,,Varjatud ilus haigus" Luulekogu, mis sisaldab 20.saj lõpu eesti luuletajaid, koostas Kajar Pruul. Sisaldab 17 Sinijärve luuletust, millest esimene on kirjutatud 1987. aastal ja viimane 1999. aastal. Tunnustus 2013 Valgetähe IV klassi teenetemärk http:// www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http:// www.videolica.com/videos/Jc4zt_Glb-8/karl-ma rtin-sinij%C3%A4rv#chitika_close_button http:// www.videolica.com/videos/Jc4zt_Glb-8/karl-ma rtin-sinij%C3%A4rv#chitika_close_button
Võrdlus Võrdlus Baikal Peipsi Pindala 31 500 km2 2611 km2 Kõrgus merepinnast 456 m 30 m Suurim sügavus 1637 m 12,9 m Huvitavad faktid Maailma vanim järv. Kuumaveeallikad, 400 meetri sügavusel Suurima mahuga järv Maailma sügavaim järv Kasutatud allikad http://www.americanmonsters.com/site/2010/01/bai http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_j%C3%A4rv http://www.kalapeedia.ee/baikal.html Aitäh kuulamast!
PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. Algselt oli väike Peipsi (Ürg-Peipsi), hiljem Suur Peipsi Peipsi nime esimest korda 1400 (Peybas); järgmisi maininguid: 1433 Peupes, 1449 ja 1475 Peibas, 1502 Peybsaz, 1503 Beybasse, 1509 Pebesse, 1585 Beips, 1684 Peipus. TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD ALLIKAD: http://www.visitpeipsi.com/ https://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_j%C3%A4rv https://www.google.ee/maps/search/peipsi/@58.4595191,27.1 947114,11z http://www.peipsiveere.ee/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/peipsi.htm https://annaabi.ee/Eesti-j%C3%A4rved-m151556.html http://www.ctc.ee/peipsi-piirkond/faktid-peipsi-kohta
● Suurim sügavus 446m ● Keskmine sügavus 72m ● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö. Meie laps Su kõhtu noolib seestpoolt. See on ...
Kõige parem ligipääs on 1999.aastal ehitatud vaateplatvorm Ontikaga tutvumiseks on rajatud 5, 5 km pikkune õpperada Narva-Jõesuu Eesti pikim mereäärne supelrand (12 km) Eestis ainulaadsed liivaluited ja liivaluiterannikud Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://et.wikipedia.org/wiki/Maardu_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/Narva-J%C3%B5esuu http://et.wikipedia.org/wiki/Ontika_paekallas http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=227
Võrtsjärve järel. Kaldajoone pikkus on 15,3 km, laius 3,2 km ning pikkus 4,8 kilomeetrit. Järve vee hulk on ligikaudu 33 miljonit m 3. Ülemiste järv ja selle kaldavöönd on külastamiseks suletud sanitaarkaitseala. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. Kaladest elutsevad Ülemiste järves ahven, kiisk ja latikas. Ülemiste suurtaimestiku kuulub: 40 liiki soontaimi, 1 samblaliik ning 5 liiki suurvetikaid. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_j%C3%A4rv http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172577494/ F1190618890 http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172002756/ F1190295150 http://www.vortsjarv.ee/vortsjarv http://vortsjarv.weebly.com/votildertsjaumlrv.html http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172002756/ F1190293148 10 http://loodus.keskkonnainfo
"Mina olin siin" (2008) Rass "Tuulepealne maa" (2008, teleseriaal) Toomas Roo lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://epl.delfi.ee/news/kultuur/rasmus-kaljujarv-tahan-laval-elada-ja-surra.d? id=50987288 http://et.wikipedia.org/wiki/Rasmus_Kaljuj%C3%A4rv http://www.no99.ee/inimesed.php?nid=1 Aitäh kuulamast =)
• Ärritab hingamiselundeid ja nahka. • Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust. • Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet. • Kokkupuutumisel loputada hoolikalt puhta veega ja pesta seebiga. Pildid Videod http://www.youtube.com/watch? v=OOGZEu5_l-o Kasutatud materjal • https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=4u_MUquREOj8yAOJpoDwAw#q=Interi or+Kitchen+(Pestav+seinav%C3%A4rv+) • http://www.k-rauta.ee/pages/product.aspx?p=SEINAV%C3%84RV%20INTERIOR %20KITCHEN%209,0L%20C-ALUS&c=Sisev %C3%A4rvid&category=Krauta23005(Rautakesko%20Estonia %20Catalog)&cat=K-Rauta%20Estonia %20VCatalog&pid=000000000500952506(Rautakesko%20Estonia %20Catalog)&PageSize=10 • http://www.youtube.com/watch?v=OOGZEu5_l-o • https://www.google.ee/search? q=interior+kitchen&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=aOnUUpucE- eS7AaTxoCYDw&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1280&bih=854#q=interior+kitche
Karstinõod kujunevad karbonaatsete aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. Need on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Karstinõgudesse kujune- vad järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%A4rv Järvede toitelisus 1. Oligotroofne järvevesi (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis.Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Viljandi_maakonna_j %C3%A4rved http://et.wikipedia.org/wiki/Kuresoo_(Suure-Jaani) http://et.wikipedia.org/wiki/Labidakivi http://et.wikipedia.org/wiki/Navesti_j %C3%B5gihttp://et.wikipedia.org/wiki/Navesti_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt: %C3%96%C3%B6rdi_raba.jpghttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Raudna_ Meiekosel.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Raudna_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/Sinialliku_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandimaa http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95isu_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96rdi_raba http://www.egk.ee/wp-content/uploads/2011/05/176-187_UUS.pdf http://www.hot.ee/zolki/Naanu.html http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kvaternaar21.jpg 22
piklik madal rabajärv, mille suurim sügavus ilma lendmudata on 1,6 m. Tema kaldad on õõtsikulised. Järv oli 1953. aastal 120 ha suur (enne melioratsiooni töid ümbruskonnas 20 sajandi alul suurem ja sügavam), asub merepinnast 43,7 m kõrgusel. Järv on soostumas, koos ümbritseva raba ja naaberjärvedega kuulub piirkond looduskaitse alla. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_j%C3%A4rv" Parika looduskaitseala asub Viljandimaal SuureJaani ja Kõo vallas. Kaitseala on loodud 1981 aastal Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide taime ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2182 ha. Kaitsealused loomaliigid: Dendrocopos leucotos, Ciconia nigra, Tetrao
Samuti teostatakse kalastiku ja suurtaimestiku seiret. Tulemusi võrreldakse eelnevatega ja antakse järve üldhinnang. Ja loomulikult meie, kes me läheme Võrtsjärve äärde aktiivset puhkust ja vaba aega veetma, peame meeles kõiki teadmisi ja soovitusi, mis aitavad oma retke paremini ette valmistada ja keskkonda säästa. Kasutatud kirjandus 1. RAUKAS, A., PIHU. E., HABERMAN. J. Võrtsjärv. 2003 2. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv 3. http://www.vortsjarv.ee 6
Vagula 5,2 602,8 11,5 491 Veisjärv 4,9 4,81 4 teadmata 26,1 Kasutatud allikad 3 "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=-668549228 http://www.emhi.ee/index.php?ide=7,582 http://www.kalapeedia.ee/3431.html http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv 4 Tabel 3. Eesti maakondade kõrgeimad tipud ja nende nimetused Maakond Mägi Absoluutne Teised kohanimed Märkused kõrgus (m) Harjumaa Tapa-Pikassaare vallseljak 103 Pikassaare mäed (109 m) Hiiumaa Tornimägi 68 Pargimägi (84,6m)
õhku ohtlikke kemikaale. Õhu reostust saab vältida, kasutades keskkonnasõbralikke meetmeid. Kasutades ühistransporti ja keskkonnasõbralikke kütuseid. Samuti tuleb linnas propageerida keskkonnasõbralikku eluviisi. Ka õhu puhul on olulised puhtuse säilitajad metsad, mis puhastavad õhu mürgistest gaasidest ja tolmust. Kasutatud allikad www.terviseamet.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Tamula_j%C3%A4rv www.voruvesi.ee http://www.mv.werro.ee http://www.voru.ee/index.php?Menu=296
Fifth level KASUTATUD MATERJAL SUUR MAAILMA ATLAS Eesti Entsüklopeedia Kaardiköide 2005 Parisi reisijuht TEA Kirjastus - 2006 http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://www.miksike.ee/docs/referaadid/prantsusmaa2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Rein http://et.wikipedia.org/wiki/Mont_Blanc http://et.wikipedia.org/wiki/Genfi_j%C3%A4rv http://www.paris-renting.com/to_see.html http://betsyescargoestofrance.blogspot.com/2010/08/another-day-in-angers.html http://www.enviro2b.com/2007/06/21/rhone-extension-de-linterdiction-de-consommer-ou-vendre-du-poisson/ http://www.lafonrouge.co.uk/location.html http://www.trail.ch/tour/tomul/tomulpass.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rothenbach.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Loodusvarad http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedhttp://et.wikipedia
valgla koos pinnaveehaardega 1825 km2 jääkate püsib keskmiselt 141 päeva Ülemiste suurtaimestik: kokku 40 liiki soontaimi 1 samblaliik 5 liiki suurvetikaid katab 5,4% järve pindalast vööndi keskmine laius 48,4 m, suurim laius 286 m ulatub keskmiselt 1,4 m sügavusele, suurim sügavus 2,5 m Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemiste_j%C3%A4rv http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&ItemID=575 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=547 Lisad Ülemiste järv Referaat
· Riietelt: Märg värv eemalda vee ja/või aknapuhastusvahendiga. Kuivanud akrüülvärv on riietel püsiv. · Maalitavalt pinnalt: Märga värvi võib eemaldada niiske lapiga ja veega. Kuivanud värvi võib lihtsalt teise värviga üle katta.(http://www.vunder.ee/public/files/akruul.pdf) Kasutatud allikad 1. http://www.vunder.ee/public/files/akruul.pdf 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunst/tekst/akr.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Akr%C3%BC%C3%BClv%C3%A4rv 4. ,,kunstniku piibel" 5. ,,laste kunsti raamat" 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Acrylic_paint Sissejuhatus Valisin eksami teemaks akrüülmaali. Valisin selle kuna mul olid parajasti käepärast olemas akrüülid ning mulle meeldib väga teha erinevaid katsetusi akrüülidega. Leonard Bocour ja Sam Golden leiutasid 1946 ja 1949 vahel akrüüli. Poelettidele jõudis akrüül 1950 aastatel.Akrüülvärvid kuuluvad ühte perekonda dekode,portselanivärvide, akvarellide ja lateksiga
kandja tipus. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Nõmm-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Maarja-s%C3%B5najalg 3. http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/ohtson.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_soos%C3%B5najalg 5. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rv-lahnarohi 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Karukold 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Konnaosi 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu-v%C3%B5tmehein 8
http://sigrid-mallene.blogspot.com/2009/04/opime-veel-eesti-kaarti.html http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk- Eesti_voored_ja_tasandikud/Tasandikud_ja_voorestikud/ http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi http://www.turismiweb.ee/ee/category/Looduslikud%20vaatamisväärsused/263/? maakond=0&linn=0&saar=0®ioon=9&x=4&y=11 http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/Pedja_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rve_madalik http://et.wikipedia.org/wiki/Esna_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/Navesti_j%C3%B5gi 12 LISA · ENDLA LOODUSKAITSEALA · KIRNA MÕIS · KARL XII ISTUTATUD PÄRN · MUKRI RABA
.........................15 2 SISSEJUHATUS Ähijärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Karula rahvuspargis, Lüllemäelt 7 km kagu poole. Järve pindala on 176,2 ha, suurim sügavus on 5,5 m ja keskmine 3,8 m. Järv asub 77,3 meetri kõrgusel merepinnast. Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv. Tegemist on loodusliku järvega, mis on avalikult kasutatav. Tegemist on eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Valgala pindala on 14,7 km² ja veepeegli pindala on 181,2 ha. Saari on järvel 2, mille pndala kokku on 0,24 ha. Veetüüp(VRD) on keskmise karedusega kihistumata. Järve pikkus on 2550m, järve laius 1000m, kaldajoone pikkus 9849m ning kaldajoone liigendatus on 0,086. Limnoloogiline tüüp
JAAPAN Referaat Klass: 11B 2011 Üldandmed Jaapan on 377 944 km2 suurune Aasia mandrist itta jääv riik Kaug-Idas. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Looduslikud tingimused Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 7...
http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6449s51596 2. Harku-Nõmme _mustamäe rekreatiivala teemaplaneeringu strateegiline keskkonnamõju hindamine - aruanne 2003 http://www.kootplaan.ee/HARKU/E862_Harku_rekrala_teemaplan_KMH.pdf 3. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2007 http://vana.harku.ee/.files/660.pdf 4. Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977 5. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Harku_j%C3%A4rv 6. EMHI http://www.emhi.ee/ 7. Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2010-2011 Eesti keskkonnauuringute Keskus OÜ http://www.tallinn.ee/g2914s58090 8. Harku järve ja Harku järve valgala vee kvaliteedi seire, 2007 Eesti keskkonnauuringute Keskus OÜ 9. Põhja Eesti klint http://www.klint.envir.ee/klint/est/13.html 10. Tallinna haljastuse arengukava kinnitamine, 2005 https://riigiteataja.ee/akt/869823?tegevus=salvesta-link
annaabi.ee 
