ANTS TAMM Tammsaare 2-22 10416 TALLINN KÜ Tammsaare 2 Tammsaare 2 07. juuni 2016 10416 Tallinn VABANDUSKIRI Lugupeetud Korteriühistu juhatus Vabandan ajavahemikus 01. mai kuni 01. juuni maksmata jäänud arvete tõttu. Olime sel perioodil perega reisil. Tasun arve tänase päeva jooksul. Lugupidamisega (allkiri) Ants Tamm Korter 22
olevaid Inglismaa valdusi Hukkus piiramisel JohnMaata (11991216) Click to edit Master text styles Richardi noorem vend Second level Third level Kaotas suurema osa Fourth level Inglismaa valdustest Fifth level mandril ( näiteks Normandia ning Anjou) "Suur Vabaduskiri" 1215. aastal oli John sunnitud nõustuma suuraadlike poolt ette pandud dokumendiga, mis hiljem sai nimeks "Suur Vabaduskiri" Dokument piiras kuninga tegutsemisruumi, määrates aadlike, vaimulike ja linnade õigused Inglismaa järgib neid seaduseid ka tänapäeval Henry III (12161272) Click to edit Master text styles Ei hinnatud kõrgelt, Second level süüdistati "Suur Third level
katedraalist, millel ei ole kellamängu. Väidetavalt on seal 365 akent, päevade arvu järgi aastas, ja 8760 marmorist sammast, tundide arvu järgi aastas. Samuti on seal 67 ausammast Lääne poolsel küljel. See on suurim Suurbritannia katedraal klooster. Oma toretsevast, traditsioone hoidvast monarhiast hoolimata pole britid üldse mitte tagurlikud, vaid vägagi demokraatlik rahvas. Juba aastal 1215 tuli kuningal rahva nõudmisel välja anda kuningavõimu piirav suur vabaduskiri Magna Charta Libertatum. Üks neljast paremini säilinud Magna Charta koopiaist on hoiul Salisbury katedraali raamatukogus. Koopia jõudis Salisburysse, kuna hilisem Salisbury kanoonik ja ehituse järelvaataja Derehami Elias osales 1215 Runnymedes, kus kuningas John Maata pitseeris Magna Charta ja Elias sai ülesandeks jagada välja mõningad originaalid. 1386. aastal pandi katedraalis üles mehhaaniline kell, mis on praegu vanim Inglismaal ja
Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest SOTSIAALNE ÕIGUSRIIK- peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täidetud. PÕHISEADUS- riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes, määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhteid ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. MAGNA CHARTA LIBERTATUM- suur vabaduskiri. Selle 63 paragrahvis on kirjas õigused ja vabadused mis reguleerisid aadelkonna, kiriku ja kuningavõimu vahekordi. ISESEISVUSMANIFEST- eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument. Sellega loodi iseseisev demokraatlik vabariik, kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu
XIV saj., Kesk- ja Põhja-Euroopas kuni XV saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar Trubaduur keskaegne rüütlilaulik, esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet Müsteerium kiriklik näitemäng Kuninga domeen kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii 1358. a
parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakati lilburne´i pooldajaid nimetama levellerideks. Võrdsust mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. 1647a. oli neid 15000-20000. Parlamendi areng- 1215 võeti vastu dokument magna chartae. Suur vabaduskiri. 1265 kutsuti kokku parlament. Parlamendil on kaks koda *ülemkoda- lordide koda, sinna määrati inimesi kuninga poolt nimekate aadlike hulgast *alamkoda- seisuskoda, liikmed valiti igast krahvkonnast ja suuremast linnas 2 esindajat. Parlamendi õigus oli määrata makse. 1603 muutus olukord võimuga. Tuli võimule James I. Elisabeth suri ilma järglasteta, võimule tuli soti päritoluga James I ta oli katoliiklane ja valitsemisideaaliks oli absolutism nagu Prantsusmaal
Konspekt koosneb 4.-st peatükist ja erinevatest alapealkirjadest: 1) Kuningavõimu tugevnemine Prantsusmaal, alap.: Karolingide lõpp-Kapetingide algus, Philippe II Auguste, Louis IX Püha, Philippe IV Ilus, Templirüütlite häving; 2) Kuningavõim ja parlament Inglismaal, alap.: Inglismaa elanike jagunemine, Henry II Seaduseandja, Suur vabaduskiri, Inglise parlamendi sünd, Suhted Walesi, Šotimaa ja Iirimaaga; 3) Saja-aastane sõda, alap.: Mik just Saja-aastane sõda?, Sõja algus ja Crécy lahing, Raskete katsumuste aeg, Sõda jätkub; 4) Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tugeva keskvõimuga riigid, alap.: Rooside sõda Inglismaal 1455-1485, Henry VII, Prantsusmaa pärast Saja-aastast sõda, Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tsentraliseeritud riigid. Lõpus on ka väike kokkuvõte
ja vajadusel karistada Paavstide elu Avignonis: · paavst sõltus Prantsusmaa kuningast · paavstivõimu iseseisvuse ja edendamise aeg · luksuslik elu · paavstide sissetulekud suurenesid Ühtse riigi kujunemine Inglismaal 1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa, võites Hastingsi lahingu ta trooniti Inglismaa valitsejaks William Vallutaja nimega. 1215 Suur vabaduskiri, millega piirati kuninga võimu ning määrati kindlaks feodaalide ja linnade õigused ja maksud. 1265 kutsuti kokku parlament ülesanneteks olid koos kuningaga seaduste väljatöötamine ning maksude kindlaksmääramine. Ühtse riigi kujunemine Prantsusmaal Philippe II Auguste kasvataks kuninga domeeni viie kordseks, kujundas ühtse riigi, suurfeodaalide vastupanu murdmine Louis IX Püha keelas feodaalide omavahelised kodusõjad kuninga domeenis, väljaspool
demokraatia loomine, vaid ka muuta euroopas eksisteerivad riigikorda, st absoluutse monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748 * SEADUSANDLIK, TÄIDESAATEV JA KOHTUVÕIM PEAVAD EKSISTEERIMA ERALDI. Esindusdemokraatia põhimõtted: * riiki juhib rahva poolt valitud rahvaesindus( nt riigikogu) * esinduskogu valitakse perioodiliselt kdoanike poolt * Kes on kodanikud
ristiusust. 13.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujoomi kõrgkeskajal. Prantsusmaa - Karolingide järel valitses Kapetingide dünastia. Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia. Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid? Tänapäeva parlamentidest on kõige vanem Hispaania parlament, mille eellaseks on 1188 Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna ,,parlament" pärineb Inglismaalt aastast 1236. 15.Millal ja kelle vahel toimus Saja-aastane sõda?
Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud mille liikmed andsid munga tõotuse. Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul 40 päeva.
Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees. Domeen Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu. Parlament Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus. Saja aastane sõda Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal. Must surm See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku
oma peaministriks kardinal Richelieu Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl. oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse). Guy Fawkes tahtis parlamendi õhku lasta. Charles I (1625-1649) pinged säilisid
ümber veenda ja vajadusel karistada Paavstide elu Avignonis: · paavst sõltus Prantsusmaa kuningast · paavstivõimu iseseisvuse ja edendamise aeg · luksuslik elu · paavstide sissetulekud suurenesid Ühtse riigi kujunemine Inglismaal 1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa, võites Hastingsi lahingu ta trooniti Inglismaa valitsejaks William Vallutaja nimega. 1215 Suur vabaduskiri, millega piirati kuninga võimu ning määrati kindlaks feodaalide ja linnade õigused ja maksud. 1265 kutsuti kokku parlament ülesanneteks olid koos kuningaga seaduste väljatöötamine ning maksude kindlaksmääramine. Ühtse riigi kujunemine Prantsusmaal Philippe II Auguste kasvataks kuninga domeeni viie kordseks, kujundas ühtse riigi, suurfeodaalide vastupanu murdmine Louis IX Püha keelas feodaalide omavahelised kodusõjad kuninga domeenis,
lahutamatud e)Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele f)Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Põhiseadus: Demokraatliku riigi/õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus ehk riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. 1215.a Suur vabaduskiri e ,,Magna Charta Libertatum". Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Põhiseaduse muumine (XV peatükk). Võimude lahususe printsiip-tuleb lahus hoida seadusandlik- (parlament),täidesaatev-(valitsus) ja kohtuvõim(kohtud). a) Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid, mis teenivad kodanike huve. b) Täidesaatev võim viib seadused ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist.
Ludvig I Vaga, Frangi kuningas ja Rooma keiser, öelnud kord oma ihuarstile, et riiki juhtida on väga raske ja väsitav. Arst olevat talle vastanud, et tema ei teeks kuningana mitte midagi. Kuninga imestus olnud suur, kuid ihuarst seletanud, et tema annaks riigi juhtimise õiguse seadusele : ,,Non rex est lex, sed lex est rex" (mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas), väitnud tohter. Konstitutsioonilise valitsemise arengus oli oluliseks tähiseks Magna Charta Libertatum (Suur Vabaduskiri), mis kirjutati alla 15. juunil 1215. aastal Runnymede väljal kuningas Johni ja Inglismaa parunite poolt. Selle ajaloolise dokumendi 63 paragrahvis olid kirjas õigused, millest said peamiselt kasu maaomanikest aadelkond ja kirik. Näiteks sobib § 29: ,,Mitte ühtegi vaba inimest ei tohi kinni võtta ega vangi panna, varandusest ilma jätta, seaduse alt välja arvata, maalt välja ajada ega mõnel muul viisil viletsusse saata, ja meie ei lähe tema
Tartu rahuleping oli ühtlasi oluline lisand rahvusvahelisse õigusse. Selle artiklis II on esmakordselt maailma ajaloos kõrgel riikidevahelise lepingu tasemel kirja pandud "kõigi rahvaste vaba enesemääramise õigus kuni täieliku lahkulöömiseni riigist, mille koosseisu nad kuuluvad" ja sealjuures Venemaa kindla üldkohustusena. Teiste sõnadega: Tartu 13 rahuleping oli ühtlasi vabaduskiri kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Enne seda oli niisugune rahvaste õigus sõnastatud vaid kahes deklaratiivses aktis, nimelt USA presidendi T. W. Wilsoni 1918. aasta kuulsas "14 punktis" ja Lenini rahudekreedis. Deklaratsioone peab õigusteadus hea tahte aktideks, mille juriidiline jõud on nõrk. Neid võib muutunud olukorras unustada. Rahvusvaheline leping, iseäranis aga rahuleping, tähendab seevastu riigi kindlat sidumist, millest saab taganeda vaid rangelt piiratud erijuhtudel
lahutatud. 5. Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabal levitamisele 6. Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tahaajamine riikliku omavoli eest. Põhiseadus. Riigi kõrgeim seadus on põhiseadus. Kõik riigis vastuvõetud seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadust on keeruline muuta, sest ühiskond peab olema stabiilne ning kõik teised seadusid on kooskõlastatud põhiseadusega. 1215 võeti vastu Inglismaal suur vabaduskiri, see kujutas endast seda, et kuningas pidi arvestama ka aadelkonna ja kirikuga. Asutav Kogu on Eesti esimene nö. parlament. Põhiseadust saab muuta kas rahvahääletusega või kahe järjestikuse riigikogu poolt häälega. 1938. Aasta põhiseadusega oli ka Eestis kahekojaline parlament Võimude lahususe printsiip Seadusandlik parlament Täidesaatev valitsus Kohtuvõim - kohtud See tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega välditakse võimu
riigipäev + kuninga ainuvõim), Poola (aadel). Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17.saj Inglismaal Tulemuseks oli põhiseadusliku monarhia ja parlamentarismi algus Euroopas. Alguseks võiks Inglismaal dateerida 1603, kui suri Elisabet I, oluline kinnitus saadi 1689. See oli alternatiiv absolutismile. Konkreetne levimine alles 19.-20.saj (peale Prantsuse revolutsiooni 1789-...). Keskaja pärandiks sellele Inglismaal oli 1215a Magna Charta (Suur Vabaduskiri), mille sisu on : 1) Kuningal pole õigust määrata uusi makse ilma vasallide nõusolekuta. 2) Meelevaldsed vangistamised on keelatud. 24 Magna Charta pani paika kuninga ja tema alamate võimupiirid. Parlamendi alguseks võib lugeda 1265a't, see lagunes 14saj kaheks kojaks: 1) Ülemkoda (The House of Lords), kuhu kuulusid kõrgaadlid (suguvõsade peamehed) ja piiskopid
Kombed, mood, haridus ja kultuur sai mõjutatud idamaadest Läbi araabia õpetlaste jõudis Euroopasse teadmine Antiik-Kreeka autoritest Sallimatus juutide tagakiusamine Juute süüdistati erinevates kuritegudes ???3.Rahvuslus ja rahvusriikide teke 9-10 saj prantsusmaa killustatud 987 pandi alus kapetingide dünastiale Domeen kuninga maavaldus 1066-inglismaal sai tugev kuningavõim alguse Pr. purustas hastingsi lahingus inglise väed Seisuste esinduskogud: 1215 suur vabaduskiri 1265 inglismaal kutsuti kokku esinduskogud 1302 kutsus philippe IV kokku generaalstaadid Pilet 17 ??? 1.Religioon ja kultuur Roomas Jumalad Roomlased austasid loodusjõude ja vaime Iga asi mis oli hingestatud ,igaühes oli mingi jõud mida nim. Nuumeniks- tähtsamad neist oli laarid, kes kehastasid esivanemate hingi Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius- tagas pere püsimise Riik ja Religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest
annaabi.ee 
