pääse. Ookeanivesi, soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett. Läänemere veereziimi kujundavad Taani väinadel toimuv veevahetus ning mageda vee juurdevool jõgedest. Läänemeres on nõrgemad lained, väiksem soolsus, suuremad veetemperatuuri-ja taseme kõikumised, läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avamerel. 4 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 5 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 6 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 7 http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html 2.3 Liigestus ja hoovused 2.3.1 Liigestus Läänemeri jaguneb kolmeks suureks laheks põhjas Põhjalaht ehk Botnia laht, lõunas Liivi laht ning idas Soome laht. Talvel jäätuvad lahed peaaegu täielikult, mere keskosas on aga jääd harva. 2.3.2 Hoovused Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest
kohastumisega uutele soolsustingimustele, mis on seotud suurte ümberkorraldustega ainevahetuses. Riimvette suudavad tungida ainult need mere- ja mageveeorganismid, kes teatud määral taluvad soolsuse muutumist. Uute riimveevormide tekkimine aga nõuab küllaltki tunduvaid ajavahemikke ja seetõttu on tüüpilisi riimveeliike vähe. Kasutatud kirjandus: ENE 4 lk 548-549 'läänemeri'. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Hoovused http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Liigestus
Läänemeri Jarmo Kurba Tabasalu Ühisgümnaasium 2013 Üldine Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemere pindala on 373 000 km2. Läänemere maht on 21 721km3. Läänemere keskmine sügavus on 52 meetrit ja suurim sügavus Landsorti süvikus, milleks on 459 meetrit. Temperatuur Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks. Talvel aga muudab rannikualad pehmemaks ja soojemaks. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. See jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sa...
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen ...
Kuidas seda saavutada ? LÄÄNEMERE VÄLJAKUTSE Tuleb tegutseda kohalikul tasemel Veekaitse vajab täiendavalt seaduslikult siduvaid kohustusi Puhas vesi = konkurentsivõime ja heolu 200 partnerit: linnad, ettevõtted, koolid, MTÜ- d. Näiteks: Tallinna linn http://www.ttu.ee/laanemeri/laanemere-kaart/ http://gyazo.com/870965cbebe23dc23a08193 849c21039 http://f.ell.ee/failid/LVP/2014/06/15_NYFORS_f nalEESTI.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/L %C3%A4%C3%A4nemeri http://www.itameriportaali.f/et/tietoa/artikkelit /liikkeet/et_EE/2021/
sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 373 000 km2 Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus http://www.merebioloogia.ee/public/laanemerepilthelcomist.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Taimestik http://et.wikipedia.org/wiki/Vetikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rohevetikad http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunvetikad http://et.wikipedia.org/wiki/Punavetikad http://autotroofnetoitumine.weebly.com/uploads/1/6/2/5/16258014/5035414_orig.jpg http://www.merebioloogia.ee/public/vetikad.jpg http://y.delfi.ee/norm/contest/8/95070_V23XK4.jpg
oma püsivuse ja bioakumulatsiooni võime tõttu endast ikkagi märkimisväärset keskkonnaohtu. Mõne uue ohtliku aine kontsentratsioon aga seevastu hoopis suureneb. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf 2. Loodusõpetuse õpik 6. klassile II osa (Sirje Kaljula ja Hendrik Relve 2013) 3. http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/L%C3%A4%C3%A4nemeri 4. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%A4%C3%A4nemere_taimestik 5. https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 6. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%A4%C3%A4nemere_saared 7. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%A4%C3%A4nemere_lahed 10
Talinn, Eesti Entüklopeediakirjastus. 1995. Jüssi, M. Elu Läänemere solgiaugu ääres. KesKus nr 12/2006. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.keskus.ee/index.php? kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 Liim, J. Läänemere surmaoht - kaugsihikuga kuritegu. Kultuur ja Elu nr 5/2005. Arvutivõrgust kättesaadav: http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm Läänemeri.Vikipeedia. Arvutivõrgust kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri Sahharnov, S. Meritsi umber maa. Tallinn, 1982, lk-d 12-30.
Läänemeri Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekun...
liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain teada palju huvitavaid fakte, mida ennem ei teadnud! Läänemeri oli enne minu jaoks täiesti võõras ning, kui sellest juttu tehti ei osanud ma midagi kaasa rääkida, aga nüüd on teisiti, sain teada palju kasulikku ja huvitavat! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Vaata_ka http://www.rahvuslikliikumine.ee/foorum/viewtopic.php?f=75&t=2593 http://www.annaabi.com/oppematerjal/133/Eesti_kliima_&_läänemeri
Näiteks: ma sain teada et Läänemeri on vähese soolsusega ja selle vesi vahetub väga aeglaselt. Läänemerel on liigestatud raanajoon. Läänemeri on päris noor meri, sest alguses oli see järv. Samuti on Läänemeri üsna madal keskmine süügavus on kõigest 60m, seevastu Atlandi ookeani millega Läänemeri on ühendatud on keskmine sügavus 3500m. 7 Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l %C3%A4%C3%A4nemeri1 8 Pildid Läänemerest 9
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, va...
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. ...
kuhjumine) jälgimine ja arengutendentside selgitamine selleks, et teavitada valitsusasutusi ja elanikkonda rannikul toimuvatest ebasoovitavatest nähtustest. Seiretöödega selgitatakse erinevate rannikupiirkondade võimalik areng (vajalik sadamate, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel) ning antakse kogu ranniku arengu prognoos. Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/meri/rannik http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http:// www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Rannikumere%20kaugseire.pdf http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1180 Tänan tähelepanu eest!
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kit...
Loodud konventsioon HELCOM on aidanud parandada olukorda seades piiranguid ning jälginud Läänemere arengut. Läänemere Agenda 21 loomisel on arvestatud ettevaatliku arengu ning saastja maksab printsiipi mis reguleerib majanduslikku tegevust ning kaudselt mõjutab ka Läänemere olukorda kuna erinevate tööstus ning põllumajandustööstuste saastamine on suureks ohuks Läänemerele. Kasutatud kirjandus(1) http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://loodusmuuseum.dyndns.org/testsite2/?q=et/pysi_laanemeri http://www.envir.ee/895623 http://www.envir.ee/1115 http://uudised.err.ee/index.php?0547198 http://www.helcom.fi/home/en_GB/welcome/ http://et.wikipedia.org/wiki/Helsingi_komisjon http://www.bioneer.ee/eluviis/terve_elu_okokalender/L%C3%A4%C3%A4nemere_kaitse.aid-2347 http://www.seit.ee/agenda21/EA21/1_03vaht.html
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Internett, http://et.wikipedia.org/wiki/Nord_Stream (25.11.12) 2. Internett, http://www.nord-stream.com/et/gaasijuhe/ (25.11.12) 3. Internett, http://www.nord-stream.com/et/gaasijuhe/toimingud/ (25.11.12) 4. Internett, http://www.nord-stream.com/et/keskkond/ (25.11.12) 5. Internett, http://uudised.err.ee/index.php?06233311 (25.11.12) 6. Internett, http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri (25.11.12) 7. Internett, http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-11512/L%C3%A4%C3%A4nemere- seisukord (25.11.12) 8. Internett, http://www.viljasavisaar-toomast.ee/Laanemere-strateegia (25.11.12) 9. Internett, http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/laeaenemere- keskkond-2010 (25.11.12) 10
Meres kasvavad lõhed kiiresti. Toiduks on peamiselt kilu ja räim. Nad saavad suguküpseks tavaliselt mereelu kolmandal aastal. Siis rändavad nad oma sünnijõgedesse tagasi. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Lõhe on väga väärtusliku lihaga. Seetõttu on tema arvukus tugevasti vähenenud. Looduskaitse alla ei kuulu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.envir.ee/2104 http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SPRSPR2.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilu2 http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://opikook.ee/artikkel56.html http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PLAFLE2.htm http://menu.err.ee/uudised/elu/192c896c-ec35-4146-9475-7b1d067d6fdc http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALSAL2.htm
ammutamisel, mis toimub väga tundliku loodusega arktilistel aladel. Torustiku maapealse osa ehitusega kaasneb metsalangetamine jne. Toru rajamine suurendab fossiilkütuse - maagaasi - tarbimist ja sellega ka CO2 emissiooni. 15 Kasutatud kirjandus http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2447/ http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2409/ http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2507/ http://www.elfond.ee/teemad/meri/naftareostus http://www.elfond.ee/teemad/meri/merekaitse/laevade_heitvesi http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Euroopa_gaasijuhe 16
annaabi.ee 
