mendelejev hakkas õpetama anorgaanilist keemiat, ei leidnud ta sobivat õpikut, mida ta vajas. Kuna mingi aeg ta oli juba avaldanud ühe taolise õpiku, siis otsustas ta kirjutada veel ühe. Raamatut kirjutades jõudis ta halogeenelementide juurde, kus ta hakkas võrdlema nende elementide gruppi leelismetalli omaga. Nende kahe grupi vahel leidis ta mitmeid sarnasusi aatomimassi vahel
H2 vesiniku molekul KOEFITSIENT tähistab molekulide (moolide) arvu kXn 2H kaks vesiniku aatomit 2H2 kaks vesiniku molekuli 7H2O seitse molekuli vett SUHTELINE MOLEKULMASS Mr liht- või liitaine molekulmass võrdub teda moodustavate elementide aatommasside summaga. Ühikuta suurus. Mr(O2)=2*16=32 MOLAARMASS M ühe mooli aine mass grammides. Ühik g/mol. Kasutatakse keemiaalastes arvutustes. Mr ja M arvväärtused on ühe ja sama ainepuhul samad, vahe seisneb vaid ühikus. M(H2SO4)=98 g/mol MOOL aine hulga ühik, milles sisaldub Avogadro arv (NA=6,02 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. aine hulk aine kogus
ammooniummolübdaadiga, tekib kollase värvusega sade, see lahustatakse kindlas koguses NaOH lahuses , mille ülejääk tiitritakse tagasi HCl-ga . P sisaldus leitakse sademe lahustumiseks kulunud NaOH hulga kaudu Kaaliumi määramine- kaalanalüütiliselt . see sadestatakse kindlast kogusest lahustatud väetisehulgast perkloorhappega. Seejärel filtreeritakse klaaskolvi , kuumutatakse, kuivatatakse . tekkinu mass kaalutakse, ja molekul- ja aatommasside põhjal arvutatakse välja K % väetises. Teine võimalus leekfotomeetriga Kaltsiumi määramine- sadestatakse kaltsiumoksanaadiga . uuritakse aatomabsorbsioon-spektomeetriliselt , uuritav lahus juhitakse leeki , sinna ka valguskiir. Magneesiumi määramine- aatomabsorbdsioonspektomeetriliselt Väävli määramine- lisatakse BaCl2 lahust. Tekib valge sade, see filtreeritakse,kuivatatakse,kaalutakse. Org väetiste tähtsaimad kvaliteedinäitajad:
1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent. Augustus Laurent (1807-1853) prantsuse keemik, Duma õpilane, hariduselt mäeinsener, töötas assistendina Duma juures, hiljem keemiaprofessorina Bordeaux. Oli 1 väheseid, kes toetas Avogadro hüpoteesi ja püüdis propageerida selle arvestamist aatommasside määramisel . Kritiseeris oma doktoritöös Berzeliuse vaateid laengute osatähtsuse kohta org ainete moodustumisel (enne Dumas´d jt) ja radikaalide jagamatust, seepärast jäid Berzeliuse survel Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler, kui Berzeliuse õpilane, jäi Berzeliusele kindlaks.
1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent. Augustus Laurent (1807-1853) prantsuse keemik, Duma õpilane, hariduselt mäeinsener, töötas assistendina Duma juures, hiljem keemiaprofessorina Bordeaux. Oli 1 väheseid, kes toetas Avogadro hüpoteesi ja püüdis propageerida selle arvestamist aatommasside määramisel . Kritiseeris oma doktoritöös Berzeliuse vaateid laengute osatähtsuse kohta org ainete moodustumisel (enne Dumas´d jt) ja radikaalide jagamatust, seepärast jäid Berzeliuse survel Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler, kui Berzeliuse õpilane, jäi Berzeliusele kindlaks.
MITTEMÄRGUMINE- vedeliku jäämine tilkadena tahke materjali pinnale. MITTEPOLAARNE KEEMILINE SIDE- kov. keem. side, milles aatomeid siduv elektronipaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. METALL- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused. MOLEKUL- aine väikseim osake, koosneb aatomitest. MOLEKULMASS(suhteline molekulmass)- molekuli mass aatommassiühikutes; tähis Mr; arvutatakse molekuli koosseisu kuuluvate aatomite aatommasside summa, näit. Mr(H2O)=2+16=18. MOOL- aine hulga ühik. MÄRGUMINE- vedeliku laialivalgumine tahke materjali pinnal. MOLAARMASS- ühe mooli aineosakeste mass (g), tähis M ja ühik g/mol; M on arvuliselt võrdne mlekulmassiga Mr. MOLAARRUUMALA (Vm)- aine ühe mooli ruumala ( gaasidel Vm=22,4dm3/mol). MOLEKULIDEVAHELINE SIDE- suhteliselt nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos. MOLEKULVÕRE- molekulidest koosnev kristallvõre.
ühendites) suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussac, 1808) - Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate gaaside ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumaladesse nagu lihtsad täisarvud. Avogadro seadus (A.Avogadro, 1811) - Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule. StanislaoCANNIZZARO-itaalia keemik. Esitas keemiliste põhimõistete süsteemi, aatommasside ratsionaalse süsteemi, määras ja põhjendas paljude elementide aatommasse, piiritles Avogadro seaduse alusel selgelt mõisted aatom, molekul ja ekvivalent V KAASAEGSE KEEMIA PERIOOD 1860 – seniajani Elementide klassifikatsioon ja perioodilisusseadus (D.Mendelejev jt.) ; Füüsikaline keemia: elektrokeemia, lahuste teooria, keemiline termodünaamika ; Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur ; Füüsikalised uurimismeetodid ; Keemiatööstus
· Ainehulga arvutamine ruumala järgi- n = V/ Vm n- ainehulk, V- aine ruumala, Vm- aine molaarruumala (gaasilisel ainel alati 22,4 l/mol). · p= m/V - p- aine tihedus, V- aine ruumala, m- mass Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. · Aatommas- näitab elemendi aatomi massi süsinikuühikutes ( mitu korda on antud elemendi aatom raskem kui 1/12 süsinuku aatimist). · Molekulmass- võrdne ainet moodustavate elementide aatommasside summaga( näidates mitu korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist ja on samuti ühikuta suurus). · P%=( osa/ tervik) *100% - Lahus= lahustunud aine + lahusti · Aine moolide arvu leidmine- n= m/M, n= V/Vm , n= N/Na (Na= 6,02 *10 23) (N= osakeste arv) · Molaarsus- C=n (lahustunud aine)/ V ( lahus dm 3) · Mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 *10 23 osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni). · Molaarmass- ühe mooli aine mass grammides.
Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus. John Dalton 6. september 1766 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid. John Dalton uuris õhu koostist. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. 1803. aastal avaldas ta keemiliste elementide aatommasside tabeli, kus aatommassiühikuks võttis vesiniku aatomi massi. Ta tähistas iga keemilist elementi lihtsa sümboliga (tavaliselt ringikujulisega) ja väljendas nende abil ka liitaine koostist. 1794. aastal kirjeldas John Dalton esimest korda võimetust teha vahet punasel ja rohelisel värvil, mida tänapäeval tuntakse värvipimeduse ehk daltonismina. Ta täheldas seda iseendal, kui puu otsast õunu korjas. Dalton on sõnastanud veel järgmised seadused: * Osarõhkude seadus aastal 1801
- näitas, et ained ei reageeri üksteisega mistahes vahekorras (nagu arvas Berthollet) John DALTON(1766-1844) Ingl. keemik ja füüsik, paljude akad. organi-satsioonide liige. Autodidakt; uuris paljusid alasid (sh. füsioloogiat: daltonism).Atomistlik-molekulaarse teooria üks rajajaid.Põhisaavutused:- kordsete suhete seadus- mitmete gaasiseaduste avastamine- koostas esimese tabeli tähtsamate elementide suhtel. aatommasside kohta (vesinikühiku alusel)- määras elementide kvantitat. suhteid erinevates ainetes (sageli ebaõiged - - vee valem HO) "Keemilise filosoofia uus süsteem"(1808-1827) - kuulus ja oluline raamat Joseph Louis GAY-LUSSAC(1778-1850)Prantsuse keemik ja füüsik, Pariisi TA liige ja president. Põhitööd: gaasiseadused näitas esimesena, et happed ei pea tingimata sisaldama vesinikku. tuvastas analoogia Cl ja I vahel, uuris joodiühendeid ja HF eraldas vaba boori B2O3-st
Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda 15. Aatomass, molekulmass ja molaarmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustamisel tuumast ja elektronidest), määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana Aine Molaarmass (M g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. Arvuliselt on ta võrdne molekulmassiga 16. Mool. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10 ) loendatavat osakest, mis on sama 23 palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12 17. Ainehulka leidmine. 18. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga.
Aatomi mass ja aatommass. Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed. Aatomite tegelik mass on 1x10-27 kuni 1x10-25 kg. Väikseima aatomi - vesiniku aatomi kaal on 1,674×10-27 kg, süsiniku aatomi kaal 1,99×10-26 kg. Tegelemine nii väikeste arvudega on ebamugav ja seetõttu kasutatakse arvutuste hõlbustamiseks suhtarve. Taoline põhimõte on keemias rakendust leidnud juba alates 19. saj. teisest poolest. Alates 1960-61 aastast võeti aatommasside skaala aluseks 1/12 C-12 massist. Süsinikuühiku asemel kasutatakse nüüdisajal terminit aatommassiühik (amü). 33 1amü on 1/12 C isotoobi C-12 aatommassist (~1,66054×10-27kg). Amü-d kasutatakse ka aatomite koostisosade massi (m) väljendamiseks: m (prooton) = 1,007 amü; neutroni mass m (neutron) = 1,008 amü. 34 Aatomi mass moodustub tuuma massist ja
Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasidepuhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda Plasma 6. Aatom- ja molekulmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. 7. Mooli mõiste. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik- 12s 8. Aine koostise püsivuse seadus. 19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist 9. Avogadro hüpotees. A. Avogadro, 1811 Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule 10
inimesele ning kaitsevahendid. 15. Aatomi ehitus: tean ise ka tuum jne laengud jne massiarv võrdub prootonite ja neutronite arvu summaga 16. Aatomi mass = tuuma mass + elektronide mass. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt, määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Prootoni ja neutroni massid kaaluvad ligikaudu 1amü. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse keskmiste aatommasside summana. Näiteks H2SO4: Ar(H) = 1,01. Ar(S) = 32,07. Ar (O) = 16,00. Mr(H2SO4) = 2 x 1,01 + 32, 07 + 4 x 16,00 = 98, 09. Kuna elektroni mass on molekulide massidega võrreldes väga väike, loetakse. iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest, vaid ioonidest, kasutatakse molekulmassina aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. 17. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule,..
1825 Faraday avastab benseeni. 1826 Niepce saavutab esimese püsiva fotokujutise. 1827 George Simon Ohm avastab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (Ohmi seadus). 1827 Jacques Babinet pakub välja idee, et pikkusühik peaks põhinema kindla lainepikkusega valgusel. 1828 William Nicol polariseerib valgust kaksikpeegeldumise abil. 1828 Jöns Jakob Berzelius kasutab uut keemiaalast kirjaviisi aatommasside tabelis. 1828 William Sturgeon toodab praktikas kasutatavaid elektromageteid. 1828 Friedrich Wöhler avastab, et ammooniumtsüanaadist saab karbamiidi sünteesida. 1830 Joseph Henry alustab puhkuse ajal tööd magnetilise induktsiooniga. 1831 Henry leiutab elektritelegraafi ja kirjeldab elektrimootorit. 1831 Samuel Heinrich Schwabe taasavastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1831 Faraday avastab, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu ja
mullas. Inimese seisukohalt on kõige ohtlikumadtoiduks tarvitavatesse taimedesse kogunenud pestitsiidide jääksisaldused. Ainehulk- füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. Aatommass (Ar) näitab elemendi aatomi massi süsinikuühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Molekulmass (Mr) on võrdne ainet moodustavate elementide aatommasside summaga, näidates sisuliselt mitu korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist, ja on samuti ühikuta suurus. · Mool (n, mol) on ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni). · Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. · Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis
Rühmas, kus elektron kihtide arvu suurend- suurem 1/12 12/6C aatommassist ja on võrdne teda moodustavate gaasi kohta normaal temperatuuril on näiteks 0,082 liitrit amisel kasvab aatomi raadius, nõrgeneb tuuma ja elementide aatommasside summaga. N: atmosfääri Kelvini kraadi kohta. Gaasi oleku võrrand tingimustes, väliselektronide kihi vaheline külgetõmme ning Mr(H2SO4)=2*1+32+4*16=98
1s-orbitaali ja 4.4 Vedelikud. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on aine molekulmass 2p orbitaalist tekib 3 orbitaali, mille vaheline nurk on 120. Mok-d paikn-d vd-s nii tihedalt, et neid ei ole võimalik kokku suurem 1/12 12/6C aatommassist ja on võrdne teda moodustavate 3.3 Iooniline side. Elektronide kollektiviseerumise piirijuhtum suruda ja vd-l on kindel ruumala. Et aga mok-l on säil soojus- elementide aatommasside summaga. N: on ühe aatomi üleminek teisele aatomile ja sellega seoses negatii- liikuvuse vabadusastmed, puud vd-l kuju. Vdke sisestrukt-s on Mr(H2SO4)=2*1+32+4*16=98. vsete ja positiivsete ioonide teke. Keemiline side nende osakeste gaasidele isel-kke korrapäratuse elem-te aga ka tahketele krst-dele
Loeng 7-8 Keemilised reaktsioonid 1). Keemiliste reaktsioonide kirjutamine. Kirjeldamaks keemilist reaktsiooni kirjutatakse noolega eraldatuna lähteainete ja produktide valemid. Võrrand tasakaalustatakse, paigutades stöhhiomeetrilised koefitsiendid valemite ette nii, et lähteained ja produktid sisaldavad võrdse arvu kõikide elementide aatomeid. Aine molekulmass on tema valemis sisalduvate elementide aatommasside summa. Molekulmass grammides on selle aine molaarmass. See aine hulk on mool (mol) ja temas sisaldub Avogadro arvule ( NA = 6,02x 1023) võrdne arv osakesi (aatomeid, molekule, ioone, elektrone.valemile vastavaid ühikuid, sõltuvalt aine tüübist). Koefitsiendid tasakaalustatud võrrandis on reaktsiooni lähteainete ja produktide suhtelised moolide arvud. Iga aine jaoks moolid on kergesti muundatavad grammideks (kasutatades molaarmassi) või osakeste arvuks (Avogadro arvu abil). Niisiis,
Aatomite massid on väga väikesed. Vältimaks arvutamist väikeste arvudega kasutatakse suhtelisi aatommasse. Suhtelise aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsinik-12 aatomi (12C) mass, mida nimetatakse aatommassiühikuks (amü). Prootoni ja neutroni massid on ligikaudu võrdsed amü-ga. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes, arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele.
aatomi massist, mida nimetatakse aatommassiühikuks (amü) (varem kasutati ka nimetust süsinikuühik (SÜ)) Aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes nimetatakse (suhteliseks) aatommassiks (Ar). Elementide aatommassid on ära toodud perioodilisustabelis: Aatomid võivad ühineda molekulideks, näiteks: Fe + S = FeS Indeks näitab aatomite arvu molekulis Molekuli massi väljendatuna aatommassiühikutes nimetatakse molekulmassiks (Mr) ning saadakse seda moodustavate aatomite aatommasside liitmisel: Näiteks: CO2 molekulmass Mr(CO2) = 12 + 2.16 = 44 Kuna enamik anorgaanilisi kristallilisi aineid (nt NaCl, BaSO4 jt) ei koosne molekulidest, siis soovitab IUPAC kasutada nimetust valemmass (formula mass). Ioonide massi saadakse analoogselt, iooni moodustavate aatomite aatommasside liitmisel. Keemilisi reaktsioone kirjeldatakse reaktsioonivõrranditega. Vastavalt massi jäävuse Aine olekud seadusele peavad aatomite arvud enne ja pärast reaktsiooni jääma samaks: 2 H2 + O2 = 2 H2O
Ei ole vaja valmistada Hapet ennast ei ole analüüsi juures tarvis, erinevate kontsentratsioonidega mistõttu puudub ka vajadus valmistada sellest standardlahuseid. happest standardlahuseid. Rakendused ainete üldise happelisuse määramine väga täpsete mõõtmistulemuste lämmastiku määramine Kjeldahli saavutamiseks (N: aatommasside meetodil (oluline orgaanilises keemias) määramine) väävli määramine orgaanilistes ühendites seadmete kalibreerimine hapete ja aluste dissotsiatsiooni- konstantide (pKa) määramine Plussid väga täpne
annaabi.ee 
