Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vanaaja maailmaimed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES
Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi , Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib-olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15)
Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks , kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult inimese pea ja lõvi kehaga 20 meetri kõrgune ja 73 meetri pikkune suur skulptuur . Kuju näoosa maksimaalne laius on 4,2 sentimeetrit . Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis oli jäänud poolele teele, kui kivimurrust püramiidi juurde kive veeti. Arvatavasti oli sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks, kuid selles ei saa ka päris kindel olla. Sfinksil on peas vaarao peakate ja laubal asuv kobra on valitseja sümbol, kuid osa ninast on hävinud ja habe on täielikult kadunud. Arvatakse, et sfinksi habe oli algselt üle krohvitud ja punase värviga kaetud. Sfinksi ette on rajatud steel , neljakandiline graniitsammas. Sellele on kirja pandud gasellijahil sfinksi varju puhkama istunud, 15.sajandil e. Kr. elanud vaarao Thutmosis neljanda huvitavaid tähelepane­kuid. Sfinksi juurde on steele püstitanud paljud vaaraod ja ilmselt käidi siin ka palverännakul.( Maailma imed 1998:126-127) Sfinksi näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasid sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi oli sfinks valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati šesep-anh, see tähendab (valitseja) “elav-kuju.” Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased nimetavad seda hiiglakuju “õuduse isaks.” Heledas kuupaistes tekkiv varjude mäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Maailmas pole sfinksist suuremat kuju. Sfinks on maailma suurim skulptuur ja ka maailma suurim raidkuju.( Kinggi 1996:32)
Peale saja-aastast uurimist tegid egüptoloogid kindlaks kuju tõelise nime-Horemahet, ehk “Hor horisondil ”. Hor tähendas jumalaks saanud valitsejat ja horisont kohta, kus see valitseja pärast surma päikesejumalaga ühineb. Täielikult tähendas nimi seega “Hafra elav kuju”. Niisiis kujutas sfinks Hafrat (Chepreni) – jumalat ja lõvi oma püramiidi valvamas.( Kinggi 1996:32)
CHEOPSI püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. e. Kr.) on 137 meetrit kõrge. Ta koosneb enam kui 2,25 miljonist lubjakiviplokist, mida murti lähedal asuvast karjäärist. Iga ki­vi­plokk kaalub keskmiselt 2,5 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15,25 tonni ja vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni.
Püramiidi küljepikkus on ca. 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on püramiidi tipp maha varisenud ja selle asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna.
Püramiid on ehitatud lausa üleloomuliku ja fantastilise täpsusega.Ta seisab peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil. Püramiidi alus on lähedane ideaalsele ruudule ja seepärast on ka nurgad peaaegu täisnurgad. Püramiid on seatud vastavusse põhiilmakaartega nii, et üks külg oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände.
Puudub kindel teadmine püramiidi ehitamise kindlast eesmärgist.Üldlevinud teooria järgi väidetakse, et see oli vaarao hauakamber . See võibki nii olla, kuid on tähelepanuväärne, et ei siit ega ka teistest püramiididest pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. 9. sajandil sisenes Cheopsi püramiidi esimene teadaolev uurimissalk. Suurte raskustega jõuti siis välj vaarao hauakambrisse ja leiti eest tühi kivisarkofaag. Varasematest sissetungidest ei leitud ühtegi jälge.
Püramiidi sissepääs asub ehitise põhjaküljel. Vaarao hauakambrini, mis asub 43 meetrit allpool maapinda, viivad madalad ja kitsad käigud. Püramiidis on veel kaks tühja kambrit. 1954 aastal leiti püramiidi juurest pikast süvendist peaaegu 44 meetri pikkune seedripuust paat , mida võib ka vaadata sealsamas asuvas “Päikesepaadi- muuseumis .”( Maailma imed 1999:126-127)
Cheopsi püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolme hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse ca. 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti püramiidi aluse keskpunktis . Selle põrandapind on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 30 meetrit allpool maapinda ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgemas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda “kuninganna kambriks.” Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest punakashallist graniidipangast sarkofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunapool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vanaaja maailmaimed #1 Vanaaja maailmaimed #2 Vanaaja maailmaimed #3 Vanaaja maailmaimed #4 Vanaaja maailmaimed #5 Vanaaja maailmaimed #6 Vanaaja maailmaimed #7
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor neiu17 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

31
ppt
Antiik maailmaimed
16
doc
7 maailmaimet
27
docx
Uued ja vanad maailmaimed
5
docx
Vanaaja maailmaimed
12
doc
7 maailmaimet
7
doc
Vana maailma 7 maailmaimet
17
doc
7 maailmaimet
4
rtf
Seise maailmaimet





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun