Valuutaturg (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aga väikekaupleja nii suurt tehingumahtu saab võtta ?
  • Miks kaubelda valuutaturgudel ?
  • Millal ta 2% reegli ehk antud juhul 1000 euro piiri ületab ?
  • Kes võtab EUR/USD paaris pika positsiooni hinna 1,2600 juures. Ta seab TP - ks 1,27 (ehk 100 pipsi). Kuhu ta peaks seadma SLi ?
 
Säutsu twitteris
Valuutaturg
1. Sissejuhatus
Välisvaluutaturg ehk Forex ehk  Foreign Exchange Market  – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg , mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia - ja futuurituru kombineeritult.
Valuutaturgudel kaubeldakse sisuliselt rahaga , täpsemalt erinevate valuutadega. Samaaegselt toimub maakleri või diileri vahendusel ühe valuuta ostmine ja teise müümine ning valuutasid kaubeldakse paarides nagu näiteks euro-USA dollar (EUR/USD) ja USA dollar-Jaapani jeen (USD/JPY). Valuutaturul kauplemise sisuline eesmärk on spekuleerida ühe valuuta tugevnemise või nõrgenemise üle teise valuuta suhtes.
Pärast Bretton Woodsi rahasüsteemi kokkuvarisemist, millega võeti dollarilt lõplikult kullatagatis, said suuremate tööstusriikide valuutad hakata vabamalt kõikuma, vastavalt nõudluse ja pakkumise tasakaalule. Vahetuskursid kõikusid igapäevaselt, nii et mahud, kiirus ja volatiilsus kasvasid läbi terve 1970ndate, millega kaasnes muuhulgas ka uute finantsinstrumentide tekkimine.
1980ndatel kiirenes tänu arvutite ja tehnoloogia arengule ülemaailmne kapitali liikumine, ühendades sisuliselt erinevad ajavööndid üheks suureks turuks . Välisvaluutas arveldamine kasvas plahvatuslikult 70 miljardi USD pealt päevas 1980ndatel rohkem kui 1,5 triljoni USDni paar aastakümmet hiljem.
Kuni 1990ndate lõpuni said valuutaturgudel kaubelda ainult „suured tegijad“, sest esialgsete nõuete kohaselt algas miinimumkapitalimäär 5 miljonist USDst. Algne Forexi idee seisnes selles, et kaubelda saaksid ainult pankurid ja suuremad institutsioonid , kuid interneti areng on kaasa toonud kauplemisvõimaluse laienemise ka „väiksematele tegijatele“.
Valuutaturgudel kauplejad jagunevad sisuliselt kaheks. Käibest moodustavad 5% ettevõtted, kes arveldavad ostetavaid ja müüdavaid kaupasid välisvaluutas ja konverteerivad ekspordist saadud kasumid kodumaisesse valuutasse. Lõviosa ehk 95% valuutaturgude käibest tuleb kauplemisest kasumi eesmärgil ehk spekuleerimisest.
Enamik kauplejatest keskendub kõige suurematele ja likviidsematele valuutadele, milleks on USA dollar, Jaapani jeen, Euro, Suurbritannia naelsterling , Šveitsi frank, Kanada dollar, Austraalia dollar ja Uus- Meremaa dollar. Üle 85% käibest moodustab just nende valuutadega kauplemine . All on ära toodud tabel valuutade sümbolite ja tavapäraste nimetustega:
Sümbol
Riik
Valuuta
Hüüdnimi
USD
Ameerika Ühendriigid
dollar
Buck
EUR
Euroala liikmed
euro
Fiber
JPY
Jaapan
jeen
Jeen
GBP
Suurbritannia
naelsterling
Cable
CHF
Šveits
frank
Swissy
CAD
Kanada
dollar
Loonie
AUD
Austraalia
dollar
Aussie
NZD
Uus-Meremaa
dollar
Kiwi
 
Sümbolite tähistused on alati kolmetähelised, kus kaks esimest tähistavad riiki ja kolmas tähistab riigis kasutusel oleva valuuta nimetust .
Valuutade spot- turgturg , kus kaubeldakse finantsinstrumendi hetkehinnaga – on teiste finantsturgude hulgas ainulaadne, sest börsi puudumisel on turg „avatud“ 24 tundi ööpäevas (v.a reede õhtust pühapäeva hilisõhtuni). See tuleneb sellest, et igal ajahetkel on kusagil maailmas avatud mõni finantsturg, kus pangad ja teised institutsioonid teevad valuutatehinguid praktiliselt igal hetkel. 24-tunnine kauplemispäev on jagatud kolmeks sessiooniks: Aasia , Euroopa ja Põhja-Ameerika. Lihtsustatult tuntakse neid kolme peamise finantskeskuse järgi Tokyo , Londoni ja New Yorki sessioonina. Igal sessioonil on oma valuutadega kauplemise aktiivsus kõige suurem. Sarnaselt on valuutapaaride hinnaliikumine suurim sessioonide kattumise ajal. Sessioonide lahtioleku ajad jagunevad Eesti aja järgi järgmiselt:
Valuutadega kauplemise aktiivsus on suurim oma sessiooni ajal: euro, naelsterling ja frank on suurima volatiilsusega Euroopa sessioonil, sest pangad, ettevõtted ja kauplejad kasutavad välistehingute tegemisel peamiselt oma valuutat. Sarnaselt on USA ja Kanada dollar suurima liikumisega Põhja-Ameerika sessioonil.
Kuigi kõikide sessioonide ajad ei ole kattuvad, saab valuutaturgudel kaubelda siiski 24 tundi. Põhjus peitub selles, et valuutaturu näol on tegemist nn over-the- counter  (OTC) turuga, mis tähendab seda, et turul ei ole tsentraalset toimumiskohta nii nagu aktsiatega kauplemisel on börsid. Valuutaturul kauplemine toimub otse kahe osapoole vahel läbi elektroonilise suhtlusvõrgustiku ning börsilaadset vahendajat seal ei esine. Sellest tulenevalt on võimalik valuutatehinguid teha ka siis, kui ükski finantskeskus otseselt avatud ei ole.
Suur osa valuutatehingutest tulenevad rahvusvahelisest kaubandusest ja keskpankade tegevusest. Ettevõtted, kes müüvad välisriikidesse oma tooteid või teenuseid, peavad kaupade eest saadud raha konverteerima kodumaiseks valuutaks. Lisaks on ettevõtetel ja kaupmeestel vaja maandada valuutakursside kõikumisest tulenevaid riske. Eeltoodule tuginedes on äärmiselt oluline, et valuutatehinguid saab teha 24 tundi ööpäevas.
2. Mõisted
Vahetuskurss ehk hind – Forexil esitatakse vahetuskursse valuutapaaridena (näiteks EUR/USD, USD/JPY jne), kus ühe valuuta hind on määratud teise valuuta suhtes. Paari esimest valuutat nimetatakse baasvaluutaks ja tema väärtus on alati 1. Näiteks kui USD/CAD hind on 1,0325, siis USA dollar on baasvaluuta ja ühe USA dollari väärtus on 1,0325 Kanada dollarit. Kui antud näite puhul hind tõuseb, siis baasvaluuta ehk USA dollari väärtus kasvab ja teise valuuta väärtus langeb. Ja vastupidi: kui paari hind langeb, siis baasvaluuta väärtus väheneb ja teise valuuta väärtus kasvab. Iga valuutaturu tehingu korral ostetakse ühte valuutat ja samaaegselt müüakse teist.
Lühike/pikk positsioon (Long/Short) – nii nagu iga kauplemise puhul on vaja esmalt otsustada, kas osta või müüa antud finantsinstrumenti. Kui ostetakse valuutapaari, siis „minnakse pikaks“ ehk „võetakse pikk positsioon“ ehk inglise keeles „ going long“ ja lühendatult long.
Müümise korral „minnakse lühikeseks“ ehk võetakse „lühike positsioon“ ehk inglise keeles „going short“ ja lühendatultshort.
Ostu/müügi noteeringute vahe (ehk Bid/Ask spread ) – valuutapaaridel on alati kaks hinda: üks on bid ja teine on ask.Bid on hind, millega kaupleja saab müüa valuutapaari ja ask on hind, millega kaupleja saab osta valuutapaari. Bid hind on alati madalam kui ask hind. Näiteks AUD/USD hind näidatud 0,9157/60 nii nagu alloleval joonisel on näha:
 
Bid ja aski vahe nimetatakse spreadiks ehk antud juhul on spread 0,9169 – 0,9137 = 0,0003 ehk 3 pipsi. Spread on ühtlasi summa pipsides, mis kaupleja maksab maaklerile tehingu tegemise eest.
Pipsid ja lotid – kõige enimkasutatavam ühik, millega valuutapaaride hinnaliikumist mõõdetakse, on pips. Kui AUD/USD hind liigub 0,9150 pealt 0,9151 peale, siis on hind liikunud 0,0001 võrra ehk ühe pipsi. Üks pips ongi valuutapaari hinna viimane komakoht . Reeglina näidatakse kõikide valuutapaaride hindasid nelja komakohaga, kuid siin esineb paar erandit . Näiteks USD/JPY hinnal on ainult kaks komakohta – 112,85 – ja selle paari 1 pips on 0,01. Jaapani jeeniga seotud paaridel ongi ainult 2 komakohta. Kui aga kusagil on viis või rohkem komakohta, siis on tegemist ühe pipsi murdosaga ehk veelgi täpsema hinnaga.
Kuna igal valuutal on oma väärtus, siis on vajalik välja arvutada iga paari jaoks ühe pipsi väärtus:
USD/JPY puhul arvutatakse 1 pipsi väärtus järgmiselt:
Vahetuskurss: 112,85
0,01 jagada vahetuskursiga = pipsi väärtus à 0,01/112,85 ≈ $0,0000886
USD/CAD puhul sarnaselt:
Vahetuskurss: 1,4890
0,0001 jagada vahetuskursiga = pipsi väärtus à 0,0001/1,4890 ≈ $0,0000667
Nende näidete puhul tundub ühe pipsi väärtus olevat väga väike, kuid siin tuleb mängu mõiste lot.
Lot on valuutaturgudel kasutatav standarne tehingumaht või –suurus. Ühe loti suurus on 100 000 ühikut. Kui kasutada standardseid lotte , siis ühe pipsi väärtus muutub märgatavalt:
USD/JPY puhul, kui vahetuskurss on 112,85, on pipsi väärtus järgmine:
(0,01/112,85)x100 000 = $8,86
USD/CAD korral:
(0,0001/1,4890)x100 000 = $6,67
EUR/USD puhul kui kurss on 1,3250:
(0,0001/1,3250)x100 000 = €7,55 ja et dollarites saada, siis peab korrutama vahetuskursiga: 7,55x1,3250 ≈ $10
Tehingute kasumi ja kahjumi arvutamine käibki läbi pipsi väärtuse leidmise. Oletame, et ostetakse EUR/USD hinnaga 1,3125/27. Kuna tegemist on ostuga, kehtib bid/ask spreadi kõrgem hind ehk 1,3127 ja tehingu mahuks on 1 lot (100 000 ühikut). Mõne aja pärast on EUR/USDi hind liikunud üles 1,3132/34 peale. Nüüd kui soovitakse tehing sulgeda (ehk enne osteti ja nüüd peab müüma), siis sulgemishind saab olema 1,3132. Müümis- ja ostmishinna vahe on 1,3132 – 1,3127 = 0,0005 ehk 5 pipsi. Tehingu kasum leitakse nagu eelmises näites: (0,0001/1,3132)x100 000 = 7,61 eurot pipsi kohta. 7,61x5 = 38,05 EUR. Et dollaritesse ümber arvutada, siis korrutada läbi vahetuskursiga: 38,05x1,3132 ≈ 50 USD.
Kuidas aga väikekaupleja nii suurt tehingumahtu saab võtta? Maaklerid pakuvad kauplejatele võimendust ehk leverage’i.
Võimendus (ehk leverageon definitsiooni kohaselt võime kontrollida väikese summaga suuremat hulka raha. Suurema tehingumahu tegemiseks kasutatakse väikest osa enda raha ja ülejäänud raha justkui laenatakse maaklerilt. Et ühte standardset lotti osta ei pea kaupleja panema mängu kogu oma raha, näiteks 100 000 USD, vaid läbi võimenduse peab ta 100 000 USD kontrollimiseks kasutama ainult $1000. Sellisel juhul on tegemist võimendusega 100:1. Kaupleja kontrollib $100 000 suurust summat kõigest $1000 suuruse omakapitaliga.
Oletame, et 100 000 USD investeeringu väärtus kasvab 1000 USD võrra. Kui kogu algkapital oli kaupleja enda oma, siis on investeeringu tootlus 1%. Samas kui kasutada võimendust 100:1, siis on kaupleja enda algkapital kahekordistatud, sest tema enda poolt investeeritud summa oli ainult 1000 USD.
Teisest küljest on võimenduse kasutamine nagu kahe teraga mõõk . Võimenduse kasutamine võib vale riski haldamise juures väga palju kahjumit toota. Oletame, et eelmine näide tõi kasumi asemel hoopis $1000 kahjumit, siis võimenduseta kauplemisel (ehk kui kogu raha on enda oma) on kaotuseks 1% algkapitalist, aga kui kasutada 100:1 võimendust, siis on kaotuseks 100%! Võimendusega peab kaupleja olema väga ettevaatlik, et ta kogu oma investeeringut ohtu ei seaks.
Tagatis (ehk  marginmõiste tähistab kaupleja poolt investeeritud summat. Eelmise näite puhul olekski tagatiseks $1000. Tagatis on summa, mille kaupleja peab andma maaklerile tagatiseks ja maakler kasutab seda summat, et säilitada kaupleja positsioone.
Tagatist tähistatakse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Valuutaturg #1 Valuutaturg #2 Valuutaturg #3 Valuutaturg #4 Valuutaturg #5 Valuutaturg #6 Valuutaturg #7 Valuutaturg #8 Valuutaturg #9 Valuutaturg #10 Valuutaturg #11 Valuutaturg #12 Valuutaturg #13 Valuutaturg #14 Valuutaturg #15 Valuutaturg #16 Valuutaturg #17 Valuutaturg #18 Valuutaturg #19 Valuutaturg #20 Valuutaturg #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Välisvaluutaturg ehk Forex ehk Foreign Exchange Market – teiste nimedega FOREX, FX, Spot FX või lihtsalt Spot – on maailma suurim finantsturg, mille päevane käive ulatub 4 triljoni USA dollarini. Võrdluseks: New York Stock Exchange’i päevane käive ulatub kõigest 153 miljardi dollarini. Forexi maht ületab kolmekordselt aktsia- ja futuurituru kombineeritult.
Valuutaturg , valuuta , kaupleja , valuutapaar , turg , kahjum , toetusja , dollar , tagatis , konto , valuutaturg , tasemed , võimendus

Mõisted

Sisukord

  • Valuutaturg
  • Sissejuhatus
  • Sümbol
  • Valuuta
  • Hüüdnimi
  • Fiber
  • Cable
  • Swissy
  • Loonie
  • Aussie
  • Mõisted
  • Vahetuskurss ehk hind
  • Lühike/pikk positsioon (Long/Short)
  • Ostu/müügi noteeringute vahe
  • USD/JPY
  • USD/CAD
  • EUR/USD
  • Võimendus (ehk
  • Tagatis (ehk
  • Miks kaubelda valuutaturgudel?
  • Orderite tüübid
  • Good til’ canceled
  • Order cancels other
  • Esimesed sammud alustamiseks
  • Riskid
  • Lingid
  • Fundamentaalanalüüs
  • Tehniline analüüs
  • Trendi kauplemine
  • Pikaajaline trend
  • Keskmise ajaperioodi trend
  • Lühiajaline trend
  • Kattuvad trendid
  • Toetus- ja vastupanutase
  • Toetus
  • Vastupanu
  • Horisontaalne toetus- ja vastupanutase
  • Diagonaalne toetus- ja vastupanutase
  • Kauplemisstrateegiad
  • Näpunäiteid ja praktilisi soovitusi
  • Riski- ja rahahaldus
  • Kauplemisplaani koostamine

Teemad

  • Sissejuhatus
  • Foreign Exchange Market
  • New York Stock Exchange
  • over-the-counter
  • Mõisted
  • long
  • short
  • spread
  • Spread
  • leverage
  • margin)
  • account margin
  • Margin call
  • margin call
  • Miks kaubelda valuutaturgudel?
  • Orderite tüübid
  • Market order
  • Limit order
  • Good for the day
  • Esimesed sammud alustamiseks
  • Riskid
  • Lingid
  • Fundamentaalanalüüs
  • Tehniline analüüs
  • Kauplemisstrateegiad
  • Näpunäiteid ja praktilisi soovitusi
  • Riski- ja rahahaldus
  • % reegel
  • positiivne TP/SL suhe
  • positsiooni struktureerimiseks
  • kahjumipiiri seadmine
  • psühholoogiline
  • seisund
  • Kauplemisplaani koostamine

Kommentaarid (1)

314529 profiilipilt
314529: Fail on copy/paste LHV lehel olevast investeerimisõpikust: https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/356
18:52 13-06-2017


Sarnased materjalid

30
pdf
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
1072
pdf
Logistika õpik
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
1
docx
Rahvusvaheline turundus
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
22
doc
PANGANDUS I-FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !